NÄDALA SÜNDMUS 9. jaanuar 2008
Õiguskantsler Allar Jõks tuvastas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kontrollides, et inimeste pöördumisi ei ole sageli menetletud õiguspäraselt nii nende sisulise määratlemise kui ka tähtaegadest kinnipidamise osas.
Jõks saatis Tallinna Linnaplaneerimise Ametile soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks, soovitades iga pöördumise puhul alati välja selgitada inimese tegelik tahe taotluse esitamisel, et ei kannataks vastuse sisu ja isiku õiguste kaitse. Õiguskantsler palus tõsta ametnike teadlikkust inimeste pöördumistele seadusjärgsest ja sisulisest vastamisest, tähtaegadest ja teavitamiskohustusest kinnipidamisest.
Kontrollimisel selgus, et inimesed on pealkirjastanud oma ametisse saadetud pöördumised paljudel juhtudel teabenõudena, kuigi sisult on tegu hoopis selgitustaotluse, märgukirja või vaidega. Amet on vastamisel ka käsitlenud neid pöördumisi teabenõudena. Seadusest tulenevalt saab teabenõude esitada dokumendi suhtes, mis on asutuses juba valmiskujul olemas ning mida ei pea eraldi koostama hakkama. Teabenõudena ei tohi aga käsitleda inimeste pöördumisi, mis tegelikult on kaebused või vaided, selgitustaotlused või märgukirjad ning millele vastamine eeldab tunduvalt enamat teabe analüüsi ja sünteesimist ning uue teabe kogumist.
Õiguskantsler rõhutas, et ametnik on kohustatud haldusmenetluses kasutama uurimispõhimõtet ning selgitama iga avalduse puhul välja, milline on olnud inimese tegelik sisuline tahe taotluse esitamisel. Ka Riigikohus on oma lahendis öelnud, et uurimisprintsiibist lähtudes tuleb taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse kvalifitseerimisel arvestada isiku tegeliku tahtega. Samamoodi tuleb talitada iga avaldusega, mille isik haldusorganile esitab: selgitada, kas sisuliselt on tegemist selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, vaide või taotlusega. Vajadusel tuleb pöörduda taotluse esitaja poole taotluse täpsustamiseks või püüda avaldusest enesest välja lugeda, mis eesmärgil isik avalduse esitas. Iga taotlus tuleb menetleda vastavalt selle tegelikule sisule ja eesmärgile (selgitustaotlust menetletakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse järgi, teabenõuet avaliku teabe seaduse kohaselt jne). Hea halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud.
„Sellest, kuidas ametnik tõlgendab inimese avaldust, sõltub kõigepealt, millist menetlusõigust tuleb kohaldada ja millise tähtajajooksul tuleb inimesele vastata“, selgitas Allar Jõks. „Teiseks aga sõltub sellest kogu vastuse sisu ning isiku õiguste kaitstus. Kindlasti ei tohi ametnik lähtuda üksnes inimese poolt pöördumisele pandud pealkirjast – sel juhul võivad arvestamata jääda pöörduja tegelik tahe ja vajadused ning kaitseta inimese õigused“, rõhutas õiguskantsler. „Edaspidi tuleb Linnaplaneerimise Ametil tõlgendada inimeste avaldusi mitte pelgalt pealkirja järgi, vaid maksimaalselt pöörduja sisulisi vajadusi ja eesmärke arvestades“.
Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise osas selgus õiguskantslerile, et mitmetel juhtudel ei vastatud isikute märgukirjadele või selgitustaotlustele seaduses sätestatud tähtaja jooksul (viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul; tähtaja pikendamisel kuni kahe kuuni tuleb pikendamisest ja selle põhjustest isikut teavitada). Seaduses antud tähtaegadest ja kodanike teavitamiskohustusest kinnipidamine on samuti oluline osa hea halduse tavast, millest ametnik peab lähtuma. „Kindlasti ei saa pöördumistele vastamise tähtaegadest mittekinnipidamise õigustuseks olla näiteks ametnike suvepuhkus. Igal ametnikul ja omavalitsusel tervikuna on kohustus tagada isikute põhiõigused ja vabadused ning töö tuleb ka sellest lähtuvalt korraldada“, ütles Allar Jõks.
Ka detailplaneeringu algatamise taotluse või detailplaneeringu eskiisi menetlemise osas tuvastas õiguskantsler, et arvukatel juhtumitel kulus tunduvalt pikem aeg kui ehitusmääruses sätestatud ühekuuline tähtaeg.
Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseadusest ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mida halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetse kaasuse asjaolusid. Mõistliku tähtaja põhimõtet ning hea halduse tava selles osas on sisustanud haldusmenetluse seaduse sätted ning Riigikohus. Isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust. „Mõistlik aeg peab ametnikule tähendama mitte seda, et vastamisega on aega viimase hetkeni venitada, vaid seda, et vastata tuleb võimalusel tähtajast kiiremini. Kui isiku taotlust on võimalik lahendada kiiremini kui seadus/määrus seda ette näeb, tuleb see lahendada selleks reaalselt kuluva aja jooksul, mitte aga viivitada kuni etteantud tähtaja saabumiseni“, märkis õiguskantsler.
Samuti on Linnaplaneerimise ametis isiku projekteerimistingimuste taotluse menetlemine ja projekteerimistingimuste mitteväljastamist puudutava vastuse saatmine võtnud aega tunduvalt kauem kui lubatud 15 päeva. Ehitusseadusest tulenevalt peab omavalitsus korraldusega määrama ehitise projekteerimistingimused 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Ka projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks tuleb sama aja jooksul anda sisuliselt ja vormiliselt õiguspärane ja põhjendatud haldusakt.
„Planeerimise ja ehitamisega seonduvate vastustega venitamisel takistavad omavalitsusametnikud inimest omandiõiguse teostamisel – näiteks kui ei väljastata ettenähtud ajaks projekteerimistingimusi, ei saa koostada ehitusprojekti ja püstitada ehitist“, selgitas Allar Jõks.
„Samuti on siiski kurioosne, et kinnistuga piirneva maatüki erastamise taotluste menetlemisel on ametipoolse seisukoha andmine Tallinna Maa-ametile võtnud mitmetel juhtumitel aega aastaid!“, tõi õiguskantsler veel ühe taunitava tendentsi. „Kahtlemata vajab omavalitsuse edasiseks arenguks maatükkide vajaduse kaalumine aega ja terviklike lahenduste otsustamist. Kuid viivitamine ametipoolse seisukoha andmisel pikendab ka erastamise või erastamise keeldumise otsustamist ja nii võidakse riivata isiku õigust asja menetlemisele mõistliku aja jooksul“, märkis Allar Jõks.
Õiguskantsleri Kantselei nõunikud viisid kontrollkäigu Tallinna Linnaplaneerimise ametisse läbi 2007. aasta novembri lõpus, kontrollides, kas ametis järgitakse isikutega kirjalikul ja suulisel suhtlemisel õigusakte ning kas inimestele vastamise viis, sisu ja aeg tagavad isikute õiguste kaitse.