NÄDALA SÜNDMUS 4. aprill 2007
Allar Jõksi hinnangul on õiguslik baas kaitseväeluure tegevuseks vastuoluline ja puudulik. Kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded on seaduse tasandil sätestamata ning Kaitsejõudude Peastaabil puuduvad volitused luure- ja vastuluurega tegelemiseks. Igasugune peastaabi jälitustegevus, mis on väljunud riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli raamest, on seadusevastane ning isikute põhiõigusi ja -vabadusi rikkuv. Kaitseväeluure tegevuse ebapiisava seadusregulatsiooni tõttu ei saa rääkida ka tõhusast tsiviilkontrollist kaitseväeluure üle.
Allar Jõks saatis täna vastuse kaitseminister Jürgen Ligi pöördumisele kaitseväeluure tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
„Pean taas kord rõhutama järeldust, et kaitseväe korralduse probleemid on puuduliku õigusliku baasi peegeldus. Nagu varasemas menetluses ilmnenud Afganistani missiooni juhtimise õiguslike probleemide puhul, nii on ka kaitseväeluure ebaseadusliku tegevuse üks oluline põhjus puudulik ja vastuoluline seadusandlus”, ütles Allar Jõks. „Riigi ootused kaitseväeluure suhtes ületavad tunduvalt kaitseväeluurajatele antud õiguslikke volitusi nende ootuste õigustamiseks. Valitsuse ja seadusandja tegemata töö kaitseväeluure tegevuseks õiguslike aluste loomisel ühelt poolt ning puudulik tsiviilkontroll teiselt poolt on võimaldanud olukorra, kus kaitseväeluure asus endale ise eesmärke ja ülesandeid leiutama ning volitusi võtma. Demokraatlikus riigis on taoline olukord lubamatu ja julgeoleku ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse seisukohalt ohtlik”, rõhutas õiguskantsler. „Kaitseväeluure skandaali ebaseadusliku jälitustegevuse ja algatamata seaduseelnõude eest vastutavad eelkõige Vabariigi Valitsus, Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap. Toetan Vabariigi Presidendi initsiatiivi, et sätestada põhiseaduse tasandil täitevvõimu suurem vastutus riigikaitse korraldamisel ja kaitseväe juhtimisel”, ütles Allar Jõks.
Üldistatult võib öelda, et seaduse tasandil on sätestamata kaitseväeluure ülesanded ja eesmärgid, kuigi erinevatest seadusesätetest on väljaloetav riigi soov, et kaitsevägi täidaks ka julgeolekualaseid ülesandeid luure- ja vastuluuretegevuse kaudu. Selles olukorras on Vabariigi Valitsus sisustanud kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded määrusandluse korras, milleks valitsusel puudub seadusandja volitus. Kuid teine ning õiguskantsleri hinnangul veelgi olulisem puudus seadusloomes on see, et seadusandja on „unustanud” anda kaitseväeluurele pädevuse ja volitused, mis võimaldaksid kaitseväeluurel teostada ka luure- ja vastuluuretegevust ning vajadusel piirata selleks isikute põhiõigusi.
Õiguskantsler leiab, et kaitseväeluure tegevus on erinevate seaduste ja Vabariigi Valituse õigusaktide koostoimes reguleeritud äärmiselt vastuoluliselt. „Riigisaladuse seadus nagu eeldaks, et Kaitsejõudude Peastaap teostab sisuliselt julgeolekuasutuse ülesandeid (luure ja vastuluure). Julgeolekuasutuste seadus ei sätesta samas Kaitsejõudude Peastaapi või mõnd selle struktuuriüksust julgeolekuasutusena. Seeläbi ei laiene Kaitsejõudude Peastaabile vastavat pädevust ja volitusi, et ta saaks riigisaladuse seaduses toodud funktsioone täita. Kuid julgeolekuasutuste seaduse järgi peab kaitsevägi täitma samal ajal ka julgeolekuasutustele seatud eesmärke. Jälitustegevuse seaduse kohaselt võib Kaitsejõudude Peastaap jälitustegevust läbi viia üksnes julgeolekukontrolli raames. Põhiseadusega nõutavat kaitseväe korralduse seadust ega ka kaitseväeluure eriseadust, kust kaitseväeluure eesmärgid, ülesanded ning volitused tuleneksid, ei ole Vabariigi Valitsus seni algatanud. Segadust võimendab veelgi asjaolu, et adekvaatsete seadusnormide puudumisel on kaitseväeluure ülesanded sätestatud mitme seadusest madalamalseisva õigusaktiga olukorras, kus alamalseisva normistiku andmiseks puudub seadusest tulenev õiguslik alus. Kõik tipneb aga sellega, et isegi nende, Vabariigi Valitsuse poolt seatud julgeolekualaste ülesannete täitmiseks puuduvad kaitseväeluurel õiguslikud võimalused”, tõi Allar Jõks näiteid lubamatutest vastuoludest.
„Riigi ootustele ja seadusandja tahtele vastavad kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded, selleks vajalik pädevus ja volitused ning õigused ja kohustused isikute põhiõiguste piiramisel tuleb kindlasti kehtestada seaduse tasandil”, rõhutas Allar Jõks. Kehtiva õiguse järgi on kaitseväeluure ainus seadusest tulenev ülesanne, mille täitmiseks on võimalik jälitustoiminguid teostada ning isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kaitseväelaste ja kaitseliitlatse suhtes riigisaladusele juurdepääsuks julgeolekukontrolli läbiviimine. Muude eesmärkide ja ülesannete täitmiseks ei tohi kaitseväeluure isikute põhiõigusi piiravaid toiminguid teostada.
„Kaitseministeeriumi ametnike vaadete ja tegevuse või Eesti Vabariigi kaitsepoliitika kujundamise kohta jälitustoimingutega süstemaatiline informatsiooni kogumine ja analüüs väljub minu hinnangul seadusega kaitseväeluurele antud ülesannete ja volituste raamest. Menetluse käigus selgus, et kaitseväeluure jälitustegevuse käigus kogutud ja analüüsitud teave oli tunduvalt ulatuslikum, kui olnuks vajalik seaduses lubatud julgeolekukontrolli läbiviimiseks. Seega tuleb antud jälitustegevust Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna poolt hinnata ebaseaduslikuks”, märkis Allar Jõks.
Kuni kaitseväeluure eesmärke ja ülesandeid ei ole seadusega sätestatud, on õiguskantsleri hinnangul raske rääkida ka efektiivsest tsiviilkontrollist kaitseväeluure üle. „Puudulik ja praktilistest vajadustest lahknev õiguslik baas võimaldavad kontrollitavatel oma ebaseaduslikku tegevust alati põhjendada seaduselünkadega”, taunis Allar Jõks. „Taolises olukorras tuleb minu hinnangul lahendada kaitseväeluure probleemid otsustavalt ja kompleksselt. Ühelt poolt tuleb tõhusa tsiviilkontrolli abil tagada kaitseväeluure tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Teiselt poolt tuleb võtta vastu kohane seaduslik baas, et kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded oleksid üheselt selged ning kaitseväeluure käsutuses oleksid menetluspädevused ja volitused nende ülesannete täitmiseks ning vajadusel võimalus isikute põhiõiguste seaduspäraseks piiramiseks. Kaitseministeeriumi kohustus on vastav seadus või seadusemuudatused võimalikult kiiresti algatada. Vabariigi Valitsus ei tohi enam vaadata kaitseväe õigusliku regulatsiooni probleemidele läbi sõrmede,” oli Allar Jõks nõudlik edasisi luureskandaale ärahoidvate lahenduste osas.
Õiguskantsler analüüsis kaitseväeluure tegevuse õiguslikku baasi, teavet Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonnas läbi viidud jälitustegevuse kohta ning kaitseväeluure üle teostatavaid järelevalve võimalusi ning kujundas oma seisukohad ajendatuna kaitseministri pöördumisest, milles minister palus hinnata, kas Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna tegevuses on järgitud isikute põhiõigusi ja -vabadusi.