ERR, 5. november 2018
Valitsuse esitatud riigieelarve on muutunud üha üldsõnalisemaks, mistõttu on riigikogu liikmetel sellest keeruline aru saada, parandusettepanekuid esitada ja hiljem kulutusi kontrollida, ütles õiguskantsler Ülle Madise riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis järgmise aasta eelarve arutelul.
Nii õiguskantsler kui ka istungil osalenud riigikontrolör nentisis, et riigikogu liikme roll eelarve muudatuste tegemiseks on üha väiksem.
Madise selgitas, et riigikogu annab riigieelarve seaduse vastuvõtmisega valitsusele õiguse meie ühist raha kulutada. Kuid samuti on see võimalus raha kasutust kontrollida.
"Näiteks seda, kui suured on meil lasteaiaõpetajate palgad, kui palju jõuab raha tegelikult koolidesse, kui palju jõuab tegelikult raha ravijärjekordade lühendamiseks. Et see on küsimus ja minule ja minu ametkonnale tundub, et nüüd on juba see üldistuse aste läinud juba väga kõrgeks," rääkis Madise.
"Kui teed selle seaduse eelnõu lahti, et siis tegeliklult ei ole võimalik mõista, millised on riigi tulud ja kulud," lisas ta.
Valitsus esitab sügisel riigikogule eelarve, mis on tegelikult juba kevadel strateegia arutamisel kokku pandud.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd peab probleemiks, et riigieelarve strateegia tegemisel riigikogu roll praktiliselt puudub.
"Riigieelarve baasseadus teeb selle valitsuse ülesandeks. Seaduseelnõu ise on nagu numbrite tabel, aga seletuskiri seletab lahti, mis iga numbri taga sisaldub ja kui riigikogu liikmetel on keeruline seletuskirjast aru saada, kui riigikogu liikmed ei leia sealt informatsiooni, mis neid huvitab, siis on ka keeruline või raske riigieelarve menetlemise protsessis osaleda," märkis Sõerd.
Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta aastal 2020 kasutusele tegevuspõhine eelarve, mis peaks muutma raha kasutamise selgemaks.
"Riigieelarve seadus on väga tehniline dokument ja meie oleme sellega rahandusministeeriumis täiesti nõus. Tegelikult teeme juba päris mitmedat aastat muudatusi selleks, et see dokument saaks paremaks, et ta oleks läbipaistvam ja ta oleks arusaadavam riigikogu liikemele," kinnitas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.