Riigikohtu üldkogu tunnistas oma 19. aprilli otsusega kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätte, mis keelustas valimisliitude kohaliku omavalitsuse valimiskomisjonile registreerimiseks esitamise alates 1. jaanuarist 2005 ning takistas koosmõjus erakonnaseaduse normidega kohalike omavalitsuste elanikel nimekirjade sõltumatut esitamist kohalikel valimistel.
„Riigikohtu otsusega on põhiseaduslikkus valimisliitude teemas selleks korraks tagatud“, hindas Allar Jõks. “Kuid see Riigikohtu otsus on väga hea otsus ka selles mõttes, et tõi meie ette rea probleeme, mida Eesti õiguskorras ning seadusandluses on vaja lahendada.“
Riigikohtu üldkogu jättis läbi vaatamata õiguskantsleri taotluse tunnistada kehtetuks erakonnaseaduse säte, mille kohaselt võivad erakonda kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Üldkogu leidis, et tal puudub õiguskantsleri taotluse alusel võimalus tunnistada siseriiklikke õigusakte kehtetuks vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega.
Seega leidis Riigikohus, et õiguskantsleril puudub pädevus taotleda Riigikohtult seaduste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et seadus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Õiguskantsleri menetluses on avaldusi, milles palutakse kontrollida isikute põhiõigusi riivava siseriikliku õiguse kooskõla Euroopa Liidu aluslepingute, määruste ja direktiividega. Õiguskantsler leiab, et kooskõlas Riigikohtu antud tõlgendusega puudub tal kehtiva õiguse kohaselt võimalus taoliste avalduste tõhusaks menetlemiseks ning isikute õiguste kaitsmiseks. Õiguskantslerile on küll seadusega pandud kohustus kontrollida siseriikliku õiguse vastavust välislepingule ning õiguskantsler võib pöörduda Riigikogu poole ettekandega seaduste muutmise osas, kuid tal puudub edasine menetlusväljund Riigikohtusse, kui õigustloova akti andja ei ole õiguskantsleri seiskohaga nõus.
Taoline vajadus ilmneb aga eeskätt juhul, kui õiguskantsler ja õigustloova akti andja on kehtiva õiguse kohaldamise ja tõlgendamise osas erinevatel seisukohtadel (nagu näiteks valimisliitude küsimuses). Neil juhtudel võib õigusselge ja lõpliku lahenduse saamiseks osutuda vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine siseriikliku kohtu poolt, mida ilma siseriikliku kohtumenetluse läbiviimiseta ei ole võimalik teha.
Õiguskantsler juhib samuti tähelepanu, et põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi tuleb põhiseadust ja Euroopa Liidu õigust kohaldada koostoimes, mistõttu on praktikas raske eristada siseriikliku õiguse põhiseadusele vastavuse ning siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusele vastavuse kontrolli.
Õiguskantsler rõhutab, et vastavalt põhiseaduse §-le 14 on isikute õiguste ja vabaduste tagamine riigivõimu kohustus. Seadusandja ülesanne on kujundada tõhus menetlus siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks ning vastavate õigusvaidluste lõplikuks lahendamiseks.
Riigikohtu üldkogu otsus annab õiguskantslerile võimaluse edasi minna ka järgmiste põhiseaduse seisukohast vaidlustamist vajavate teemadega valimis- ja erakonnaõiguses.
„Selle otsuse valguses on kaheldav, kas põhiseadusega on kooskõlas seadusesäte, mille kohaselt eraldatakse kohalike omavalitsuste valimistulemuste põhjal erakondadele riigieelarvest raha“, hindas õiguskantsler. “Olukorras, kus valimisliidud võivad kandideerida, tuleb meil parlamendiga see vaidlus lahendada ning tõsiselt üle vaadata erakondade rahastamise skeem“.
Samuti on põhiseadusega kooskõla seisukohalt vaidlusalune teema Riigikogu liikmete kulumine kohalike omavalitsuste volikogudesse, mille kohta õiguskantsler on teinud Riigikogu juhatusele ka märgukirja. “Riigikohtu üldkogu 19. aprilli otsuses on rõhutatud võimu detsentraliseerimise ja kohaliku võimu autonoomia põhimõtteid. Need on argumendid, millest tuleb lähtuda“, märkis Allar Jõks.