7. märtsil 2019
Austatud Eesti Advokatuuri liikmed, hea esimees ja juhatus
Palju õnne teie sajandal sünnipäeval!
Kasutan tervituseks antud 5 minutit vargamäeliku tõsidusega tööasja ajamiseks. Saab ju harva kõnelda nõnda arvukale kuulajaskonnale, kellele tõe ja õiguse otsimine on igapäevatöö.
Professionaalsete tõe ja õiguse tagaajajatena saame ühiselt Eesti heaks palju ära teha, hoida õigusteadusliku mõtte selgust, küpsust ja sõltumatust.
Meil on suur roll Eesti kaitsmisel vandenõuteooriate, faktilise aluseta kuulujuttude ja hirmuõhutamise eest.
Paar konkreetset teabekildu õiguskantsleri ametkonna töömailt.
Kontrollisime jälitustegevuse seaduse alusel kogutud teabe kasutamist kriminaalmenetluses tõendina viimase nelja aasta vältel. Iseenesest õigustatud hirm selle pärast, et norme on põhiseadusvastaselt rakendatud, ei leidnud kinnitust. Teabehanke käigus saadud info oli lisatud tõendiks viiel korral nelja aasta jooksul. Veendusime, et riigi peaprokurör oli kõigil neil juhtudel oma otsust kaalunud, kontrollinud asjakohaste kohtulubade olemasolu ja teinud meie hinnangul põhiseaduspärase otsuse.
Elektroonilise side metaandmete kasutamist väljaspool kriminaalmenetlust parajasti uurime. Tänan advokaate, kes on meiega oma kahtlusi ja kogemusi jaganud. Lõpptulemuse avaldame kevadel, ent praegu saame öelda, et oleme leidnud vaid üksikud juhud, mil kahtleme, kas sideandmete kasutamine ikka oli õigustatud. Nendega jätkame tööd. Võimalik, et Riigikogu peaks täpsustama juhtumeid, mille lahendamiseks suhtluse fakti kohta andmeid tohib küsida ja saada, ent seda päriselt keelata ei ole ilmselt mõeldav. Selmet püüda keelata suurte äriühingute käes olevate andmete kasutamist, võiks keskenduda kuritarvituste vältimisele ja kontrollile. Äriühingute käes on hoomamatu infohulk ja sellest, mida äriühing selle infoga teeb, teame vähe. Leian, et ses asjas tuleb võtta põhiõigusi austav mõistlik loogiline positsioon.
Austatud advokaadid, loodan ka edaspidi teie abile põhiseadusvastaste normide leidmisel ning teavet võimalike hea halduse tava rikkumiste asjus normide rakendamisel.
Usun, et olete ka oma töös märganud sovetiaegse hirmuühiskonna mõtteviisi pealetungi. Ikka nii, et katsuks kõik inimesed vähese vaevaga kontrollitavaks ja karistatavaks muuta. Inimesele seatakse igapäevaelus tema enda teadmata nii kitsad raamid, et mõne normi rikkumine on paratamatu. Sel puhul öeldakse, et „karistame ainult neid, keda vaja“. Just selliseid norme ega olukorda ei tohi vabas Eestis olla.
Mul on hea meel, et ühise jõupingutuse tulemusel õnnestus tõkestada Riigikokku vahetult enne isikuandete kaitse seaduse rakendamise seaduse vastuvõtmist sokutatud normid, mis lubanuks vanglateenistusel koguda kõikmõeldavaid andmeid ka advokaatide ja nende lähedaste kohta. Säilitada taheti neid – tsiteerin sõnastust – „seni, kuni ei saa välistada, et neid võib veel tarvis minna“. Kui Riigikogu asja olemusest aru sai, kogus eelnõu täpselt null poolthäält. Pöördtõendamise kavandatud moel lubamine tähendanuks aga võimalust iga õiguskuuleka inimese vara riski- ja vastutusvabalt arestida ja sundida teda selle päritolu tõendama.
Samasugune kõikide karistamist võimaldav normiloome vaatab vastu ka linnade ja valdade määrustest. Näiteks heakorraeeskirja rikkumine tavapärase mitte kedagi häiriva teoga on vägagi tõenäoline. Nüüd, mil pärast kohalike omavalitsuste liitmist on linnade maa-alal metsa, põlde ja hõredaid külasid ning valdades omakorda linnu, ei saa kõigis paikades kehtida samad reeglid. Norm, mis keelab karistuse ähvardusel ühtmoodi nii vallamaja ette kartulivagu ajada kui ka metsatalu akna taha linnumajja tihasele pekki panna, on päriselt olemas. Aga ei tohiks olla.
Sel lõbusal toonil lõpetades soovin teile edukat üldkogu. Tänan täna ametist lahkuvat juhatust ja Eesti Advokatuuri esimeest Hannes Vallikivi suurepärase koostöö eest ning õnnitlen juba ette õhtuks valitavat uut juhatust ja esimeest.
Tänan.