Õiguskantsler Ülle Madise avasõnad koolinoorte väitlusvõistluse lõpukonverentsil 19. veebruaril 2021 Energia Avastuskeskuses

Austatud tarkuse ja väitlemise sõbrad, õpilased ja õpetajad, algatuse „Kust sa tead“ osalised!

Kas teate, mis asi on morioloogia? Kui tark seda ei tea, siis ta seda tunnistab. Pole hullu, kõike ei jõua keegi teada.

Eesti üks väljapaistvamaid poeete ja mõtlejaid Jaan Kaplinski tähistab sellise rahvusvahelise sõnaga rumaluse uurimist. Oma hiljutises essees „Kas jääme aina rumalamaks“ (Äripäev, 18.12.2020) defineerib ta rumalust nii – aednik, kes ei tunne relatiivsusteooriat, pole rumal. Rumal on ta siis, kui ei mõista roose talvituma seada. Füüsik, seevastu, on kindlasti rumal, kui ei tea erirelatiivsusteooria põhivalemeidki.

Iseenda teadmiste-oskuste piire tuleb teada. Sest see aitab mõista, millal neist piiridest üle astudes muutub asi ohtlikuks. Mida võimsam inimene, seda ohtlikum on tema rumalus. Kaplinski kirjutab: „Viga kivikirve tahumisel jääb tühiseks. Viga tuumajaama projekteerimisel või viirusi uuriva labori töös võib tuua häda ja õnnetust paljudele.“ 

Ka minu meelest kasvab tarkade ja oskajate roll ühiskonnas just põhjusel, et rumalate või iseennast üle hindavate inimeste valed otsused põhjustavad suurt kahju, sageli ka ohvreid. Täpselt samuti, nagu võib tark otsus päästa elusid.

Just seepärast on ausast teadusest saanud praeguseks reliikvia. Teaduse eetikat tuleb kaitsta nagu silmatera. Kui teadlane mängib kuulajate tunnete ja hirmudega, ja esitab oma isiklikke arvamusi teaduse pähe, siis pole see mitte teadus vaid propaganda.

Ei, teadus ei ole ilmtingimata midagi niinimetatud lihtsale inimesele üle mõistuse käivalt keerulist. Üldjuhul saab keerulisi asju lihtsalt seletada. Ent selgusel ja lihtsustamisel on vahe. Kui juba teadlase müts on pähe seatud, siis tuleneb sellest ka kohustus jääda erapooletuks eksperdiks, rääkida ära kogu jutt, mitte vaid pool. See, millel parajasti kuulajaid rohkem.

Arvamus on vaba. Aga teadlase ja eksperdi hinnang saab kaalu vaid siis, kui see põhineb faktidel, loogikal, erapooletul analüüsil. Ja pole midagi häbiväärset ausas ülestunnistuses, et mõni nüanss või tahk on uuritavas küsimuses veel hetkel vastamata.

Just seepärast on algatus „Kus sa tead?“ ja väitlusoskuse viimistlemine mu meelest kulda väärt. Vajame seda, et teha vahet teadusel ning teaduse pähe pakutaval propagandal ja udul.

Ausas teaduses ja teadmiste janus on ühtmoodi tähtis koht nii loogilisel argumenteerimisel kui oskusel jääda väärikalt eriarvamusele. Kõiges ei jõuagi alati kokkuleppele, sest maailmavaade, väärtusruum ongi vahel väga erinev. Selle pärast ei tasu aga veel riidu minna. Rõõmsat konverentsi!

Tänan!