Õiguskantsler annab Riigikogule üle aasta tegevuse ülevaate

 

NÄDALA SÜNDMUS 31. august 2009

Õiguskantsler Indrek Teder kohtub teisipäeval, 1. septembril kell 12.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse kirjaliku ülevaate. Aastaülevaade on uuenduslik nii sisu ja ülesehituse kui ka elektroonilise vormi poolest.

Markeerides riigi õiguskäitumist majanduslanguse olukorras, ütleb Indrek Teder aastaülevaate avapöördumises, et kokku ei saa hoida riigiks olemise pealt. „Majanduslangus ei saa ega tohi ära kärpida Eesti omariiklust“, hoiatab Teder. Eesti riiklus seondub õiguskantsleri hinnangul otseselt ja tihedalt isikute põhiõiguste ja -vabaduste järgimisega. „Kui me selles valdkonnas teeme printsiipides järeleandmisi, võib see kaasa tuua inimeste pöördumatu võõrandumise oma riigist. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi tuleb järgida igas situatsioonis, majanduslangus ei anna siin alust järeleandmisteks. Oludes, kus riik otsib meeleheitlikult kokkuhoiuvõimalusi ja kus ülimaks väärtuseks on seatud rahanumbrid, mida ühe või teise kärpega on võimalik säästa, tuleb jälgida, et me ei vahetaks oma põhi(seadus)mõtteid hajuvaks peenrahaks“, kirjutab Teder.

Ühe peamise uuendusena on aastaülevaate ülesehituses esmakordselt omaette osana välja toodud õiguskantsleri tegevus väärkohtlemise ennetusasutusena, mis on 2007. aasta veebruarist õiguskantslerile seadusega antud täiendav ülesanne. Kohustus kontrollida isikute kohtlemist kinnipidamisasutustes tuleneb Eestile ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivsest protokollist. Eestis on õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrolli alla kvalifitseeruvaid kinnipidamisasutusi, kus isikud viibivad tahtevastaselt ja nende vabadus on piiratud, kokku veidi alla 150. Neist suurem osa on politsei kinnipidamiskohad ja sotsiaalhoolekandeasutused. 2008. aastal viis õiguskantsler läbi 18 kontrollkäiku, mille käigus kontrolliti 39 asutust – politseiasutusi, kaitseväeosi, vanglaid, piirivalveasutusi, psühhiaatrilise abi osutajaid, nakkushaiguste ravi osutajaid, erikoole. „Keeld rakendada kellegi suhtes piinamist või julma, ebainimlikku, väärikust alandavat kohtlemist või karistust on absoluutne inimõigus ja demokraatliku ühiskonna fundamentaalne väärtus, millest kõrvalekalded ei ole õigusriigis lubatud. Väärkohtlemise keeld kaitseb isikut mitte üksnes piinamise vastu selle tavatähenduses, mille näiteks võiks olla kinnipeetud isiku ülekuulamisel tunnistuse saamiseks peksmine, vaid on suunatud laiemalt nii inimese inimväärikuse kui ka tema füüsilise ja psüühilise terviklikkuse kaitsele“, rõhutab Teder. Nii on Euroopa Inimõiguste Kohtus peetud väärkohtlemiseks ka näiteks sunniviisilist kiilaks ajamist mõni päev enne kohtuistungit, kinnipidamisruumi pikaajalist ülerahvastatust ja ebasanitaarseid tingimusi, kinnipidamisasutuse poolt meditsiinilise abi osutamata jätmist jms.

Kui tuua näiteid ülevaateaastal olulise töömahu moodustanud ja majandussurutise ajal üha valusamaks muutuvast sotsiaalvaldkonnast, siis on õiguskantsleri järjekindlate menetluste tulemusena paremaks muudetud hoolekandekorraldust ja seadusega täpsemalt sätestatud erihoolekandeteenus, mis peaks tagama inimestele samadel alustel ja kvaliteediga teenuse üle Eesti. Õiguskantsleri soovituste kohaselt on seaduse tasandil reguleeritud liikumisvabaduse ja omandiõiguse piirangud hooldusasutustes. Oluline algus on tehtud kogu rehabilitatsioonisüsteemi muutmisel ja riiklikult rahastatud rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavaks tegemisel jpm. Tervisevaldkonnas on aga näiteks lahendamata ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse kättesaadavus. Kuigi Vabariigi Valitsus arutas ravikindlustuseta isikutele ravikindlustuse laiendamise variante 2008. aasta aprillis, ei võimalda lahendusi ellu viia 2009. aasta eelarve rahaline kate. „Mõistes riigi rahalist kitsikust, on siiski kaheldav inimeste põhiõiguse tervise kaitsele piiramine vaid rahanappusest tulenevalt“, hindab õiguskantsler. „Siinkohal tuleb vaadata Sotsiaalministeeriumi poole, kelle ülesanne on leida probleemi lahendamiseks muid paindlikke alternatiive“. Õiguskantsler jätkab ravikindlustamata isikutele arstiabi kättesaadavuse menetlemist, kontrollides, kuidas erinevad omavalitsused tagavad ravikindlustamata isikute õiguse tervise kaitsele. Töövaldkonnas märgib õiguskantsler kriitiliselt, et nii toetusstreikide regulatsioon kui ka avaliku sektori streigireeglistik jäeti 2008. aastal põhiseadusega kooskõlla viimata.

Siseturvalisuse valdkonnas võeti ühe olulise tulemusena õiguskantsleri aprillirahutuste järgseid ettepanekuid arvestades vastu politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, millega anti selged õiguslikud alused politsei poolt isikute õigusi riivavate meetmete rakendamisel. Pooleli on korrakaitseseaduse eelnõu menetlus, mille seadusena vastuvõtmist peab õiguskantsler siseturvalisuse parandamisel väga vajalikuks. Kuid Teder rõhutab, et eelnõus plaanitud avaliku korra kaitse kui riigi ülesande laia volitusnormiga eraõiguslikele isikutele ja kohalikule omavalitsusele üleandmine on lubamatu. Samuti on Indrek Teder kriitiline kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise osas vastuvõetud hädaolukorra seaduses. „Analüüsin ning kujundan oma seisukoha, kas põhiseadusega on kooskõlas kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisele, ilma et tegu oleks hädaolukorra või eriolukorraga, ning kas kaitseväele ja Kaitseliidule saab anda teatud kuritegude ennetamise ja tõkestamise ülesannet koos õigusega kasutada vahetut sundi politseiga võrdsetel alustel“, ütles Teder.

Vabariigi Valitsuse poolt uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008–2012 heakskiitmisel juhtis õiguskantsler erakondade rahastamise kontrolli osas tähelepanu, et erakondade riikliku rahastamise osakaalu suurendamine võib kaasa tuua ka täiendavaid riske (nn erakondade riigistamine). Valimiskulutuste piirangute osas palus õiguskantsler arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust, mis rõhutab valimiskulutuste reguleerimise vajadust. Õiguskantsler meenutas ka kohustust lahendada erakondade rahastamise kontrolliorgani küsimus, mille loomist on Eestilt nõudnud Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO. Valitsusele heakskiitmiseks esitatud strateegias arvestati enamiku õiguskantsleri ettepanekutega. Strateegias märgitakse, et erakondade kontrollorgani otsustamine on Riigikogu pädevuses ning GRECO soovituste täitmine on Eestile kohustuslik.

2008. aastal esitati õiguskantslerile 2566 avaldust. See on eelmise aastaga võrreldes 11,3% enam (2007. aastal 2266 avaldust). Õiguskantslerile esitatud avalduste hulk näitab jätkuvat kasvutendentsi. Avalduste põhjal viis õiguskantsler läbi 1944 asjamenetlust (avaldused ühes ja samas küsimuses liidetakse üheks asjamenetluseks). Kõige enam tuli õiguskantsleril menetleda kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõiguse, kriminaal- ja väärteo kohtumenetluse, sotsiaalhoolekandeõiguse ja terviseõiguse küsimusi. Endiselt oli palju ka omandireformiga seonduvaid pöördumisi. Regionaalselt oli kõige rohkem pöördumisi ja nende alusel algatatud menetlusi Tallinnast, Tartust, Ida-Virumaalt ja Harjumaalt. Õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimisel (normikontroll) tuvastas õiguskantsler vastuolu põhiseaduse või seadustega 18 korral. Ombudsmani menetlustes leidis õiguskantsler õiguspärasuse ja hea halduse tava rikkumisi rohkem, pöördudes 76 korral ettepaneku või soovitusega rikkumiste kõrvaldamiseks järelevalvealuse asutuse poole. Õiguskantsler viis 2008. aastal läbi kokku 33 kontrollkäiku, neist 18 väärkohtlemise ennetusasutuse ülesannet täites kinnistesse asutustesse (kus isikud viibivad tahtevastaselt ja nende vabadus on piiratud); 11 lahtistesse asutustesse (nt koolid, lastekodud); ning 4 ametiasutustesse (ministeeriumid, maavalitsused, omavalitsusüksused).

Riigikogule tegi õiguskantsler 2008. aastal kolm ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks (2007. aastal ettepanekuid ei tehtud), ettekandeid kui pehmemat tähelepanujuhtimise vormi ei kasutatud (2007. aastal oli üks ettekanne). Riigikogu toetas Indrek Tederi ettepanekut viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mandaatide jaotamine Tallinnas ja valimisringkondade moodustamine linnaosade kaupa põhiseadusega kooskõlla ning nõutud sätteid muutev seadus võeti vastu. Kuid kaks ülejäänud õiguskantsleri ettepanekut on Riigikogu poolt tänaseni täitmata – endise õiguskantsleri Allar Jõksi ettepanek Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse põhiseadusvastase kuulumise keelustamiseks ning Indrek Tederi ettepanek tühistada poliitilise välireklaami põhiseadusvastane keeld. Mõlema õiguskantsleri ettepanekuga on Riigikogu nõustunud ja ettepanekute täitmiseks menetlusse antud eelnõud on 2008. aastal läbinud esimese lugemise, kuid on poliitiliste erimeelsuste tõttu seiskunud. „Ei saa pidada heaks tooniks praktikat, kus seadusandja väljendab küll nõustumist õiguskantsleri ettepanekuga ja võtab sellega kohustuse põhiseadusvastast seadust muuta, kuid peale esimest lugemist pannakse eelnõu „kalevi alla“. Loodan, et Riigikogul on võimalik ületada erimeelsused täitmata ettepanekute osas“, märkis Indrek Teder.

Aastaülevaate vormi osas on õiguskantsler lähtunud nii lugeja jaoks paremast loetavusest kui ka kokkuhoiust ning ülevaade on elektrooniline. „Meie poolt on osa metsa jäänud kasvama ja paberiks keetmata“, märgib Teder. Õiguskantsler annab Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle aastaülevaate ühel CD-l. Riigikogu liikmetele, teistele koostööpartneritele ja kontrollitavatele institutsioonidele edastab Indrek Teder aastaülevaate elektrooniliselt. Võrreldes viimaste aastate kuni 500-leheküljeliseks paisunud tööülevaadetega mahub seekordse ülevaate põhitekst veidi enam kui 100 leheküljele. Põhitekstis on antud kõige olulisemate menetluste lühikokkuvõtted ja vajalikud järeldused ning õiguskantsleri seisukohtade terviktekstid on kättesaadavad lisatud linkide kaudu.

Õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse ülevaatega on peale 1. septembril Riigikogule üleandmist võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehel
http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=17

Aastaülevaatest tuleneva suulise ettekandega esineb Indrek Teder Riigikogus sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal.

Lugupeetud ajakirjanikud!
Indrek Teder on kohe peale Ene Ergmaga kohtumist ja ülevaate üleandmist 1. septembril kell 12.00 Riigikogus kättesaadav lühiintervjuudeks.

Kontakt: Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]

tel. 693 8423
mob. 50 18 793