Õiguskantsler andis Riigikogule ülevaate tööaastast

Täna tutvustas õiguskantsler Ülle Madise Riigikogu istungil Õiguskantsleri Kantselei tegevust ajavahemikus 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 ning vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Muu hulgas sisaldab tänavune aastaülevaade eriolukorrale pühendatud peatükki. Aastaülevaate kujunduses kasutatud fotod jutustavad igaüks mitut lugu. See väike galerii ilmestab õiguskantsleri ametkonda lahendamiseks jõudnud murede kirevat paletti. Piltide autoriks on õiguskantsler ja ta kolleegid.

Õiguskantsler sõnas aastaülevaates, et tal on hea meel selle üle, et meie põhiseadus näeb ette väikeriigile kohase säästliku, tulemusliku ja kiire põhiseaduslikkuse järelevalve korra. Ta ütles, et meie süsteem – erinevalt paljudest teistest – näeb ette, et volikogu, Riigikogu, minister või Vabariigi Valitsus, kes võis põhiseaduse täitmisel vea teha, saab esmalt selle vaikselt ära parandada. „Enamasti nii lähebki ja täiendav pinge ühiskonnas jääb olemata, asjad saavad korda, inimeste õigusi ei rikuta. Kui aga mõni vaidlus jõuab Riigikohtusse, siis ka see on riigielu täiesti normaalne käik,“ märkis Madise.

Ülevaateaastal tuli õiguskantslerile palju kaebusi, mille põhjusi on Madise sõnul muud moodi raske seletada, kui et meelest on ära läinud roll rahvateenijana. Teisalt tegutsevad paljud ametnikud ja poliitikud pühendunult Eesti edu nimel. Ta lisas, et  tuleb osata neid tunnustada, kes on olnud valmis pingutama, vajadusel vigu parandama, töökorraldust muutma.

„Paljude probleemide taga näib olevat see, et unustatud on omariikluse mõte ja väikeriikluse eelised. Meie oma Eestis ei ole tarvis sundida väiketootjat paberitööks eraldi inimest palkama, pole vaja minna lauta lambaid lugema kiireimal poegimisajal ega kimbutada ettevõtjaid vastukäivate nõudmistega. Ei saa ju näiteks veepaisu korraga lammutada ja säilitada. Kui küsimusele segase seaduse tähenduse kohta konkreetses olukorras – olgu see puudega pereliikmele vajalike teenuste saamine või näiteks taluväravasse sildi „Kurk ja kartul“ paigaldamine – vastatakse tuima tsitaadiga seadusest, mis inimesele mitte midagi ei ütle, tekib paremal juhul nõutus. Inimesed väärivad elulist arusaadavat vastust õkva sellele küsimusele, millele nad päriselt lahendust vajavad. Ka see on hea halduse põhimõtte sisu,“ sõnas õiguskantsler.

Õiguskantsler tänas oma ettekandes Riigikogu nende arvukate seaduseparanduste eest, mis tema sõnul avalikkuse tähelepanu võib-olla ei pälvinud, aga hulk inimlikke probleeme sai hea lahenduse.

Madise rääkis, et detsembris rahuldas Riigikohus õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste süsteemitus ja inimeste hätta jätmine, kuid rehkenduse teine ja keerukam pool seisab ees. „Ehk 79 vallas ja linnas – kuidas planeerida eelarvesse selle abi tagamine ja kust leida inimesed, kes hästi ja inimlikult abivajajaid toetaks? Küll oleks hea, kui sellest saaks kohalike valimiste üks oluline teema.“

Õiguskantsleri keskset ülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet – toestavad ombudsmani, lasteombudsmani, inimeste julma kohtlemise vastase asutuse, jälitustegevust läbi viivate asutuste kontrollija, inimõiguste asutuse ja puuetega inimeste õiguste edendaja rollid. Õiguskantsleri sõnul asutuse töö maht kasvas, kuid ametkond ei paisunud. „Head kolleegid pidasid vapralt vastu, nii nagu suur osa ühiskonnast siin kevadel ka kodukontoris õpetaja ja kokaameti kõrvalt, näpistades tööks vajalikku aega öötundidest ja nädalavahetustest. Suur aitäh neile! Ma arvan, et sellest oli Eestile ja meie inimestele väga palju kasu,“ ütles Madise.

Lõppenud aruandeaastal sai õiguskantsler kokku 4026 erinevat laadi pöördumist, taotlust ja kirja (aasta varem 3782).