Õiguskantsler: abivajavast lapsest teatamiseks ja lapse abistamiseks on vaja üheseid ja selgeid juhiseid

 

Õiguskantsleri Kantselei 5. september 2011

Indrek Teder on seisukohal, et on olemas tungiv vajadus üheste ja selgete juhiste järele, mis aitaks lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja tema abivajadusest teatamisel, järgides samas ka isikuandmete kaitse põhimõtteid.
Õiguskantsleril kui lasteombudsmanil on kavas niisugune soovituslik juhis koostada. Õiguskantsler kutsub juhise ettevalmistamiseks kokku töörühma, mille ülesandeks on analüüsida igapäevatöös ette tulnud olukordi, kus lastekaitse ja andmekaitse kokkupuutepunktides on tekkinud praktilisi probleeme abivajavast lapsest teatamisel või lapsele abi andmisel.

Lastekaitse seaduse järgi on igaühel kohustus viivitamatult teavitada abivajavast lapsest politseid, sotsiaaltalitust või mõnda muud abi andvat organit (LaKS § 59 lõige 1). Teavitamiskohustus on eriti oluline seetõttu, et lapsele saab abi anda alles siis, kui informatsioon abivajavast lapsest on jõudnud pädevate ametiasutusteni. Tulemuslik lastekaitse eeldab tugevat võrgustikukoostööd ja teabevahetust erinevate osapoolte vahel.

Praktikas on paraku ette tulnud juhtumeid, kus informatsioon abivajavast lapsest ei ole lastekaitse seaduses sätestatud kohustusest hoolimata jõudnud pädevate ametiasutusteni piisavalt kiiresti. Probleemi üks põhjus võib olla selles, et mitmed lastega igapäevaselt töötavad spetsialistid (haridus-, sotsiaal-, meditsiini- ja politseitöötajad jne) on väljendanud ebakindlust seoses andmekaitse seadusest tulenevate piirangutega abivajava lapse isikuandmete töötlemisel.

Näiteks 2009. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring tõi ühe laste väärkohtlemisest teatamise takistusena välja võrgustiku osapoolte lahknevad seadusetõlgendused. Uuringu raames küsitletud spetsialistidest leidis 51%, et isikuandmete kaitse seadus keelab väärkoheldud lapse kohta info edastamise. Sama teema on teravalt tõusetunud ka mitmetel käesoleval aastal lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate, õpetajate ning arstide ja õdede osavõtul toimunud lapse õigusi, võrgustikutööd ja varast märkamist käsitlenud seminaridel.

Antud juhul ei ole probleemi põhjus õigusliku regulatsiooni puudulikkus või vastuolu kahe õigusnormi vahel, sest isikuandmete kaitse seadus ei keela abivajavast lapsest pädevatele ametiasutustele teada anda. Valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile on igaühel õigus ja kohustus abivajavast lapsest teada anda ka juhul, kui lapse abivajadusest teatamiseks ja sellega kaasnevaks isikuandmete edastamiseks ei ole võimalik saada lapse seadusliku esindaja nõusolekut, kuna mõlemal nimetatud haldusorganil on õigus töödelda lapse isikuandmeid seaduse alusel avalike ülesannete täitmiseks.

Probleemi põhjus näib eelolevat arvesse võttes olevat pigem vähene informeeritus lastekaitse ja isikuandmete kaitse põhimõtetest. Vajalik on vältida seda, et info abivajavast lapsest ei jõua lastekaitsetöötaja või politseini, kuna erinevad spetsialistid ei ole teadlikud oma õigustest ja piirangutest lapse abivajaduse kohta teabe vahetamisel ja lapse delikaatsete isikuandmete töötlemisel.

Lisaks lapse abivajadusele reageerimisele on oluline lapse abivajaduse ennetamine ning selleks otstarbeks andmete kogumine ja töötlemine. N-ö väiksemad infokillud ja kahtlused ei tarvitse isoleeritult olla piisavalt tõsised menetluse alustamiseks, kuid võivad omada tähendust, kui sarnast teavet peaks kogunema rohkem.

Eeltoodust tulenevalt leiab õiguskantsler, et on olemas tungiv vajadus üheste ja selgete juhiste järele, mis aitaks lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja tema abivajadusest teatamisel, järgides samas ka isikuandmete kaitse põhimõtteid. Õiguskantsleril on kavas niisugused soovituslikud juhised koostada, mis hõlbustaksid ja julgustaksid igapäevaselt lastega töötavaid spetsialiste abivajavast lapsest teatama ja last abistama.

Õiguskantsler kutsub juhise ettevalmistamiseks kokku töörühma, mille ülesandeks on analüüsida igapäevatöös ette tulnud olukordi, kus lastekaitse ja andmekaitse kokkupuutepunktides on tekkinud praktilisi probleeme abivajavast lapsest teatamisel või lapsele abi andmisel. Lisaks Õiguskantsleri Kantselei ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajatele osalevad töörühmas esindajad sotsiaaltöö, politsei, tervishoiu ja hariduse valdkonnast ning laste õiguste eest seisvatest kodanikuühendustest. Töörühm tuleb kokku 5. septembril Õiguskantsleri Kantseleis.

Jaana Padrik
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected] 
50 18 793
693 8423