Õiguskantsleri Kantselei 29. märts 2011
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et saatjata haiglas viibivate laste probleem vajab süsteemset ja terviklikku lahendust. Haiglas üksi viibival lapsel on lisaks ravile ja hooldusele õigus ka hoolitsusele ning lapse lähedusvajaduse korvamisele. Läbiarutamist vajab, millisel viisil seda lapse õigust parimal moel tagada ning haiglas üksi viibivate lastega tegelemist korraldada.
Õiguskantsleri hinnangul käitusid Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku töötajad ravil olnud asenduskodu lapse konkreetses juhtumis lapse huve esiplaanile seades ning parimal võimalikul viisil, algatades ka lapsele tervisejärelevalve mõttes sobivama kodu leidmise.
Õiguskantsler alustas mitmest allikast temani jõudnud informatsiooni alusel omaalgatusliku menetluse kontrollimaks, kas saatjata haiglas viibivatele lastele on lisaks tervishoiuteenusele ja hooldusele tagatud ka õigus hoolitsusele. Menetluse ajendas ülemöödunud nädalal meedias kajastatud lugu Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinikus ravil olnud Narva-Jõesuu Lastekodu lapsest.
Menetluse raames külastasid Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõunikud Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinikut. Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu osakonnas, kus õiguskantsleri külastuse ajaks juba väljakirjutatud laps oli ravil viibinud, tutvusid lapse ravikaardiga ning arutasid koos kliiniku meedikute ja sotsiaaltöötajatega konkreetse juhtumi üksikasju.
Lisaks konkreetse juhtumi asjaolude väljaselgitamisele arutasid õiguskantsleri nõunikud kliiniku töötajatega ka üldisemalt saatjata haiglas viibivate lastega tegelemise ja nende toetamise vajadust.
Õiguskantsler näeb probleemi süsteemis
Nakkuskliiniku 2010. aasta andmete põhjal oli vaid umbes viiendik saatjata haiglas viibinud alla 10-aastastest lastest pärit asenduskodust, ülejäänud ehk suurem enamus olid tavaperede lapsed. Seega ei ole haiglas oma muredega üksi olemine mitte üksnes asenduskodu lapsi puudutav probleem.
Kuigi õdede ülesanne on lisaks kõikidele muudele töökohustustele viibida võimalust mööda maksimaalselt koos saatjata lapspatsientidega, ei jää õdedel praktikas lapse juures olemiseks kuigi palju aega. Seega on üksi haiglas viibivatel lastel paratamatult vähem seltsi kui neil lastel, kellel on vanem või hooldaja kaasas. Samas kinnitasid Nakkuskliiniku arstid ja õed üksmeelselt, et saatjata haiglas viibivad lapsed vajaksid rohkem tähelepanu ja tegelemist. Õiguskantsleri hinnangul on tegu üldisema probleemiga, mille lahendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja konsulteerimist erinevate osapooltega.
Õiguskantsler teeb asjassepuutuvatele institutsioonidele järelepärimised, et selgitada välja, kui palju väikelapsi viibib haiglas saatjata ning koguda seisukohti, kuidas tagada neile lastele lisaks ravile ja hooldusele ka hoolitsus ja lähedusvajaduse rahuldamine.
Haigla seadis esikohale lapse huvid
Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kajastust leidnud konkreetse lastekodulapse juhtumi puhul ei tuvastanud õiguskantsler Nakkuskliiniku tegevuses vastuolu seadustega. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et lapsega käituti kliinikus hoolimatult. Vastupidi, kliiniku töötajad näitasid üles tervitatavat initsiatiivi ja aitasid kaasa lapsele võimalikult kiiresti uue elukoha leidmisele Tallinna Lastekodus, mis muudab lapsele vajalikud tervishoiuteenused tema jaoks senisest hõlpsamini ja kiiremini ligipääsetavaks. Tegemist on lapsega, kelle tervislik seisund vajab regulaarset jälgimist. Seega ei vasta tõele sotsiaalmeedias esitatud väited, nagu oleks Nakkuskliinikus viibinud terve laps. Lapse haiglas viibimine oli meditsiiniliselt põhjendatud.
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
50 18 793
693 8423