NÄDALA SÜNDMUS 7. juuni 2006
Õiguskantsler Allar Jõks korraldas 7. juunil kell 10.00 – 12.00 Õiguskantsleri Kantseleis ennetava kohustusliku tervisekontrolli ümarlaua „Ennetav tervisekontroll: terve inimene, jätkusuutlik tervishoid”.
Ümarlaua eesmärk oli tõstatada otsustajate ette idee, et ennetav kohustuslik tervisekontroll võiks olla Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja Eesti rahva kestmise üks oluline tagatis.
Põhiseadus sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Selle sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud isikute huvides aktiivselt tegutsema. Eesti Vabariigi poolt 31.mail 2000. aastal ratifitseeritud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta eeskujul võib riigi tegevuse isikute tervise kaitsel jagada kolmeks: riigi kohustus astuda tervise kaitsel preventiivseid samme, luua tervisekindlustussüsteem ning tagada igaühe õigus meditsiinilisele abile. Samuti on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale igaühel siseriiklike õigusaktide ja tavaga ettenähtud tingimustel õigus ennetavale tervishoiule. Ennetava tervishoiu tunnistamine osana põhiõigusest tervise kaitsele on kooskõlas põhiseadusest tuleneva sotsiaalriigi põhimõttega.
Riik peab suutma tagada isikute põhiseadusliku õiguse tervise kaitsele ka pikemas perspektiivis. Tervishoiu jätkusuutlikust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive, samuti pidev tarbijahindade kasv tervishoius. Rahvastiku vananemine on tervishoius oluline mõjutegur – ühelt poolt väheneb tööjõu maksustamisel baseeruv ravikindlustusmaksete laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele.
Riigikontroll on oma 2005. aasta kontrollaruandes „Tervishoiuvaldkonna töötajate vajadus ja koolitustellimus“ tõdenud, et arstide arv Eesti tervishoiusüsteemis väheneb lähemal ajal oluliselt. Aastaks 2025 on Eestis tõenäoliselt 1000 arsti vähem kui täna. Kontrollaruandest nähtub, et juba aastal 2015 ei ole meil vajalikul arvul arste. Seega tuleb väga oluliseks pidada ennetava tervishoiu senisest aktiivsemat kasutamist kui üht meetodit, kuidas vältida tulevikus tekkivat ohtu põhiseadusest tulenevale isikute õigusele tervise kaitsele.
Ennetav tervishoid nii rahvastiku kestmise kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse vahendina on olulisel kohal ka teiste Euroopa riikide praktikas. Austrias tasub riik tervishoiuteenuse osutajale isikute iga-aastase profülaktilise läbivaatuse eest. Lisaks tavapärasele läbivaatusele ja nõustamisele pööratakse erilist rõhku vähi, diabeedi, südamehaiguste ning veresoonkonnahaiguste diagnoosimisele. Ka Liechtensteinis tasutakse isikute korralise profülaktilise läbivaatuse kulud ravikindlustuse eelarvest, kusjuures täiskasvanud peavad läbivaatusel käima iga 5 aasta järel ning lapsed kuni 16 aastaseks saamiseni igal aastal. Slovakkias on isikute profülaktilise läbivaatusega seonduvad kulud finantseeritavad samuti ravikindlustuse eelarvest. Läbivaatus hõlmab näiteks ka hammaste kontrolli ning isikud, kes ei käi sellises kontrollis korrapäraselt, peavad hammaste raviga seotud kulud ise katma. T¹ehhis teostab korrapärast ning ravikindlustuse poolt rahastatavat profülaktilist läbivaatust isiku perearst. Täiskasvanud peavad läbivaatusel käima iga 2 aasta järel ning lapsed igal aastal, kusjuures hammaste kontroll tuleb läbi viia iga-aastaselt. Taanis ning Hollandis on isikutel kohustus käia iga-aastasel hammaste kontrollil, kusjuures seda reeglit mitte järginud isikud peavad oma hambaravi eest tasuma täies mahus ise.
Eeltoodust nähtub, et nii mõnedki Euroopa riigid on ennetava tervishoiu ühe olulise meetmena kehtestanud korrapärase profülaktilise ning ravikindlustussüsteemi poolt rahastatava läbivaatuse. Inimeste motiveerimiseks käia korrapärasel läbivaatusel on riigid kasutanud erinevaid meetodeid. Peamise vahendina kehtestatakse isikutele, kes ei ole läbivaatusel osalenud, suurem omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel.
Õiguskantsleri hinnangul on ilmne, et vaid läbi regulaarsete metoodiliste monitooringute on võimalik pikemas perspektiivis saavutada raviraha kokkuhoid kaugelearenenud haiguste ravi arvelt. Allar Jõks leiab, et kokkuvõtlikult tagab ennetav kohustuslik tervisekontroll isikute põhiseadusest tuleneva õiguse tervise kaitsele võimalikult tõhusal viisil.
Ümarlauale olid diskuteerima kutsutud sotsiaalminister Jaak Aab, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial, Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna, Tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Tervise Arengu Instituudi ja Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse esindajad.
Ümarlaud toimus tulises, kuid konstruktiivses eriarvamuste diskussioonis. „See oligi ümarlaua kokkukutsumise eesmärk – tuua ühe laua taha kõrgetasemeline otsustajate ja täitjate ning teema erinevate osapoolte ring, et teada saada eriseisukohad ja leida reaalne mudel, milliste sammude kaudu viia ennetav regulaarne tervisekontroll ühiskonnas võimalikult laiapõhjaliseks”, ütles õiguskantsler.
„Kõik ümarlaual osalenud nõustusid ümarlaua ideega - ennetava tervisekontrolli efektiivsuse ja vajalikkusega, kuid eriarvamusi oli tervisekontrolli ulatuses, raha ja arstide võimalustes ning kohustuslikkuse elemendi meetodites. Nii nagu mitmed Euroopa riigid, ei pea ka Eesti minu hinnangul nägema õiguslikku probleemi inimeste erinevate soodustustega seaduslikus motiveerimises ja kohustamises käia regulaarses profülaktilises tervisekontrollis. Ümarlaual jäi väga olulisena kõlama ka hoiakute muutmise, teavitamise ja selgitamise vajadus. Ning inimese isiklikule vastutusele, milleks peab teda motiveerima soodustuste süsteem, peab riik looma õigusliku baasi, keskkonna ja kättesaadavad võimalused haiguste ärahoidmiseks ja avastamiseks võimalikult varases staadiumis”, ütles õiguskantsler.
Ümarlaua kokkuvõttena pidas Allar Jõks vajalikuks minna võimalikult kõiki ühiskonnaliikmeid haarava ennetava tervisekontrolli ideega samm-sammult edasi. Õiguskantsler teeb teema menetluse käigus täiendava järelepärimiste ringi asjaomaste ametkondadega ning vormistab sügisel oma märgukirjad või ettepanekud ministeeriumitele ja Riigikogule.