Õiguskantsler annab Riigikogule üle aasta tegevuse ülevaate

 

NÄDALA SÜNDMUS 31. august 2007

Õiguskantsler Allar Jõks kohtub esmaspäeval, 3. septembril kell 12.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaate. Seekordne ülevaade on Allar Jõksi ametiaja viimane aastaülevaade.

Ligi 500-leheküljeline õiguskantsleri aastaülevaade on eelnevatest veelgi selgemini üles ehitatud ning koosneb neljast osast. Esimene osa – õiguskantsler ja Riigikogu – toob ära aasta jooksul Riigikogule esitatud õiguskantsleri ettepanekud, ettekanded ja arvamused. Samuti on käsitletud Eesti õiguskorra probleemvaldkondi teemaartiklitena. Uudsemad ja inimeste õigusi väga eluliselt puudutavad teemad on muu hulgas näiteks eluasemeõigus, korteriomandi ja -ühistu probleemid; samuti avaliku võimu, sealhulgas riigi jõumonopoli ülesannete erakätesse andmise problemaatiline valdkond, mis sisaldab ohte isikute põhiõigustele.

Ülevaate teine osa – õiguskantsler ja täitevvõim – on üles ehitatud ministeeriumide kaupa. Õiguskantsler käsitleb rikkumisi ministeeriumide valitsemisalas nii õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust hinnates kui ka ombudsmanina isikute põhiõiguste järgimist kontrollides. Ministeriaalse jaotuse eesmärk on informeerida valitsust, parlamenti ja avalikkust, millise ministeeriumi valitsemisalas on õiguskantsler probleeme leidnud. „Demokraatlikus põhiseadusriigis on avalikkuse teavitamise eesmärk anda riigivõimule infot ja tagasisidet, et ta saaks oma tööd paremini teha. Ministril lasub poliitiline vastutus ning tema käes on hoovad probleemide lahendamiseks. Parlamendil on kohustus olla kursis ja põhiseadusvastased olukorrad lahendada ning avalikkusel on õigus teada riigivalitsemise murekohti ja lahenduse eest vastutajaid“, ütles Allar Jõks. Õiguskantsler menetles ülevaateaastal kõige rohkem Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vastutusala probleeme.
Ülevaate kolmas osa sisaldab õiguskantsleri muude ülesannete täitmist, eelkõige kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamist ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamist, samuti avalduste ja menetluste statistikat. Neljas osa võtab kokku Õiguskantsleri Kantselei tegevuse.

„Möödunud aastat jäävad ilmestama inimväärikust alandavad tingimused arestimajades, hoolimatus hoolekandeasutustes ja vähene põhiseadusteadlikkus. Erikoolides pole siiani suudetud täielikult vabaneda nõukogulikest kasvatusmeetoditest ning erivajadustega lapsi suunatakse kergekäeliselt asutustesse, kus nende ravimiseks ja rehabiliteerimiseks puuduvad vajalikud vahendid. Endast lugupidav riik tagab ka ühiskonna kõige nõrgematele liikmetele inimväärseks äraelamiseks hädavajaliku“, märgib Allar Jõks aastat hinnates.

2006. aasta tõi kontrastselt esile puudused riiklikus järelevalves, kus Sakala keskuse kaasus oli ilmekas näide. Kuid maavanema positsiooni ebaselgust ja järelevalve puudulikkust ei ole õiguskantsler pidanud tõdema mitte ainult planeerimises ja ehituses – õiguskantsleri menetlused on näidanud maavanema kontrolli vähesust küll sotsiaalhoolekandes ja hariduses, küll lastehoiu korralduses ja elamumajanduses.

Õiguskantsler rõhutab ülevaate pöördumises Kaitseväe juhtimise ja sõjaväeluure korraldusega seotud skandaalide ning 2007. aasta aprillisündmuste taustal, et Eesti riigikaitse ja korrakaitse õiguslik baas ei ole piisav riigi sisemise ja välise rahu tagamiseks. „Kaitseväe korralduse seadusega reguleerimine ei ole 15 aasta jooksul viiele Riigikogu koosseisule, kümnele Vabariigi Valitsusele ning kümnele kaitseministrile korda läinud“, märgib Allar Jõks. „Kaitseväe korralduse seaduse puudumine ei ole pelk põhiseadusõiguslik iluviga. Põhiseaduse nõudeid eirav ning kaitseväe vajadustele jalgu jäänud õiguslik baas võib kriisisituatsioonis tekitada riigi julgeolekule korvamatu kahju“.

Õiguskantsleri, seadusandja ja täitevvõimu üldjoontes hea koostöö üks näitaja on, et üle 90% õiguskantsleri ettepanekuid täidetakse reeglina vastuvaidlemata. Erandlikku abinõu – taotlust Riigikohtule tuleb õiguskantsleri hinnangul kasutada eelkõige neis küsimustes, kus õiguskantsleri ettepaneku täitjad eelistavad poliitilist või erahuvi avalikule huvile ning piirduvad pelgalt probleemide nentimise, poliitretoorika ja lubadustega. Kuigi Riigikogu nõustus õiguskantsleri 2006. aastal tehtud ettepanekuga sätestada erakondade rahastamise tõhus kontroll, ei viidud ometi erakonnaseadust selles osas põhiseadusega kooskõlla ning õiguskantsleril tuli 2007. aastal viia küsimus Riigikohtusse, kus on menetlus pooleli.

Õiguskantslerile aastas laekunud avalduste arv on mitmel viimasel aastal ületanud 2000 piiri, 2006. aastal laekus õiguskantslerile 1858 avaldust. Avalduste arvu mõnetist vähenemist saab põhjendada isikute teadlikkuse tõusuga õiguskantsleri pädevusest. Kõige arvukamalt pöörduti kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõiguse, sotsiaalhoolekande ja sotsiaalõiguse, omandireformi, meditsiini- ja tervishoiuõiguse küsimustes, samuti kohtueelse kriminaalmenetlusega seonduvalt.

Põhiseadusega anti 15 aastat tagasi õiguskantslerile ülesanne tuua Riigikogu ette puudused riigivõimu põhiseaduspärases toimimises. Õiguskantsleri ettepanekud ja aastaülevaated Riigikogule on oma olemuselt olnud nõuanne ja abi parlamendile. „Me oleme partnerid järelevalves täitevvõimu üle“, rõhutas Allar Jõks. „Kuid meie koostöös on arenguruumi. Olgu kontrastseks näiteks kasvõi kriitikat mittekannatav olukord enamikus Eesti arestimajades, mis on riigi inimõiguste ja inimväärikuse taseme üks oluline mõõdupuu ja millele olen hüüdja häälena kõrbes pidanud aastaid tähelepanu juhtima. See, kas riigikogulastel jätkub poliitilist tahet minu igal aastal ülevaate näol ulatatud abikäsi ka vastu võtta ning sellele reaalselt oma töös tugineda, näitab hästi, kuivõrd peavad seadusandjad ise tegelikult lugu õiguslikust käitumisest ja iseseisva Eesti riigi alusväärtusi sätestavast põhiseadusest“, ütles Allar Jõks.

Aastaülevaatest tuleneva suulise ettekandega esineb Allar Jõks Riigikogu ees septembri viimasel töönädalal.
Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaatega on peale 3. septembril Riigikogule üleandmist võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehel http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=17