2. mail 2023 kell 16
Austatud Narva linnavolikogu esimees, austatud Narva linnavolikogu liikmed
Varasemad kohtumised kohaliku omavalitsuse esindajatega – Tartus, Pärnus, Võrus, Kuressaares, Kohtla-Järvel, siin Narvas ja mujalgi – on olnud õiguskantsleri ametkonna jaoks väga kasulikud. Loodan, et mitte ainult meile, ja et kasu tõuseb ka tänasest kohtumisest.
Meie ametkonnal on vaja üle Eesti elu ja inimesi tunda, sest meie siht on probleeme lahendada, mitte lihtsalt menetleda. Meie töö on püüda konflikte võimalusel ennetada ja kui see ei ole võimalik, siis aidata mõistlikult õigusrahu ja meelerahu taastada.
Alati kuuleme kohtumistel linnades ja valdades muredest, mille lahendamisel saame abiks olla. Ja heal meelel vastame küsimustele oma töö kohta. Kui kohe täpset vastust ei tea, siis uurime asja ja vastame seejärel. Eks juhtu kaasaja mürarikkas maailmas sedagi, et üksteise tööst jääb vale mulje, võib-olla tekib isegi pahameelt, ja siis on hea asjad vahetult selgeks rääkida.
Taustast. Minu isiklik side Narvaga piirdub abikaasa vanaema mälestuste ja igal aastal mõnede külaskäikudega. Mu abikaasa vanaema oli sunnitud oma lapsepõlvelinnast Narvast põgenema. Ta sattus 1944 kahjuks esmalt Narva ja siis kohe Tallinna märtsipommitamise tunnistajaks. Teadagi hävitas Punaarmee neil märtsipäevil linna ja tappis inimesi nii Narvas kui Tallinnas. Ta kaotas poja ja mehe, jäi üksi tütart kasvatama, ja oli elu lõpuni eestiaegne daam, kes armastas Narvat. Oma vana kodulinna. Ja ei suutnud siia mitte kunagi tagasi tulla, sest ta tahtis jääda mäletama seda õitsvat, jõukat ja imeilusat Narvat, mida ta tundis, ikka ootas, et see ehitatakse üles. Sellest jutustas ta üksikasjalikult mu abikaasale, kui too oli väike poiss. Nii me siis hakkasime siinkandis koos käima, uurima vanu ja uusi maju, väljakuid, jõeäärt, Narva-Jõesuud, Narva Veneetsiat, kirikuid, kloostreid, metsi. Ja Narva turult astume läbi, et osta silmu ja muudki head. Küll mu abikaasa vanaemal oleks hea meel, kui ta näeks taastatud Narva raekoda ja seda, kuidas linn taas üha ilusamaks muutub!
100% Narva Vabal laval meeldis mulle väga. Teie teate, kui täpne see narvaka portree oli. Minule kui külalisele tundub Narva kant huvitav ja võimaluste poolest rikas. Iga aastaga läheb aina paremaks, kõrvaltvaataja pilgule vähemasti. Tohutult on võimalusi, nii hea elukeskkonna otsijale kui puhkajale – Narva-Jõesuu rand on kauneimaid ja usun et üks suurima tulevikuga mererandadest Euroopas, puhas, täis ehitamata, suur ja uhke! – kui heaolu loovale tööstusele. Uurisin Ida-Viru maakonna ja eraldi Narva kandi ettevõtluse tulevikuplaane. Võimas! Hoian väga pöialt, et see kõik teoks saaks ja veel pareminigi.
Olen sügavalt seda meelt, et Eesti põhiseaduse kohaselt peabki kõiki kohaliku elu asju otsustama kohalik volikogu, seaduste raames muidugi. Olles isiklikult seotud Saadjärve kandi, Tallinna Kadrioru ja mere-ääre ning lapsepõlve Tartumaa ja Pärnuga mõistan hästi, mida tähendab kohaliku kogukonna tajumine, iga puu, tänava, bussipeatuse, oja-jõe-järve-mere, tee ja maja tundmine. Narva veebilehel olevate kaardikihtide uurimine ei saa asendada vahetut asjatundmist.
Eks me seetõttu hoiame silma peal ka valitsuse Ida-Virumaa esindaja küsimustel.
Tööstusest oli juttu. Olen kindlal seisukohal, et tööstuse ümberkorraldamise ja vajadusel põlvekivi kaevandamise piiramise alus saab olla üksnes seadus. Konkreetne, selge norm, mõistlikud tähtajad juures. Põhjarannik sellest ka hiljuti kirjutas.
Nagu teate, on meie erilise tähelepanu all olnud sotsiaalhoolekande seaduse täitmine Narva linnas ehk siis abi vajavate linnakodanike abistamine: ratastoolis inimese transport, kodus abistamine, munitsipaalkorteri andmine jne. Esmalt suur aitäh, austatud volikogu liikmed, linnapea, ametnikud, et olete olukorda parandanud. Loodan, et inimeste jaoks lihtsamate ja linnale otstarbekamate lahenduste otsimine käib ka Narvas edasi, kõikjal peab käima. Mõistan, et Narvas on abivajajaid palju ja linnaruum keeruline. Seadust peab täitma. Kui selleks objektiivselt raha ei jagu, on võimalik Riigikohtusse pöörduda.
Sotsiaalabi, lasteaia- ja koolikohad, koolide liitmine ja ümberkorraldamine, logopeedid ja psühholoogiline nõustamine koolis, õpetajate ja treenerite töömeetodid ja suhtumine lastesse jpm taolist toob õiguskantsleri lauale kaebusi igalt poolt Eestist, siit Narvast ka. Praegu jälgime hoolega eestikeelsete õppele üleminekut ja puuetega lastele mõeldud kooli arendamist, täna käisime Paju koolis ja Mercy keskuses, homme kavatseme minna piirile ja Sepa kodusse. Loodan, et ligi 200 õpilasega Paju kool saab korda. Et seal suudetakse aidata erinevate toevajadustega õpilasi. Nägime täna paljude andekate õpilaste töötulemusi, muuhulgas on tugevaid programmeerijaid, ja 3D printeriga tehakse imeasju.
Ekstra Narva kohta on tulnud küsimusi volikogu töökorralduse kohta, mõistan, et need asjad on saanud klaariks.
Ilmselt seisab suur vaidlus ees seoses kohaliku hääleõigusega. Põhiseadus on selles küsimuses meie ametkonna hinnangul väga selge. Nii nagu mõeldi, sai ka kirja: linna- ja vallavolikogude valimistel peab hääleõigus olema kõikidel vähemalt 16-aastastel pikaajalise elaniku elamisloaga inimestel. Pikaajalise elaniku elamisloaga inimene kaotab seda liiki elamisloa - ühes sellega kohaliku hääleõiguse – ja võib-olla saadetakse Eestist ka välja, kui tuvastatakse, et ta on ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Hääleõiguse äravõtmise hääleõiguse peatamiseks nimetamine ei muuda asja. Vajadusel tuleb viia see asi lahendamiseks Riigikohtusse.
Ausalt öeldes huvitaksid mind ja mu häid kolleege erinevatest osakondadest enim teie mõtted ja küsimustest ning vastustest võrsuv arutelu. Tänan.