Riigikogu stenogramm, 20. september 2016
Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!
Terviklik ülevaade õiguskantsleri tegudest põhiseaduslikkuse järelevalvel on kättesaadav meie veebilehel nii nagu ikka. Ülevaateperiood on tavakohaselt 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2016. Kõik need põhiseaduse ja seadustega antud ülesanded, mis õiguskantsleril on, on jagatud 18 temaatilisse peatükki, sh õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, ametnike inimestesse suhtumise ehk hea halduse küsimused, järelevalve julgeoleku- ja jälitusasutuste tegevuse õiguspärasuse üle; psühhiaatriahaiglate, erihooldekodude, vanglate ja teiste kinniste asutuste kontrolli tulemused, laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine ja palju muud. Lisaks statistika, kronoloogia, rahvusvahelised suhted.
Siin päris alguses tahaks ära õiendada ühe olulise asja ja lükata ümber ühe müüdi. Kui Eestis hakkas kehtima uus lastekaitseseadus, väideti ka siin, et see hõlbustab laste peredest eraldamist näiteks selle tõttu, et pere on vaene. Oleme hoolega lastekaitseseaduse rakendamist jälginud, nagu olen teile siin lubanud. Laste peredest eraldamine on varasemaga võrreldes vähenenud. Rõhutan: vähenenud. Nii oli uus seadus mõeldud ja nii see ka toimib. See on laste huvides. Palju rohkem on teisi tegevusi, mis probleemseid peresid peaks edasi aitama. Loomulikult jälgime ja ka koolitame lastekaitsetöötajaid edaspidi.
Oma veebis avaldatud ülevaates ei jutusta me ümber kõiki neid seisukohti ja selgitusi, mis 1547 asjas selle aasta jooksul anti, vaid pigem püüame näidata Eesti elu suundumusi, nii nagu meie 50-liikmeline ametkond neid näeb.
Siin teie ees mõnest asjast, loodan, et sissejuhatuseks enne teie küsimusi, pigem lühidalt.
Õiguskantsleri põhiülesanne on kindlustada lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalve. Just sellepärast kontrollime absoluutselt iga märguannet võimaliku põhiseadusvastase normi kohta, ükskõik, kas see tuleb asjalikult vormistatuna teilt, austatud Riigikogu liikmed – kõigi nende märguannete eest tänan teid väga, paljudel juhtudel ongi sellest saanud alguse menetlus –, kas see tuleb sama asjalikult vormistatuna advokaatidelt, ametnikelt või siis loeme võimaliku põhiseadusvastasuse välja kas mõnest meediast või sotsiaalmeedias avaldatud tekstist või mis tahes kirjast, mida Eesti inimesed meile saadavad. Kui vaja, alustame normikontrolli.
Õigusriigile kohaselt saan kinnitada, et enamik meie uuritud norme on põhiseaduspärased. Tihtipeale peetakse põhiseadusvastaseks seadust, mis tundub ebaõiglane või, vabandan, rumal. Kurvaks teeb aga, et tundub, et päris paljudele meie kaaskodanikest jätkuvalt näib, et kõikidele Eesti asjadele on üks lahendus, ja just nimelt see, mis talle meeldib. Nagu paljudes teistes riikides nii ka Eestis tuleb täheldada, et osa neist, kes tegelikult peaks selgitama, et enamikus asjades jaguneb rahvas vabas ühiskonnas kahte, aga sageli enamasse vastandlikku leeri, alati ei selgita. Vastupidi, pigem püüvad väita, et olemas on ühtne rahva tahe. Paraku ei ole. Vaidlus on vabas ühiskonnas püsiv tegelikkus, mis on tüütu, aga kindlasti on parem kui raudne rusikas.
Miks ma seda räägin? Ka õiguskantsleri ametis tuleb ühtelugu selgitada, et küsimuse õiglusest ja Eestile parimast arenguteest saab otsustada ainult Riigikogu, põhiseaduse raames mõistagi. Juristidiplom ega mitte ükski ametikoht Eesti Vabariigis ei asenda rahvalt valimistel saadud mandaati. Möödunud ülevaateperioodil jõudis teie ette seitse põhiseadusvastast seadust ja tänan veel kord nende kõigi põhjaliku arutamise eest. Neli ettepanekut on täidetud, st seadused on muudetud. Töös on kolm ettepanekut ja lisaks selle hooaja esimene. Mõistagi palun võimalusel ka nendega edasi liikuda. Kõlab võib-olla liiga kõrgelennuliselt, aga oma ametis ma tõesti näen, et nende põhiseadusvastaste normide taga on inimeste tegelikud kannatused ja sageli ka arvamus Eesti riigist. Möödunud nädalal tuli jälle üks kiri inimeselt, kes on töötuskindlustusmakset maksnud, siis jäänud töötuks, aga hüvitist ei saa, sest on väikefirma juhatuses kirjas. Töötuskindlustuse seadus on vaja põhiseadusega kooskõlla viia.
Samas tahan rõhutada, et mul on väga hea meel, et Riigikogu ja valitsusega on mu ametiaja jooksul kujunenud tõesti hea ja riigimehelik koostöö. Mis tähendab seda, et valitsuse istungil või siinsamas, Riigikogu komisjonides, täiskogus mõnele seaduse või eelnõu põhiseadusvastasuse kahtlusele tähelepanu juhtimisest tihtipeale piisab. Asjad tehakse korda, ametlikku menetlust ei olegi vaja, ükski inimene ei jää hammasrataste vahele. Selle tõestuseks on näiteks ka täna arutatav järgmine päevakorrapunkt: "kõik puhuvad" reidi käigus ei ole tarvis kõikidele puhujatele purjus juhi õigusi ette lugeda, sest õnneks on enamik juhte jätkuvalt kained. Purjus juhi õigusi tuleb selgitada purjus juhile, mitte tarbetult kulutada politseinike ja kainete kaasliiklejate aega. Tänu sotsiaalkomisjonile hakkab lahenema ka e-riiki sobimatu olukord, kus koondamise korral nõutakse tööandjalt tõendit, et inimene on koondatud, mis siis, et riik seda ammu teab.
Seda olete teiegi kindlasti oma töös märganud, et alati pole põhiseadusvastane norm mure põhjus, vaid viga on hoopis rakendamises. Meie näeme seda sageli. Päris mitmel juhul on õnnestunud ametnikku veenda seadust põhiseaduspäraselt rakendama ja inimese mure on lahenenud. Need juhtumid annavad lootust. Aga ikka veel on palju neidki, kes õigluse ja mõistlikkuse poole püüdlemise kohustust pelgavad. Ilmselt olete ka teie kuulnud, mina olen õige korduvalt, et „tehke, mis te teete, aga ärge te ainult kaalutlusõigust andke, mitte mingil juhul ärge looge norme, mille rakendamisel on vaja oma peaga mõelda, vastutada“. Paraku ei ole kogu elu ette nähtav ja mõistlik õigusloome on just selline, mis näitab eesmärgid, väärtused ja põhimõtted; nende sidumine konkreetse inimese ja tema olukorraga nõuab aga inimmõistust ja hoolimist.
Näiteks, kui Eestisse tuleb tagasi elama Eesti kodanik oma perega, aga juhtumisi on tema juhiluba välismaal olles aegunud, siis selle uuendamiseks peab ta ootama Eestis üle poole aasta. Ametnik ei usu, et ta tuli tagasi. Lapsed on lasteaias, koolis, inimene ise ja ta kaasa töötavad, kuid sellest ei piisa. Nii et mingis mõttes on meil murdehetk ja loodan, et jagate mu arvamust, et meil on vaja inim-, mitte robotametnikke.
Austatud rahvaesindus! Väga hea meel on selle üle, et möödunud ülevaateperioodil on Riigikogu võtnud heas põhiseaduse vaimus üha aktiivsema ja sõltumatuma rolli. Ka see on omamoodi murdehetk ja ma väga loodan, et Riigikogu kehtestab end veelgi tugevamalt tegeliku õigusloojana. Praeguses presidendivalimiste vaimustuses on minulgi tulnud õige mitu korda selgitada, et Eestit juhib Riigikogu, mitte president ega valitsus, mistõttu kõige tähtsamad valimised on Riigikogu valimised. Valitsuse töö on Riigikogule vajadusel seadused ette valmistada, Riigikogu analüüsiga heatahtlikult toetada, aga üleolevad märkused, kust paistab, et kogu maailmatarkus kehastub üksnes ministeeriumiametnikes, pole kahtlemata kohased. Hea on, et sellised märkused on viimase aastaga, eriti sellel sügisel, oluliselt harvemaks jäänud.
Käskudest ja keeldudest. Eesti põhiseaduse järgi on meie riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, just selles järjekorras. Seepärast söandan täna teid paluda, et kui mõnele ühiskonnaprobleemile reageeritakse karmi korraga, siis küsige, kas sellest on tegelikult kasu. Seadusele ei maksa omistada ülesandeid, mida tal ei ole ega saa olla. Tasub küsida, kas ohvritega lõppenud liiklusõnnetus või mõni haigus jäänuks olemata, kui plaanitav keeld olnuks juba jõus. Edasi tuleb küsida, kas uue käsu või keelu täitmist on võimalik kontrollida mõistliku ressursikuluga ja kas tegelikult ka kontrollitakse. Kui vastus kas või ühele neist kolmest küsimusest on ei, ei ole normist tõenäoliselt kasu. Kahju tõenäoliselt on, sest hammasrataste vahele jääjaid ja pettunuid tuleb juurde.
Hea Riigikogu! Kui tohib, siis mõned mõtted ja soovitused seoses poliitika rahastamise läbipaistvuse ja lähenevate kohalike valimistega. Aasta on jäänud, ja kui te seda heaks peate, siis on võimalik mõned järjekordsed probleemid ära hoida. Reeglid selle kohta, kellelt tohib toetust vastu võtta, ja selle kohta, kuidas toetuste päritolu, aeg ja suurus avaldatakse, peaks kehtima kõigile ühtemoodi ja ikka põhimõttel, et võim Eesti Vabariigis ei ole kaubaks. Ja seepärast mulle tundub, et tuleks ja on võimalik vähemalt tuluallikate avaldamise kohustust laiendada kõigile, kes teevad valimiskampaaniat, ka siis, kui nad ise valimiskampaanias või valimistel kandidaadina ei osale ega ole end otseselt sidunud ühegi erakonnaga. Kui seda ei tee, siis jääb lahti uks ühingutele ja ühendustele, kes ei allu erakonna ja valimisliitudega sarnastele rahastamispiirangutele ega aruandluskohustusele, aga kelle kaudu on Eestis võimalik asju mõjutada, teadmata, kust selleks raha tuli.
Teiseks, sellest oli juttu ka möödunud aastal, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutused peavad olema seaduste järgi avalikud. Komisjoni enda otsustel nad seda ei ole. Kõik muud riikliku järelevalve ettekirjutused on avalikud, sõltumata sellest, kas nad on kohtus vaidlustatud või mitte. Vajadusel saab taotleda esialgset õiguskaitset ja loomulikult, kus kohane, tuleb katta kinni isikuandmed.
Ja veel üks asi. Tean, et küllalt ebapopulaarne, aga äkki tasuks vähemasti kohalikeks valimisteks välireklaami taas lubamist mingil kujul kaaluda. Asi on selles, et täielik keeld pärsib enim just väikese rahakotiga kandidaate. Loomulikult ei ole mõistlik taastada olukorda, kus avalikku ruumi risustasid majasuurused plakatid, kus vuntsidega kandidaatide iga vurrukarv oli nagu jalutuskepp, ja pärast valimisi kirendasid prügimäed valimiskraamist. Seda pole vaja. Mõõduka suurusega plakat näiteks valimisliidu kandidaadiga kohaliku kaupluse või bussipaviljoni seinal võiks olla aga täiesti kohane ja suurendada võimaluste võrdsust.
Head kuulajad! Põgusalt ka 21. sajandi tööst ja sotsiaalsest turvavõrgust, millega üha enam ka mina oma ametis pean kokku puutuma. Meil tuleb harjuda mõttega, et tehnoloogia areng võtab järjest inimestelt tööd ära. President Ilves on sellest rääkinud juba mitu aastat, praegu on see üks läbivaid teemasid inglis- ja saksakeelses kvaliteetajakirjanduses. Nii et õige pea oleme ilmselt ühiskonnas, kus tänases mõistes töökohti jagub praegusest palju vähematele. Juba praegu näeme, et senine sotsiaalse turvavõrgu korraldus jääb ajale jalgu. Pensionide maksmiseks ja tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks napib raha üha enam. Seepärast ilmselt tuleb julgeda olukorrale otsa vaadata ja öelda, et senise korraldusega jätkamine on tõenäoliselt igal juhul võimatu. Ükskõik, kas hüppeliselt õnnestub kasvatada loomulikku iivet või soovib keegi lubada massilist sisserännet. Tõsi, seda viimast – hüppelist sisserände kasvu – põhiseadus ei luba, sest see tõenäoliselt oleks selges vastuolus Eesti riigi peaülesandega kaitsta ja arendada eesti rahvast, keelt ja kultuuri. Aga ega kellelgi seesugust plaani pole ka, kuigi vahel niisuguse jutuga hirmutatakse. Ühesõnaga, tundub, et maksu- ja solidaarse toe süsteemid tuleb aegsasti uute oludega kohandada. Rohkem paindlikkust on praegugi tarvis. Meie poole on pöördutud selle pärast, et tervisekindlustusest ei saa osa, kui sissetulekud on ebaregulaarsed, nendelt ebaregulaarsetelt sissetulekutelt on aga maksud makstud. Öeldakse, et alati on nii olnud, et sotsiaalmaksu sissemaks peab olema regulaarne. Jah, varem oli, edaspidi võib-olla ei peaks. On väga hea, et jagamismajandusest saadava tulu maksustamiseks otsitakse sobivaid teid.
Veel üks ametiala prioriteetidest on koondnimetuse "Elulõpu väärikus" all. See on inimlikult valus ja eetiliselt väga mitmetahuline teema. Ehk siis olukord erihooldekodudes, hooldekodudes, kodudes, kus lähedane vajab pidevat hooldust. Ega õiguskantsler siin saa muud teha kui erihooldekodusid, psühhiaatriahaiglaid kontrollida, kontrolli tulemused avalikuks teha, võimalusel ka soovitada seal, kus riigil on kasutada raha, kasutada seda nii, et näiteks meie dementsete hooldus oleks inimlikum. See on võimalik, see ei nõua tingimata tohutut suurt lisaraha ja igale patsiendile isiklikku hooldajat. Saame neist probleemidest rääkida ja usun, et koos teiega on võimalik siin edasiminek.
Eraldi küsimus on see, kuidas leevendada hirmu enda ja lähedaste saatuse asjus, mida me saame ja tohime ise otsustada selleks ajaks, kui enese käekäigu eest ise enam otsustada ja hoolt kanda ei saa, ometi tahaks, tahaks vastutada ka oma elu selle osa eest. Alustasime nende küsimustega arvamusfestivalil. Oktoobri alul on see teemadering jutuks Põhja- ja Baltimaade õiguskantslerite ning ombudsmanide kohtumisel Helsingis ja loodan tuleval aastal asjakohase ettekandega teie ette astuda. Võib-olla on see ka üks teema, kus meie õiguskantsleri ametkond võiks võtta Euroopas eest vedava rolli.
Euroopa Õiguskantsleri Instituudi juhatuse liikmena olen meile praeguseks eestvedada võtnud Eesti jaoks iseenesestmõistetava digitaalühiskonnas inimese õiguste kaitsmise teema. Vastavalt täieneb ka meie ametkond. Rahvusvahelise sertifikaadiga IT-audiitor liitub meiega aga ennekõike sel põhjusel, et oleksime jälitus- ja julgeolekuasutuste kontrollimisel ning laiemalt digiühiskonna inimese õiguste kaitsel täpselt nii põhjalikud ja tõhusad, nagu tarvis on.
Lõpetuseks. Austatud Riigikogu! Olen korduvalt teie ees rõhutanud, et kui kasvõi üks inimene on Eestis jäänud põhiseadusvastase normi tõttu hätta või saanud kannatada, tuleb see norm parandada. Ma väga tänan teid selle mõtteviisi jagamise eest!
Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka hulgaliselt küsimusi. Heimar Lenk, palun!
Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud esineja! Ma tulen tagasi, nagu ei tea mitmendat korda juba teiega vesteldes, meie ülekohtuse omandireformi juurde. Eelmisel korral siin kõnepuldis te ütlesite minu küsimusele vastates niimoodi – ma mälu järgi tsiteerin –, et ühiskonnas on huvi omandireformi vastu nagu kaotatud ja proteste pole ja seepärast ei ole vaja ka küsimusega tegeleda ning te ei kavatse sellega tegeleda. Nüüd on olukord muutunud. Eelmisel esmaspäeval andis 5000 sundüürnikku oma allkirjadega ja ID-kaardi kinnitustega üle petitsiooni Riigikogu esimehele. Tähendab, 5000 inimest allkirjastas oma mure. Kokku on üürnike ühenduse andmetel neid kannatanuid 100 000 ringis. Kas te endistviisi suhtute küsimusse, et omandireform on ülekohus, kus inimesed, tuhanded perekonnad kaotasid kodu, et ühiskond on sellega harjunud ja sellega tegelda pole tarvis või te olete valmis üürnikega koostööks, kui nad pöörduvad teie poole uuesti abipalve ja seletuste palvega? Te rääkisite pikalt täna kodudest, hooldekodudest aga päris kodud olete unustanud. Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan teid selle teema üleval hoidmise eest! Kui ma omakorda mälu järgi tsiteerin, mida tegelikult möödunud aastal ütlesin, siis ei iseloomuomadusi ega oma mälu silmas pidades tõenäoliselt mitte seda, et inimeste tegelik mure ei vääri tähelepanu. Ma usun, et ma ütlesin seda, mida minu ametis öelda saab ja mida me inimestele vastame. Vastavad seadused on vastu võetud, neid on täidetud, kohtulahendid on jõustunud, seaduste ja põhiseaduse kohaselt õiguskantsler seal nende kohtulahendite ja nende seaduste vastu minna ei saa. Kui seadusandja otsustab, et nende inimeste ebaõiglustunnet, ja küllap sageli põhjendatud ebaõiglustunnet – neid juhtumeid, kus olukord on ebaõiglane, tean ka mina – on puudutatud, kui seadusandja otsustab siin kehtestada uusi norme ja näha ette hüvitisi, siis on see seadusandja otsustada. Ja mul on äärmiselt hea meel, et rahvakogu ühe väga kasuliku tulemusena seesama petitsioonikeskkond on tekkinud. Nii et soovin jõudu ja loodan, et ehk on tõesti võimalik neid inimesi aidata. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Herkel, palun!
Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Tänan nende probleemipüstituste eest! Ma suudan küsimuses haakuda ainult ühega. Te osutasite erakonnaseaduse ebatäpsusele, mis annab alust paljudeks kohtuvaidlusteks. Te püstitasite probleemi ka ERJK ettekirjutuste avalikkusest. Minu küsimus siit edasi on see, et mida tuleks teie arvates erakonnaseaduses hädatarvilikult muuta ja kas te jagate ka Riigikontrolli seda kriitikat või seisukohti, et täpsustamist vajab poliitilise reklaami mõiste ja piiritlemist omavalitsuste teavituskampaaniad, millega on olnud pahandusi ning mis sisuliselt on muutunud omavalitsusjuhtide isikukampaaniaks? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Poliitilise reklaami mõiste määratlemise üle on aastaid vaieldud ja ka õiguskantsleri ametkond näeks parema meelega, et oleks kokku lepitud, mida poliitiliseks reklaamiks peetakse ja kellel on neis küsimustes järelevalvepädevus. See on vajalik nii avalikkusele kui ka tegelikult kandiaatidele endile, sest on ju ka neid juhtumeid, kus kandidaat heas usus teeb kampaaniat, nagu ta oskab, ja siis selgub, et see on kas hallis tsoonis või sootuks lubamatu. Nii et tegelikult tõesti selleks, et valimised oleksid ausad, reeglid oleksid kõikidele arusaadavad, on parem, kui need küsimused on aegsasti läbi räägitud. Erakonna sidusorganisatsiooni mõistet erakonnaseaduses muutmata või siis valimiskampaaniat tegevatele ühingutele teatud ulatuses aruandekohustust seaduses laiendamata tõenäoliselt kogu seda valdkonda läbipaistvaks ei saa. Nii et siin on tõenäoliselt jah seadusemuudatus vajalik. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Külliki Kübarsepp, palun!
Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea õiguskantsler! Viitate siin õigusloome, seadusloome kvaliteedile ja vihjate, et pettunute hulk järjest suureneb. Mina ei tooks siin seda põhjendust, et kuna opositsiooni ettepanekuid ei aktsepteerita, siis sellest nagu kvaliteet langeb. Minu mure on see, et tegelikult koalitsioon Riigikogus on loobunud erinevate ettepanekute ja ideede genereerimisest ja valitsus seeläbi kontrollib täielikult Riigikogu tööd. Mis on teie arvates need hoovad, mis muudaksid erakondade suhtumist ja Riigikogu võimaluste ärakasutamist? On see erakondade rahastamise süsteem ümbervaatamine? Toome kas või selle looduskaitse temaatika – te tulete ka välja ainult ühe väikse süsteemiga, kus need maaomanikud, kes tahaksid maad müüa, saaksid lahendada oma probleeme, aga tegelikult ju on neid inimesi ka, kes tahavad maad omada, õiguskaitset pakkuda, aga ebapiisavate vahenditega. Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
See on vist küsimus, millele vastus väljub õigusteaduse piiridest. Mulle tundub, et põhiseaduses ja seadustes on kõik vajalik selleks olemas, et Riigikogu liikmed saaksid ennast tegelike õigusloojatena kehtestada. Näiteid on erinevaid, õnneks ka häid. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!
Helmen Kütt
Lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Suur aitäh ülevaate eest ja eelkõige tänan teid selle kommentaari eest ülevaate alguses, mis te andsite lastekaitseseadusele! Olles ise sotsiaalkaitseministrina kaitsnud seda seadust, tean, et ei ole selle seaduse eesmärk kunagi olnud, et vaesuse pärast lapsed perest peaksid lahkuma. Pigem vastupidi, omavalitsus toetab. Aga küsimus on selles, millele te oma ülevaates olete vihjanud, ja see puudutab nimelt soojavarustuse katkestamist Kohtla-Järve linnas. Tegelikult on tekkinud nüüd olukord, kus on küsitavusi õigusabilepingu ehk välislepingu ja siseriikliku õigusakti omavahelises kooskõlas. On olukord, kus korteriühistud ei saagi võlgnevuse pärast kohtusse pöörduda ja oma võlgnevusi kätte. Te olete muidugi teadlik sellest olukorrast, aga kas te õiguskantslerina plaanite ka alustada järelevalvemenetlust ja kontrollida õigusakti vastavust välislepingule? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
See probleem on meie väga tõsise tähelepanu all peaaegu aasta aega. Siis kui paljudes majades oli küte välja lülitatud ja tõesti korralikud pered, ka näiteks puudega vanainimesed olid külmas, kuigi nemad olid oma sooja eest maksnud, siis juhtisime sellele tähelepanu ja palusime kiiresti leida lahendusi nii Kohtla-Järve Linnavalitsusel kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Hea on see, et üht-teist on tehtud, ja tundub, et rohkem on teinud Kohtla-Järve linn. Samal ajal seadusi ei ole muudetud ja see olukord paikades, kus ei toimi turg ehk siis ka võlgniku korteri müümine, isegi kui see võlgnik õnnestub kätte saada, tegelikult võlgu tasuda ei võimalda – see on hetkel tegemata. Hetkel ei ole ka head programmi ja see pole nüüd ainult Kohtla-Järve teema, vaid see on üle Eesti need pooltühjad kortermajad. Hetkel ei ole head programmi, mille abil nende inimeste probleemi kasvõi munitsipaal-üürikorteritega lahendada. Võib-olla üks väike nüanss, mis ei ole seni aruteludest palju läbi käinud. Kohtla-Järve vastusest saime teada, et üksjagu on neidki inimesi, kes jätkuvalt loodavad, et keegi teine tuleb ja nende naabrite võlad ära maksab, et need võlad võtab enda peale kas soojatootja või linn või keegi teine. Eks seal tuleb järjepidevalt selgitada, et seda ei juhtu. Seda üritame ka meie teha. See lootus on asjatu. Kui need võlad panna soojatootja kanda, siis jagatakse need kas kõikide teiste tarbijate vahel ja võlgnikke tuleb väga kõrge hinna tõttu üha juurde või läheb soojatootja pankrotti. Nii et sinna tagasi minna pole võimalik. Need lahendused on mujal. Aga ühesõnaga, osa inimesi ka ise ei nõustu nende lahendustega, mida linn pakkus. Nüüd, seaduse kooskõla välislepinguga – seda vaatame veel kord. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Monika Haukanõmm, palun!
Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Juulist käivitus meil töövõimereformi esimene etapp, aidates kõik need inimesed, kes vähegi tahavad ja saavad, tööle. Selleks on vaja kindlasti kõikide osapoolte väga tugevat pingutust. Kahjuks inimesed on aga alati nõrgemal positsioonil, kas või sellega, et kas näiteks ehitusseaduse alusel on vastu võetud vajalikud määrused ligipääsetavuse tagamiseks või kas sotsiaalhoolekande seaduses toodud omavalitsuse teenused tööl käimise toetamiseks on tegelikkuses igas omavalitsuses olemas. Te olete seda ka oma peatükis, mis on "Sotsiaalne turvavõrk", puudutanud. Minu küsimus ongi, kas ja millistes küsimustes on teie poole töövõimereformi ellurakendamiseks pöördutud või milliseid teemasid te olete analüüsinud. Kas te näete, et riik on teinud kõik selleks, et see hea idee saaks realiseeruda?
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan küsimuse eest! Nii nagu ka teie küsite ja siin veel mõne fraktsiooniga kohtumisel kevadel üles tõusis, on seesama ruumide ligipääsetavus. Jah, oleme ministeeriumiga pidevalt suhelnud ja hoiame ka praegu teemal silma peal. Edasiliikumist meie arvates ja meie teada praegusel hetkel piisavas ulatuses pole. Muu hulgas ei ole tellitud seda analüüsi, mis lubati tellida. Nii et sellega jätkame kindlasti. Jah, nõutust ja hättajäämist peegeldavaid avaldusi tuleb. Katsume selgitada niivõrd, kuivõrd oskame, aga see teema on erakordselt oluline. See on meie sotsiaalsete õiguste osakonna üks prioriteetidest.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!
Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Siin saalis on mõnel korral kõlanud seisukoht, et Eestis on seadusi liiga palju tekkinud selle lühikese taasiseseisvumise aja jooksul. Teie ka, kui ma ei eksi, väljendasite arvamust, et me oleme muutumas keelude ja käskude ühiskonnaks – kas ma seostan õigesti seda teiega –, et regulatsioone on liiga palju. Mis selle vastu aitaks, et neid ei oleks liiga palju, et vabaduse ja reguleerimise vahekord oleks hea?
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! See on mu jaoks tõesti väga südamelähedane küsimus, sest ma olen sügavalt veendunud, et robotametnikke pole meil tarvis. Selleks, et Eesti elu kulgeks võimalikult mõistlikult ja õiglaselt, on kõige targem seadustes, kindlasti on ka erandeid, aga üldjuhul on targem näidata, mis eesmärgil ja mismoodi on vastanduvad huvid mingis küsimuses tasakaalustatud, millised on lahendamise teed. Ja nüüd viib tegeliku elu, tegeliku olukorra ja selle pigem abstraktse, kaalutlusõigust sisaldava normi kokku hästi haritud ja hooliv, hea halduse tavast lugupidav ametnik. See, mis on juhtunud, mulle tundub, võimalik, et ma eksin, on see, et üha enam kardetakse võtta riske. Paljud ametnikud kardavad seda, et äkki mõni nende otsus või ettekirjutus vaidlustatakse kohtus. Küllalt paljud kardavad seda, et kui nad peavad põhjendama, miks nad tegid just sellise otsuse, miks nad tegid sellise ettekirjutuse, kas kalapääsud ajaloolisele veskile on siis vaja rajada või ei ole vaja, et see võtab aega, see võtab vaeva, on vastanduvate huvidega osapooled. Palju lihtsam on, kui seaduses on detailselt reeglid paigas, mis siis, et need viivad ebamõistliku ja ebaõiglasena tajutava tulemuseni. Väga lihtne on öelda, et näe, need seal, et mis mina, ma ei saa, ma tahaksin teid aidata, ja seda saab öelda mõlemale vaidlevale poolele. Tegelikult on nõnda, et minu arvates seadusandja määrab printsiibid ja ametniku ülesanne on neid mikrokonflikte lahendada võimalusel niimoodi, et kõik vaidlevad osapooled tunnevad, et nad on ära kuulatud, et riik on mõistlik, õiglane ja et on aru saada, et on ka teistsuguseid lähenemisi. Näiteks olemuslikult vastanduvadki omavahel omaniku, muinsuskaitsjate, keskkonnakaitsjate huvid, aga alati on olemas mõistlik lahendus, mis võimaldab n-ö kiriku keset küla ehitada. Neid näiteid on ka ülevaates toodud, kus tõenäoliselt seadust rakendavate ametnike survel kirjutatakse seadusse üha detailsemaid ja detailsemaid norme juurde. Üheks konkreetseks näiteks on seesama veeseadus, kus sisuliselt on ühe ja sama sisuga normid seaduses juba kahes kohas, kaks plokki. Aga sellega, nagu Preisi maaõiguse kurb kogemus meile kinnitas, jõuame ainult uute probleemideni. Ja siis on tegelikult kaks teed: kas need ülimalt detailselt normid seadusest kustutada või teha veel uued normid, mille tagajärjeks on see, et see paisub jälle nagu pärm. Nii et see on, head Riigikogu liikmed, teie otsustada. Kui ma tohin soovitada, siis ma soovitan tõesti seda, et jätta võimalikult palju kaalumisruumi.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Tamm, palun!
Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Ma küsin sellise küsimuse, mida ilmselt varem ei ole teie käest küsitud. Ma küsin küsimuse maksustamisest ehk varjatud maksustamisest. Ma küsin: kui õiguspärane see on, et näiteks meie töötukassas on tänsel päeval üle 600 miljoni euro ja me kõik teame, et seda sinna vaja ei lähe? See on tegelikult ausalt öeldes riigieelarve tasakaalu hoidmiseks. Kui õigustatud see maks siis on, et seda peaks sellisel tasemel hoidma? Ja teine küsimus samast valdkonnast on võrgutasud, mida me maksame kõik iga kuu elektriarve pealt. Tuleb välja, et võrgutasudelt korjatud raha eest ostetakse gaasitrasse. Võrgutasu on väga sihtotstarbeline maks, mis peaks meile kindlustama väga kvaliteetse elektri. Kuidas te selliseid asju kommenteerite? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Nagu ütlesin, ükski ametikoht ega juristidiplom rahvalt saadud mandaati ei asenda, mistõttu töötuskindlustusmakse suuruse kohta õiguskantslerina põhistatud ja põhiseaduslikku seisukohta võtta on väga keeruline ja antud hetkel ilmselt ei ole see võimalik. Nüüd, ühe maksu maksustamist teise maksuga me tõesti uurisime. Tuleb välja, et seda tehakse mitmete aktsiisikaupade puhul. See on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Inimestes tekitab see segadust ennekõike selletõttu, et mõnel juhul arvetel näidatakse seda topeltmaksu, mõnedel teistel mitte ja nii tundub, et ainult sel juhul rakendataksegi seda. Ma tean, et see küsimus viis teid tagasi aega, kus Tallinn üritas aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada. Kohalikul tasandil sellise maksu kehtestamine tõesti on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Aga ma olen teiega nõus, see on ebaloogiline ja kui vähegi oleks mingisugust mõistlikumat teed ja kui mina ja mu ametkond oskaks kaasa aidata selle tee valikul, siis väga meeslasti me seda teeks. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Ammas, palun!
Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav õiguskantsler! Aitäh teile ja teie kolleegidele aasta jooksul tehtud hea töö eest, mille vilju me täna võime kuulda ja lugeda! Minu küsimus puudutab aasta pärast toimuvaid kohalikke valimisi. Kui võrdseks, õiglaseks, ausaks te hindate praeguste seaduste valguses konkurentsi kohalikel valimistel erakondade ja kohalike valimisliitude vahel? Kuidas seda konkurentsi teie hinnangul võib mõjutada haldusterritoriaalne reform, mis käivitub? Kuidas seda konkurentsi võib mõjutada mõni aeg tagasi vastu võetud nõndanimetatud kahe tooli seadus? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan, väga õiged ja tabavad küsimused! Mõnest võrdsete võimaluste ja ausa konkurentsi parandamise võimalusest oli ennist juttu: ehk siis need tegelikud sidusorganisatsioonid, kes definitsiooni alla ei lange, võib-olla ka piiratud ulatuses välireklaami taaslubamine.
Nüüd, kahe tooli seaduse asjas ma oma seisukoha olen avaldanud. Minu arvates on üheaegselt Riigikokku ja volikokku kuulumise lubamine põhiseadusega kooskõlas. Miks? Sellepärast et kohalik omavalitsus Eesti põhiseaduse järgi on kogukonna iseotsustusõigus. On olemas niinimetatud vertikaalne võimude lahusus. Seetõttu ei ole kohalikus omavalitsuses mitte ühtegi riigiametit. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme amet ei ole riigiamet põhiseaduse mõttes.
Mis puudutab seda, kas oleks parem, kui Riigikogu liikmed ei kandideeriks kohalikel valimistel, siis tenäoliselt selles mõttes oleks, et sel juhul oleks kohalikel poliitikutel paremad võimalused koguda isiklikku tuntust, koguda isiklikult piisav häältesaak ja minna sellega volikokku. Riigikogu liikmete kandideerimist aga põhiseadus keelata ei võimalda. Nii et see, millest praegu räägitakse, mida arutatakse, on küsimus pigem sellest, kas need senise kogemuse pinnal 50 või 60 Riigikogu liiget erinevatest fraktsioonidest, kes osutuvad volikogudesse valituks – praeguse seisuga siis 50 või 60 3000-st, tulevikus võib-olla veidi vähemast inimesest –, et kas nad tohivad volikokku tööle minna või tuleb nende asemele väiksema häältesaagiga asendusliige, kes teab, et alati võib Riigikogu liige tulla tagasi. Ja tulebki.
Mulle tundub, et see on poolik lahendus. Kui keegi soovib, et Riigikogu liikmed ei kandideeriks kohalikel valimistel, või kui kandideeriks, siis lõpeks nende Riigikogu liikme volitused ja algaksid volikogu liikme volitused, siis tuleb selleks minu arvates muuta põhiseadust. Nii et jah, siin, ma tean, et on teie fraktsiooniga mul eriarvamus, aga tõesti ma ei näe ühtegi võimalust, kuidasmoodi need 50–60 valituks osutunud kohaliku kogukonna liiget, kes on ühtlasi Riigikogu liikmed, kui nad oma häältesaagi alusel asuvad volikogus tööle, võiksid kuidagi omavalitsuse autonoomiat kahjustada. Vähemalt senise kogemuse pinnalt seda usutavalt ja teaduslikult väita pole võimalik. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Artur Talvik, palun!
Artur Talvik
Hea ettekandja! Tahaks ka tänada väga hea tehtud töö ja ettekande eest! Minu küsimus puudutab looduskaitselisi piiranguid. Te olete ka oma ettekandes osaliselt neid puudutanud, aga looduskaitsest, mida on väga kahju mainida, on saanud omaette malakas, millega karistavad ametnikud kodanikke, kodanikud ettevõtjaid jne, on tekkinud selline surnud ring. Mis võiks olla see imevits, mis looduskaitselised normid viiks tagasi tema ülla eesmärgi juurde loodust kaitsta? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
See imevitsake on Riigikogu liikmete peos. Kui te teete valitsusele ülesandeks normid selliselt läbi töötada, et tasakaalupunkt oleks mõistlikum ja et ei antaks automaatselt eelist näiteks keskkonnahuvile, siis nii hakkabki toimuma. Teiseks, tuleb ilmselt väga hoolsalt läbi rääkida ametnikega, kes täna keskkonnakaitselisi norme rakendavad, sest meie kogemuse kohaselt on nemad just need, kellele viitasin, kes eelistaksid, selle valdkonna äärmist tundlikkust silmas pidades, võimalust rakendada norme igasuguse läbirääkimise ja oma peaga mõtlemiseta ja ebaõiglase olukorra tekkides nii ühele kui teisele vaidlevale poolele näidata näpuga Riigikogu peale, et mis parata. Võib-olla tuleb siin nende inimestega hoolsalt läbi rääkida. Eks ma mingitpidi ka mõistan neid, aga samal ajal õiglusele see kaasa ei aita. Veel üks hea võimalus markeerida seda olukorda, sellesama Urve Tiiduse viidatud keeldude ja käskude ühiskonna seotult, tihtipeale kehtestatakse looduskaitsealal – või ka Natura alal, võib olla pisut leebema kaitserežiimiga ala – äärmiselt range kaitsekorraldus, näiteks keelatakse täielikult lõkke tegemine. Kui siis maaomanik küsib, et kas lõkke tegemiseks ettevalmistatud platsil, kust tõesti mingit tuleohtu ei lähtu, äkki siiski võiks sobiva ilmaga lõket teha, vastatakse, et teie võite, see norm on nende jaoks, keda me tahame vastutusele võtta. Ja vaat just see on õigusriigis lubamatu, et sisuliselt kõik või paljud inimesed muudetakse süüteo toimepanijaks ja sinna juurde avalalt kinnitatakse, et vastutusele võtame need, keda vaja. See on üks teine ühiskond. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Adams, palun!
Jüri Adams
Proua õiguskantsler! Teie aruandes on üks alaosa erakondade rahastamisest. See on natuke rohkem kui kaks lehekülge teksti ja selge see, et see ei saa käsitleda kõike selle teema aspekte. Meie fraktsioonile tegi suurt rõõmu, et selline osa on teie aruandes, aga samal ajal oleks ilmselt mitmedki fraktsiooni liikmed soovinud, et oleks käsitletud ka riigipoolse rahastamise suuruse küsimust. Sest vähemalt Vabaerakonna senise poliitilise tee üks nihukesi nurgakive on olnud see, et suurus ka loeb, kuigi ta võib-olla ei ole juriidiliselt nii oluline, et kui raha antakse liiga palju, siis makstakse sellega varasemaid valimiskampaaniaid ja ostetakse kohalikke osakondi. Kas te palun tegelete selle küsimusega ka?
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Ettepanek on töösse võetud. Praegu siin, otsekohe. Saan meenutada aega, mil 2003. aastal oluliselt suurendati erakondade riiklikku rahastamist. Tookord ma avaldasin ka õiguskirjanduses arvamust, et see tegelikult töötab võrdsetele võimalustele vastu, ja tollel hetkel minu arvates oli võimalik ka praktikale tuginedes väita, et see on põhiseadusvastane. Ma tegin isegi selle analüüsi ära. Aga kahjuks aastal 2003 põhiseaduslikkuse järelevalvee menetlust ei alustatud. Aga vaatame uuesti. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Anvelt, palun!
Andres Anvelt
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler, kõigepealt tunnustan teid teie töö eest ja eriti internetikeskkonnas selle aruande lugemise lihtsust! See on väga hästi struktueeritud ja selles mõttes üks parimaid aruandeid, mis on veebis kättesaadavad. Aga minu küsimus on haldusreformi teemal. Te olete maininud, et need omavalitsused, mis ei liitu, nende sundühendamise võimalik vaidlustamine jääb valimistele liiga lähedale. Millised oleksid teie soovitused antud juhul? Kas me peaksime siin Riigikogus juba praegu ette nägema neid probleeme ja näiteks seadusandlikult sekkuma mingisuguste vahevalimiste tingimuste kehtestamisega või ära ootama need võimalikud vaidlustusmomendid, mis hakkavad peale 15. juulit järgmine aasta tõesti liikuma liiga lähedale kohalike valimiste tõttu?
Õiguskantsler Ülle Madise
Mul on äärmiselt hea meel, kui teile ja loodan, et ka teie kolleegidele Riigikogust see ülevaate uus lähenemine meeldib. Suur aitäh! 4. oktoobril on Tartus haldusreformi seaduse teemal avalik põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istung ja Riigikohtu esimees kinnitas mulle, et sellest on ka ülekanne. Loodan, et Riigikohus jõuab võimalikult kiiresti oma põhistatud otsuseni. Nii meie ametkond ja kui tohin soovitada, siis ka Riigikogu – aga siin jällegi otsused on teie kätes, sekkuda ega kuidagi peale käia ühes või teises suunas, ei ole kuidagi sobiv –, ent mulle tundub, et võiks ära oodata Riigikohtu otsuse. Ja siis, kui selgub, et Riigikohus jagab õiguskantsleri arvamust, et paaris nüansis on see seadus põhiseadusega vastuolus, et siis hea meelega, kui me vähegi oskame ja te seda soovite, siis püüaks anda nõu, kuidas seda olukorda õiglaselt ja mõistlikult lahendada. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marika Tuus-Laul, palun!
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Austatud proua õiguskantsler! Ma tahaks küsida teie kui õiguskantsleri käest õigusemõistmise kohta. Teatavasti on juhtivad advokaadid juhtinud tähelepanu sellele, et meil on kriminaalmenetlus ainukene õigusharu, mis on üldse põhjalikult reformimata. Sisuliselt me elame justkui nõukogude ajas edasi. Nad viitavad kas või sellele võrdõiguslikule kohtumenetlusele, et meil ei ole mõlemad pooled, süüdistaja ja kaitsja võrdsed, neil pole võrdseid õigusi. Tähendab, üle 99% lõpeb tavaliselt süüdimõistmisega protsess ja väga-väga suur hulk on meil kokkuleppemenetlusi. Pole lihtsam kuskil vahistada inimesi: vahistatute protsent on meil kõige suurem ja viidatakse, et see on just sellepärast, et sundida välja seda n-ö kokkuleppemenetlust. Kuidas teie arvate, miks on kokkuleppemenetluste arv nii suur ja miks meil on reformimata see süsteem? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Jah, advokaadid on nende küsimustega ka meie poole pöördunud. Väga põhjaliku küsimusterea saatis meile Leon Glikman. Me ka vastasime. Selles, kas kriminaalmenetlus on Eestis reformitud või mitte, söandaksin jääda eriarvamusele. Tegelikult nõukogudeaegne kriminaalkoodeks meil ei kehti juba ammu ja kõik need kriminaalmenetluse põhimõtted töötati läbi, tuginedes teiste riikide, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa kogemusele. Seal on laenusid ka teistelt riikidelt. Kas need lahendused said head või halvad? Jällegi, see on teie otsustada. Ma tean, et on mitmeid kriminaalmenetluse instituute, mis tekitavad kahtlusi. Mõned neist ei meeldi ka minule, aga samal ajal ei saa väita, et need oleksid põhiseadusvastased. Kui siin on täpsemaid küsimusi, siis hea meelega me vastame teile kirjalikult. Praegu siin üldisemalt on midagi väga raske öelda, aga igal juhul ei vasta tõele see, et kriminaalmenetlus on reformimata või ei ole kaitsele tagatud demokraatlikus õigusriigis vajalikke õigusi. See, et advokaadi vaatenurgast tundub, et õigusi ja võimalusi on vähe, on täiesti loomulik. Prokurörid muide arvavad sedasama. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Palling, palun!
Kalle Palling
Aitäh! Austatud õiguskantsler, mina samuti tänan teid teie tehtud töö eest ja väga sisuka ettekande eest! Tahan küsida selle alapeatüki kohta, mis käsitleb 21. sajandi tööd. Tõepoolest, töö ei saa olla eesmärk omaette. Eks eee tööõigus on sarnane tööstusrevolutsioonijärgsele ajale ja eesmärk võiks olla õnnelikud ja väärikat palka teenivad inimesed. Mis on teie arvates need järgmised sammud, mida riik peaks astuma, et need inimesed, kes tahavad paindlikult tööd teha, kes tahavad osaleda näiteks jagamismajanduses, ei jääks hammasrataste vahele ja iis nende vihmavarjude alt välja, mida täna osale töötajatele pakutakse? Ei ole ju loogiline, et kõiki uusi majandusnorme me surume vägisi täna eksisteerivate normide raamidesse?
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! Ma tahan eraldi tänada härra Pallingut selle eest, et ta on eest vedanud jagamismajanduse reguleerimist ja ka osalenud õiguskantsleri juures koos käinud ametkondadevahelises ja ka kodanikuühiskonda kaasavas töörühmas, kes nende küsimustega tegeleb, üritab neid esmalt kaardistada ja siis otsapidi hakata ka lahendama. Mulle tundubki, et niisugust terviklikku meetmete paketti pealkirjaga "21. sajandi töö ja sotsiaalne turvavõrk" või mistahes – seda ei saa olla. Tõenäoliselt tulebki liikuda edasi samm-sammult. Mulle näib, et maksude ja nende arvel saadavate sotsiaalsete tagatiste – olgu see tervishoid, hüvitised – seostamine peaks muutuma paindlikumaks ja see on e-riigis ka võimalik. Räägin sellestsamast sotsiaalmaksu hajutamise võimalusest. Vanemahüvitisega praegu tundub, et on asjad saanud korda, aga seal on neid nüansse veel.
Jagamismajanduses on erakordselt hea meel selle üle, et Eesti seisukoht on jätkuvalt, et näiteks Uber on infoühiskonna teenuse pakkuja, mitte taksoteenuse pakkuja. See küsimus on praegu Euroopa Liidu Kohtus, eks me peame ootama ka sealt vastust ja sellest võib mõnel määral sõltuda seegi, kuidasmoodi Eesti nende regulatsioonidega saab edasi liikuda. Aga see siht, mis on teie juhtimisel seatud, pakkuda välja regulatsiooni, mis võiks olla eeskujuks soovi korral ka teistele Euroopa Liidu liikmetele, on minu arvates väga õige.
Aga jah, selle teemaga tegeleme edasi ja väga loodan, et kõik Riigikogu liikmed, kellel selle vastu vähegi huvi on, tulevad ja mõtlevad kaasa moodsa sõnaga selleks ... või ärgitajaks, näiteks küsimused vautšertööst või nulltunnitööst ja siis sellega seotud sotsiaalsetest tagatistest. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Krista Aru, palun!
Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua õiguskantsler! Aitäh teile ja teie meeskonnale selle ilusa ja sisuka töö eest, mida te olete aastaga teinud, ja ka selle eest tõesti, kuidas see on vormistatud! Kõige rohkem tahan teid ja teie meeskonda tänada aga selle eest, et selgelt paistab sellest välja hool inimese eest! Samas olete väljendanud muret just liikumise pärast sinna käskude ja keeldude maailma. Väikeses riigis oleks see väga ohtlik. Öelge, palun, kuidas teie meelest on olukord ja millises seisus on meie kodanikuühiskond, kas see on küllalt tugev, et olla ise vastu nendele käskudele ja keeldudele, või on siin kodanikuühiskonnas ka veel midagi väga logisevat?
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! Minu arvates on viimase kümne aastaga Eestis kodanikuühiskond oluliselt tugevnenud. Muu hulgas tähendab see sedagi, et ühiskonnaliikmete vastanduvad huvid ja maailmavaated tulevad veelgi selgemalt välja. Kodanikuühiskonna tugevnemine ei tähenda ju muud kui seda, et vaidlust, aga ka kontrolli riigivõimu tegevuse üle on varasemast rohkem. Mida teha saab ja ma loodan, mida Riigikogu ka teeb – seda rõhutas ju ka Riigikogu esimees oma sügisistungjärgu avakõnes –, on kutsuda kodanikuühendusi veelgi rohkem seaduseelnõude üle kaasa rääkima, neid kuulata, ja kui jutul on iva sees, siis võimalusel ka neid arvamusi arvesse võtta. Mulle tõesti tundub, et kui kehtestatakse uusi keelde ja käskusid, ja võib-olla tasub vaadata ka neid, mis täna juba kehtivad, et siis võiks osapooli hoolikalt, võtku see kui palju aega ja energiat tahes, ära kuulata. Võib-olla siis õnnestub tõesti sellele vabadust ja vastutust esiplaanile seadvale ühiskonnale lähemale jõuda.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!
Peeter Ernits
Hea juhataja ja õiguskantsler! Ma tahaks küsida sotsiaalhoolekande seaduse kohta, mis nüüd kehtib, aga teie hinnangul selgust ei toonud. Olete nüüd püüdnud selgust saada, kus on riigi ja omavalitsuste vastutuse ja kohustuste piir. Kus see piir siis praegu on? Kui kaugele te olete jõudnud? Kus see piir asub praegu?
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan teid! See on erakordselt oluline küsimus, see on väga oluline küsimus ka haldusreformi läbiviimise kontekstis. Küsimus on tõesti selles, kes peab kohaliku omavalitsuse territooriumil hätta sattunud inimest ja tema muret märkama, kust tuleb raha selleks, et seda inimest aidata, kelle palgal ja väljaõppel on need inimesed, kes oleksid võimelised aitama. Alates sellest küsimusest, kuidas kindlustada, et näiteks vanainimesel oleks võimalik elada võimalikult kaua oma kodus, et vajadusel käib tal kogukonna poolt hooldaja, võib-olla ka seltsiline. Kõik need süsteemid on maailmas olemas. Ei pruugi olla kulukad, pigem tahavad tahtmist ja nutikust, muidugi raha ka ja vastutuse jaotust. Kuni siis selle küsimuseni, kuidas raske liitpuudega laps kooli jõuab, kuidas lihtsalt mingisuguste elusündmuste tõttu hätta jäänud inimene abi saab. See analüüs on pooleli. Meil on mõned vastused veel saamata, aga jah, ma arvan, et siin peab minema asi ka põhiseaduslikkuse järelevalve mõttes päris tõsiseks. Need ülesanded tuleb selgelt ära jagada, rahastamiskord kokku leppida. Täna on fakt see, et osa inimesi ikkagi kahjuks satub puudusesse. Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits, ma tänan selle eest, väga õigesti tõi välja ühe teema, milles meie poole pöördutakse kõige rohkem. Inimeste murelikes kirjades domineeribki just nimelt seesama sotsiaalhoolekande, tervishoiu valdkond.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Yoko Alender, palun!
Yoko Alender
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler, tänan samuti hea töö ja ka selle veebikeskkonna eest! See on tõesti e-riigi kuvandi vääriline. Küsimus puudutab kooseluseaduse rakendusakte. Te olete lühidalt ka puudutanud oma ülevaates ja öelnud, et rakendusaktide puudumine ei takista seaduse rakendumist. Kas te ütleksite siin meie ees ka natukene selgemalt, kas see oht, et põhiseaduslik riive tekib, on täiesti välistatud ja te ei kavatse teha Riigikogule mingit ettekirjutust rakendusaktide osa? Või kuidas me peaksime edasi minema teie hinnangul? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! Jälle väga tõsine küsimus. Jah, see ei puuduta paljusid, aga need inimesed, keda see puudutab – näiteks kes ei saa praegu rahvastikuregistrisse kanda kohtulahendi alusel lapsendatud lapse ja tema hooldusõiguslike vanemate andmeid –, nende inimeste jaoks on see erakordselt oluline küsimus. Nende jaoks on see küsimus Eesti riigi õiglusest, mõistlikkusest ja sellest, kas nad on siin ühiskonnas teretulnud ja võrdväärsed teistega või hoopiski mitte.
Loomulikult oleks parem, kui kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud normid oleksid olemas, ja ma väga loodan, et sinnani Riigikogu ka jõuab. Aga praegusel hetkel on tekkinud olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet peab lähtuma mitte nii, nagu seadus ette näeb, seaduslikest registrikannetest, vaid otse näiteks kohtulahenditest, kui otsustatakse peretoetuste üle ja otsustatakse selle üle, kas jätkuvalt on tegemist üksikvanemaga kasvava lapsega ja tuleb saada vastavaid toetusi või tegelikult on tal kaks kasvatavat vanemat ja seetõttu näiteks nendele toetustele ta ei kvalifitseeru. Või ka teisipidi, kõik need väga praktilised probleemid, mis seonduvad tervise ja hariduse küsimuses otsuste tegemisega – jah, neid on täna raskem lahendada ja praktika on siin erinev. Samal ajal seadus kehtib, seda täidetakse, selle alusel tehakse kohtulahendeid – need on samuti kohustuslikud. Siin on pandud näiteks rahvastikuregistri kandeid tegevad ametnikud suhteliselt viletsasse olukorda, kus tõesti mu nõunikud andsid nõu, kuidas seda saab lahendada nii kaua, kuni neid rakendusnorme ei ole. Nüüd, üks ettepanek, mis konkreetsest ja tõsisest Eestis elava Eesti kodaniku diskrimineerimise probleemist alguse sai, on Riigikogu laudadel ja hetkel see ei ole leidnud lahendust. Väga loodan, et nende asjadega saab liikuda edasi. Tänan!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Olga Ivanova, palun!
Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Ka minu poolt tõepoolest suured-suured tänud teile ja teie büroole, kuna olete ainukene, kes üldse tõsiselt hakkas tegelema Kohtla-Järve ja kogu Ida-Virumaa, üleüldse üle Eesti kütteta seisvate majadega. Selliseid maju on praegu üle Eesti üle 100. Näiteks Ida-Virumaa piirkonna probleem seisneb ka veel selles, millest rääkis just Helmen Kütt, et nüüd meie kohus ei võta menetlusse neid hagisid, mis on kolmandate isikute vastu ehk siis kolmandate riikide kodanike vastu. Näiteks Venemaa kodakondsusega inimese vastu Eesti kohtusse antud hagi ei võeta menetlusse ja viidatakse just õigusabi kokkuleppele. Küsimus seisneb selles, et korteriühistud on tupikseisus, nad ei saa neid inimesi isegi kätte, kes on võlgnikud ja elavad teistes riikides.
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur aitäh! Aitäh teile ka selle aktiivsuse eest inimestele olukorra selgitamisel ja lahenduste otsimisel! Ka meie jaoks on sellest olnud väga palju kasu. See ongi probleem. Praegune õiguslik raamistik ei võimalda nendes majades elavate ja väga viletsasse olukorda sattunud inimeste probleemi lahendada. Esiteks selle tõttu, et osa võlgnikest naabreid ei saa tõesti kätte ja samal ajal seljataga ei saa ka neid kortereid lihtsasti sundvõõrandada. Veelgi keerulisem on asuda võlgu sisse nõudma, kui ei ole teada, kus see inimene elab. Eesti kodanik ta ei ole, Eestil mingisuguseid võimalusi seda inimest – või vähemalt mitte häid võimalusi – kätte saada ka ei ole. Tegelikult on võimalik lahendused nendeks juhtumiteks välja mõelda. Ilmselt on tarvis muuta seadust. Ilmselt on tarvis riiklikesse, kas või munitsipaalüürielupindade või ka riiklike elupindade rajamise programmidesse, nende lahenduste väljatöötamine sisse võtta. Nii et püüame sellel, jah, hoolikalt silma peal hoida ja seal, kus vähegi võimalik, sekkuda.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Rait Maruste, palun!
Rait Maruste
Tänan! Proua õiguskantsler, erinevalt teie eelkäijatest olete te selgelt võtnud positsiooni olla avalikkuse ja ka poliitikute nõustaja, mis on kindlasti vajalik ja tänuväärne tegevus. Aga siiski ma küsiksin teie käest, kuivõrd olete te analüüsinud seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste kohta või töö kohta tehtuid ettepanekuid ja milline see statistika seal on. Või ka, milliseid õigusakte olete võrrelnud välislepingutega kooskõla seisukohast? Õiguskantsler on ka teatavasti piinamise ja muu julma, ebainimliku ja inimväärtikust alandava kohtlemise karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Kuivõrd seda funktsiooni on õiguskantsleril tulnud täita? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu heade sõnade ja hea küsimuse eest! Ma arvan, et õiguskantsleri ülesanne ongi olla mõistlik, ja olen seda läbivalt siin selgitanud, et minu arvates ei ole eetiline selles ametis püüda koguda isiklikku poliitilist kapitali, et seda hiljem mingil muul realiseerida. Ma tõesti arvan nii. Ja teiseks on minu oluline põhimõte, et probleem peab saama lahendatud. Seda, et mina olen see, kes näitab kellegi peale näpuga ja hüüab, et näete, probleem – see ei paku minule ausalt öeldes mingit väljakutset ja ma ka ei arva, et sellest riigile kuigi palju kasu oleks. Nii et veel kord suur aitäh selle konstruktiivse koostöö eest nii Riigikogu liikmetele kui valitsusliikmetele ja ametnikele!
Statistikaplokk on tõesti esitatud. Nagu ütlesin, põhiseaduslikkuse järelevalve ja veelgi enam, lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalve, mis asendab mõnes riigis tavalisi, kuid minu arvates Eestis mitte kasulikke ja väga hea, et neid ei ole, individuaalkaebust ja muid põhiseaduslikkuse järelevalve sisenemise teid – sellesse me suhtume täie tõsidusega ja oma nurga alt kõik need 1547 asja, mida me oleme lahendanud, on ka läbi põhiseaduse prisma läbi valgustatud. Loomulikult, kui analüüsime õigustloovate aktide põhiseaduslikkust ja seaduslikkust, siin on eraldi välja toodud, kus me oleme ametliku analüüsi teinud, 165 asja ja pluss arvamused õigusaktide eelnõude kohta, osalemine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses 15 korda – loomulikult kõikidel nendel juhtudel me vaatame asjasse puutuvaid välislepinguid. Nii et see töö on loomulikult igapäevane.
Ja täpselt samamoodi need lisaülesanded, mis on õiguskantslerile pandud, ja ma arvan, et väikeriigis väga kohaselt ja mõistlikult, et kõik need kuuluvad täitmisele. Teie viidatud piinamise ja väärkohtlemise vältimise ennetusasutuse tööga tegeleb meil kontrollkäikude osakond igapäevaselt. On kontrolliplaan, pluss vajadusel käigud siis, kui tekib mingi kahtlus. Näiteks on tulenevalt rändekriisist, mis on ka ülevaates viidatud, päris mitmel korral tulnud ette teatamata või mingi kahtluse peale sõita kohale Harku kinnipidamiskeskusesse. On käidud Vaos, loomulikult käiakse pidevalt vanglates, vaadatakse ajateenijate õigusi, käiakse pidevalt psühhiaatriahaiglates, erihooldekodudes.
Loomulikult kogu selle tööga tegeletakse, ka rahvsvaheline aruandlus selles osas on avalik ja põhjalik. Tavakohaselt kontrollkäikude osakond kaasab oma kontrollkäikudesse inimesi ka teistest osakondadest vastavalt sellele, nagu seda tarvis on. Ingliskeelses tegevuse ja ülevaatuse aruandes on välja toodud eraldi see, kui palju kasutatakse väliseksperte. Üpris palju me oleme lastepsühholoogidena, aga ka kinnipidamiskohtade tingimuste hindajatena kasutanud väliseksperte Soomest ja mujalt.
Nii et väga hea küsimus, väga asjatundlik küsimus – suur-suur aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!
Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Tänan ka mina selle panuse eest Eesti arendamisse! Siinkohal tahaksingi tõstatada küsimuse riigireformist ja maavalitsuste tähtsusest ja rollist. Õigupoolest on maavanematel võimalus viia läbi mitmesuguseid järelevalvetoiminguid ja neid tehaksegi üsna palju. See on tõepoolest üks võimalus kodanikul pöörduda oma huvide kaitseks maavanema poole ja selgitada välja, mis see reaalne õiguslik norm ja olukord siis antud küsimuses on. Minu küsimus puudutab tegelikult seda, kuidas teie näete riigireformi valguses, kas selline maavanema järelevalveroll peaks säilima – neid toiminguid on tervisevaldkonnas, on maatoimingute valdkonnas, on sotsiaalvaldkonnas sadu – või peaks ühiskonnas edaspidi neid küsimusi lahendama kohtumenetluse kaudu.
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan teid! See on väljaspool Tallinna, Tartut ja mõnda muud suuremat tõmbekeskust elavatele inimestele tõesti oluline küsimus. Vastus väljub jällegi õigusteaduse piiridest. Küll tahaks loomulikult kaasa rääkida ka omaenda haridusteed arvestades, sest just neid küsimusi olen ka aastaid doktoriõppes uurinud. Aga see on otsustamise küsimus, kuidas riik oma ülesanded jagab. Kohati tundub, et senini on jäänud ebaselgeks maavalitsuse roll. Võib-olla see tuleb iseseisvuse taastamise aegadest, kus nähti ju ette isegi maakogu, mis oleks olnud valitud, ja see olekski olnud peaaegu nagu teise tasandi kohalik omavalitsus. Praktikas on liikunud maavalitsus puhtalt riigiasutuse suunas. Ta on osa riigihaldusest, ta ei ole osa kohalikust võimust ega osa kohalikust omavalitsusest. Järelikult see on riigi otsustada, kuidas ta üle Eesti riiklike toimingute ja tööde tegemise jagab. Alati on võimalik teatud osas ülesandeid üle anda kohalikule omavalitsusele või ka erasektorile vastava halduslepingu raha- ja kontrollimehhanismidega. Loomulikult ei saa omavalitsusele panna järelevalvet tema enda või mõne naabri üle. See on selge, et riiklik ja riigi nimel tehtav järelevalve tuleb korraldada teisiti. On võimalik, et seda tehakse maavalitsustest, on võimalik, et seda tehakse ka Tallinnas või Tartus ministeeriumidest. Tean, et Rahandusministeerium on ette valmistanud ühe analüüsi, kus muu hulgas on pakutud ka õiguskantsleri järelevalve laiendamist kohalike omavalitsuste üle. Hetkel kinnitan, et kui oleks ressurssi, siis tegelikult tuleks ulatuslikumalt ka meil vaadata kohalike omavalitsuste õigustloovaid akte. Järgmise aasta tööplaanis – niivõrd-kuivõrd meil selline asi saab olemas olla – on loomulikult siis meie maja vaatest kirjas ka see, et tuleb vaadelda ühinemisjärgselt õigustloovate aktide kehtestamist ja nendest teavitamist. Räägin siin väga olulistest asjadest, näiteks heakorda puudutavatest määrustest, sotsiaaltoetusi, nende taotlemist, saamist ja määra kehtestavatest määrustest. See on see, mida meie saame teha. Aga nüüd konkreetselt, kas maavalitsused alles jätta, kas neid peaks olema 15, neli või mingi muu arv, kas nad peaks olema rohkem riigivõimu või kohaliku võimu nägu – siin jällegi juurameetodid ei aita, siin on otsus teie käes.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!
Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud õiguskantsler! Tänan huvitava ja sisuka ettekande eest! Te mainisite, et Eesti näib liikuvat pigem sellise käsu- ja keeluühiskonna poole, et selgelt on märgata ülereguleerimist ja soovi kehtestada ebaproportsionaalseid norme, piiranguid ja karistusi. Aeg-ajalt kerkib ühiskonnas teatud erakondade või isikute poolt üles soov kehtestada n-ö vihakõne seadus. Meie justiitsminister ei toeta seda, kuna meie seadused ja kehtiv normistik on piisav selliste teemadega tegelemiseks. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan teid heade sõnade ja hea küsimuse eest! Nagu varemgi olen öelnud, on minu arvates väljendusvabadus vaba ühiskonna oluline alus. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse seda, mida nimetatakse vihakõneks või herjamiseks, nagu riigipea Johannes Aavikule tuginedes välja pakkus, mingil viisil täiendavalt piirata. Sellest me ei saa ka mööda vaadata. Aga mulle tundub, et vastava Euroopa Liidu raamotsuse täitmiseks on erinevaid viise ja on võimalik valida ka põhiseaduspärane viis, mis väljendusvabadust ei piira.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Imre Sooäär, palun!
Imre Sooäär
Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma ühinen kõigi nende eelkõnelejatega, kes on juba rääkinud teie veebilahendusest, ja ma arvan, et see tegelikult seab uue standardi paljudele teistele riigiametitele, kuidas transparentsuse, selguse osas oleks võimalik nende aruandlust parandada. Aga minu küsimus puudutab juba Yoko Alenderi poolt tõstatatud teemat, see on jätkuküsimus sellele. Riigikogu esimees on oma hooaja, istungjärgu avakõnes kutsunud üles Riigikogu lahendama probleemi, mis puudutab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist. Osa kaasusi on juba kohtus. Küsimus on, et kas ka teie poole on juba pöördutud ja mida teie kavatsete ette võtta, juhul kui Riigikogu ei suuda neid akte vastu võtta. Kas oleks võimalik mingi muu lahendus, ükshaaval hakata muutma neid seadusi, mida menetluses olev rakendusaktide seadus ühekorraga muudab? Või võtta näiteks mõned muud ettepanekud. Vabaerakonnal on olnud väga asjalik ettepanek registrite osas, et registri nimetusega ei pea tingimata kannete kallale minema, ühesõnaga, see on pikem jutt, aga analoog ARK-iga, autoregistrikeskuses on ka paadid näiteks...
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hea kolleeg, üks minut on küsimuse esitamiseks.
Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan väga! Üks ettepanek on teie ees ja loodan, et sellega liigutakse edasi. See, mis puudutab rahvastikuregistrit, siin tuleb vaadata, kas ametnikud hakkavad neid kandeid tegema või see ikkagi selliselt ei suju. Loomulikult nendel asjadel, mis on kohtus, me hoiame silma peal, aga seal, kus käib kohtumenetlus, seal seaduse ja põhiseaduse järgi meie ei sekku. Jah, neid avaldusi tuleb. Ühiskonnas ei ole selle seaduse adressaatide hulk just suur, aga need, kes on, eks nendele on see hammasrataste vahele jäämine valus ja nende mured jõuavad meile ka. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Raivo Põldaru, palun!
Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Veidi aega tagasi kuulsin huvitavat konstruktsiooni, et Uberiga liitunud inimene oma autoga ei olegi takso. Et on nagu mingi teenus, oli ta infoteenus või midagi sellist. Et kui mina sellise autoga saan Tallinnast koju, siis ma nagu olengi seda infoteenust saanud. Kas ka teie toetate seda, et ma tegelikult ei kasutanudki nagu taksot, vaid paiknesin Eestimaal ringi nagu mingi info läbi ühest kohast teise? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! Jagamismajandus on üks ütlemata huvitav asi ja see ei piirdu ainult sõidujagamisega, vaid nagu me teame, jagatakse ka oma eluaset nendega, kellel seda parasjagu vaja on. Täna on juba tekkinud ka kodukokkade võrgustik. Ja kõike seda tehaksegi, kasutades äppe ehk siis neidsamu infotehnoloogia teenuseid. Loomulikult Tallinnast Tartusse ei liiguta mitte mööda traati, vaid ikka selles autos. Aga asja mõte ongi, et inimene, kes nagunii Tallinnast Tartusse sõidab, ta võtab teid peale. Jah, osa inimesi pakub sellisel viisil teenust. Tallinnas, usun, praegugi sõidab ringi üks härra Teslaga, kes lihtsalt oma edevusauto kasutamise kulud natuke Uberit tehes sellisel viisil kantud saab ja pakub paljudele ka head võimalust nimetatud autoga sõitmist proovida. Nii see on. Niipea kui Uber allutada taksoreeglitele, siis ta ongi takso ja sellepärast on ilmselt mõistlikum siin ühel viisil käsitleda seda infotehnoloogiateenusena, mis võimaldab inimesel, kes tahab kellegi oma sõiduki pardale võtta, selle inimese üles leida, või sellel, kes tahab kellegagi kaasa sõita ja ei taha tellida taksot, sellise sõiduki leida omal vastutusel. See on lahutatud sellest tegevusest tulusaamise ja selle tulu maksustamisega. Siin ka Maksu- ja Tolliamet liigub minu teada päris hästi edasi. Täiesti õiged on küsimused tarbijakaitsest ja ka küsimused näiteks võimalike kahjude hüvitamisest, kui peaks juhtuma mingi õnnetus. Aga veel kord: mulle tundub, et mõistlik oleks, aga otsus on jälle teie kätes, kui jagamismajandust ei allutata n-ö vana majanduse reeglitele, vaid vajadusel siis toimivadki needsamad mehhanismid, mis iga muu lihtsalt inimliku toidu, sõidu või majutuskoha jagamise puhul kehtivad. Olgu see siis tsiviilvastutus või halvemal juhul kriminaalvastutus. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aadu Must, palun!
Aadu Must
Aitäh! Suur aitäh väga huvitava aruande ja ka intellektuaalselt nauditava diskussiooni eest! Minu küsimus puudutab ühte natuke jutuks olnud väljamaalt Eesti kodanike naasimise küsimust. 2002 oli huvitav kohtuotsus Alfred Mjardini (?) või Albert Märdini kohta, kes esitas oma esivanema optanditunnistuse. Esialgu öeldi talle, et ta Eesti kodakondsust ei saa, et oleks tulnud Vene riigi seadusi täita, ühe aasta jooksul Venemaalt ära tulla. Hiljem selgus siiski, et Eesti kodakondust ära võtta ei saa selle tõttu, kui inimene ei saanud lahkuda Venemaalt. Praegu kuni 2016. aastani annab Politsei- ja Piirivalveamet erinevaid õiendeid mõnedele, kes on täpselt samasuguste dokumentidega esinenud. Aga ma mainin, et kümneid tuhandeid Eesti kodaniku optanditunnistuse saanud inimesi jäi ju Venemaale. Neist väga paljudele on öeldud uuesti, et unustage ära, see on paber muuseumile. Mis selles osas ette võtta?
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! See on ääretult huvitav küsimus. Ma ei tahaks hetkel eksida, mistõttu nii nagu mõnel korral ennegi olen seda võimalust kasutanud, tänan teid selle küsimuse eest, head kolleegid töötavad teema läbi ja siis vastavad teile.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ain Lutsepp, palun!
Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud õiguskantsler! Aitäh ettekande ja täpsete vastuste eest! Minu küsimus puudutab analoogiliselt keskkonnapiirangutega ja looduskaitseliste piirangutega seoses ka muinsuskaitselisi piiranguid, mis on kehtestatud. Kas õiguskantsleri büroo poole on pöördutud selles küsimuses analoogsetel teemadel, mis takistavad majandustegevust muinsuskaitseobjektide puhul?
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu! Jah on ja Hellenurme veski ei ole ainukene. Tänu Riigikogu panusele seaduse tasemel see konkreetne Hellenurme veski probleem, kus inimene oli pandud olukorda, kus tal oli võimalik saada ainult trahvi, valida oli kas Muinsuskaitseamet või Keskkonnaamet. Ehk siis oli nõue rajada väga kulukad kalapääsud, mille tulemusel see töötav veski oleks muutunud kasutuks ja tegelikult tekkinud ka ümbritsevale kogukonnale palju kahju. Ühesõnaga, seaduse tasandil võimalus kaaluda ja teha mõistlik otsus on tänu teile praeguseks olemas. Jälgime aga huviga seda, mis nüüd praktikas saab, sest ega ametnikud siin kergesti järele anda ei taha. Aga jah, see ei ole ainukene küsimus ja see on üks tüüpiliselt väga hea näide sellest, kuidasmoodi jäik reegel võib inimesele, kes on südametunnistuse ja hoolega oma tööd teinud ja elu elanud, Eesti riigi üpris ebameeldivaks muuta.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mark Soosaar, palun!
Mark Soosaar
Lugupeetud juhataja! Hea õiguskantsler Ülle Madise! Mulle meeldis väga teie kõne lõppsõna, kus te ütlesite, et kui vaja, võib ka seadust muuta või seadust luua ühe inimese pärast, sest selle ühe hädalise taga võib olla varjatud kujul veel üsna palju samasuguseid. Sellega seoses ma tahaks küsida: mis te arvate, kas haldusreformi käigus ei tasuks ka vaadata tähelepanelikumalt üksikuid omavalitsusi, kes ei taha või kes ei saa ühineda nende formaalsete mõõdikute alusel ja kes on pöördunud kohtusse riigi vastu? See on ju ebaloomulik, et kaks poolt, omavalitsus ja riik, hakkavad kohut käima. Kas siin ei peaks meie riigikogulased vaatama ka natuke haldusreformi seadust paremini veel kord üle ja andma valitsusele võimaluse, kui suurusjärgud ja võimekus täidetud on, et siis ikkagi võiks omavalitsus jääda edasi kestma selliselt, nagu ta on siiani hästi toime tulnud? Aitäh!
Õiguskantsler Ülle Madise
Suur tänu teile! Riigikogul kahtlemata see õigus on. Ja kui küsite minu isiklikku arvamust, siis minu meelest on põhiseaduse mõttega kõige paremini kooskõlas just see, kus püütakse iga kogukonna ja iga inimese huve kõige paremini, kõige õiglasemalt ja teda kõige võrdsemalt võrdsete võimaluste mõttes koheldes teenida. Suur tänu!
Riigikogu stenogramm, 20. september 2016:http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609201000