Vabamu, 8. oktoober 2019
Austatud külalised, daamid ja härrad
Arusaama väärikast vananemisest ei saa kokku võtta ühe lausega.
See võib tähendada võimalust käia kõrge eani tööl, olla kogukonnas aktiivne, pühenduda lapselaste kasvatamisele, et maksta oma memme vaev. Kui paljudele meist on just vanaema iga koolipäeva järel teinud kartuliputru ja kotlette ning vanavanemad sisustanud vaheaja? Oluline on tervis, elurõõm, majanduslik kindlustunne. Kindlustunne ka elulõpuks, õigus väärikalt määrata, mis saab ränga terviseseisundi korral.
Kõik need väärika eakapõlve tahud on ka õiguskantsleri ametkonna tähelepanu all. Kõige selle üle peame täna aru.
Kõik Eestist pärit osalejad teavad venekeelset ütlust: „starost − ne radost“.
Sellega tahetakse öelda, et vanadus on üks rist ja viletsus.
Aga ei pea olema!
Ajad on muutunud. Heas mõttes. „Keskea rõõmud“ käsitles mäletatavasti elu mäenõlva teisele küljele jõudnud keskealiste retke nõia juurde. Elus tühjad pihud saanud peaaegu-vanad olid tollal juba … üle 30.
Kõige odavam ja samas sageli keerulisim on muuta suhtumist. Avatusest uutele ideedele algavad aga sageli suured ja vajalikud muudatused.
Tänane konverents kannabki just seda ideed – vaatame julgelt tulevikku, arutame, millisena tahame näha eakate eluolu tuleviku Eestis, mida saab juba täna ära teha ja mille poole liikuda. Teeme seda – vähemalt meie, keskealised – austuse ja ettevaatusega. Lapsed ja noored oleme juba olnud, eakad veel mitte. Lihtne on öelda, et võimle iga päev, söö seda, mitte toda, ole positiivne – me ei tea, kas ise seda suudaksime. Püüda tasub igal juhul.
Meile on inspiratsiooni ammutamisel appi tulnud külalised Hollandist ja Soomest.
Eloy van Hal on Hollandi de Hogeweyki dementsussündroomiga inimeste keskuse asutaja. Käisime Hollandi ombudsmani toel selles keskuses. Võimas. Inimlik. Just sealt hakkas hargnema tänase kokkutulemise mõte.
Palusime siia inspiratsiooni tekitama hulga asjatundjaid Eestist. Esinejaid ja kõiki osalisi. Siin on kõik asjatundjad.
Ei saa öelda, et eakapõlve väärikus läheks otsustajate kõrvust mööda. 2016. aastal kirjutasime Sotsiaalministeeriumile, et dementsete eest hoolitsemisel on asjad kehvasti ning vaja on mõelda, mis sobiks paremini. Tänaseks on aasta aega tegutsenud Dementsuse Kompetentsikeskus (tegelevad nõustamis- ja koolitustegevusega üle Eesti, on välja antud trükiseid, avatud infoliin), eraldatud on raha hooldekodukohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga inimestele sobivaks (ja ka uute kohtade loomiseks). Plaanis on luua innovaatiline eakatemaja dementsetele (Sotsiaalministeeriumi ja Dementsuse Kompetentsikeskuse koostöös). Uudsete lahenduste väljatöötamiseks on kaasatud erasektorit, et tuua rohkem innovatsiooni sotsiaalvaldkonda.
See juba on midagi! Viimasel aastal tehtud otsused − nii teemat olulisust rõhutavad otsused kui ka konkreetsed riigieelarvet puudutavad otsused − mõjutavad sotsiaalvaldkonda kindlasti.
Kui kiitmiseks ja tänamiseks läks, siis olen aastaid tundnud, et liialt vähe märgatakse nii-öelda eesliini töötegijaid. Neist – osa teist on siin −, see tähendab teist sõltub tohutult palju. Ministeeriumirahvas ja hooldekodude pidajad saavad hoolitseda selle eest, et hoolekande valdkonnas töötajaid jaguks ning et hooldustööd rohkem väärtustataks.
Selles valdkonnas on palju suure südamega ja pühendunud inimesi – palun hoiame ja täname neid.
Head kolleegid, sõbrad
Tänase tiheda päevakavaga konverentsi eesmärk on pakkuda inimväärse eakapõlve kindlustamiseks inspiratsiooni, anda võimalus tutvustada häid lahendusi. Sestap ootame teilt kõigilt täna ja siin teie lugusid, küsimusi ja ideid.
Tõsi, nii meil kui ka mujal on hoolekande valdkonnas raha puudu. Seda enam on vaja mõelda mitte ainult selle üle, kuidas raha juurde saada, vaid kuidas inimene ise saaks endale väärika ja hea vanaduspõlve kujundada, kuidas olemasoleva raha ja inimestega abivajajaid paremini aidata.
Oleme õnnelikud, kui lähete õhtul koju helges meeleolus ja veel teotahtelisemana kui praegu.
Laskem end täna üllatada!
--
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2019 seisuga Eestis 261 848 inimest (19,8% rahvastikust), kes olid 65-aastased ja vanemad. Nendest 90 181 olid mehed ja 171 667 naised. Kümme aastat varem oli selles vanuses inimesi 213 660 (16% rahvastikust) ehk ligi 50 000 inimest vähem.
Statistikaameti andmete kohaselt oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Nii naiste kui ka meeste eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat.
Sotsiaalministeeriumi andmetel sai 2018. aastal üldhooldusteenust 12 368 inimest. Eestis on kokku üle 160 üldhooldekodu ja neis on veidi vähem kui 8400 kohta.