Eesti Vabariigi õiguskantsler, põhiseaduslikkuse kaitsja
Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, mis ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa.
Viimased seisukohad
KuulaVaata kõikiÕiguskantsleri seisukohad, ettepanekud Riigikogule, taotlused Riigikohtule, märgukirjad täitevvõimule, soovitused, selgitused, kontrollkäikude kokkuvõtted.
Õiguskantsler kutsus 6.‒12. klasside õpilasi vastama küsimustele, mida nad pärast kooli teevad, mida nad tahaksid teha, ja mis neid takistab tegemast seda, mida nad tahaksid. Küsimused olid ajendatud tänavusest Eesti inimarengu aruandest, milles on soovitatud pakkuda noortele koolipäevadel rohkem vaba aja veetmise võimalusi.
Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder osales 20. jaanuaril laste piltsõnastiku „Võin olla puudega“ esitluse raames toimunud vestlusringis.
Riigi Teatajas on lisatud asjakohastele terviktekstidele õiguskantsleri seisukohad ning on leitavad õigusakti vaates vastava nupu alt. Kokku on Riigi Teatajasse lisatud üle 3000 õiguskantsleri seisukoha.
Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ kohaselt koondatakse oluline õigusteave jätkuvalt Riigi Teatajasse.
Eesti Keele Instituudis toimunud kohtumisel arutleti, kuidas luua soodne ja selge õiguslik raamistik eestikeelse tehisaru arendamiseks. Ühiselt leiti, et eesti keele säilimine ja areng digiajastul sõltub ligipääsust mitmekesisele ja kvaliteetsele keeleandmestikule ning tasakaalust autoriõiguste ja avaliku huvi vahel.
20.–21. novembril osales õiguskantsler Ülle Madise Euroopa Liidu ombudsmani Teresa Anjinho kutsel Brüsselis peetud Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsil „Hoides õigustel rajanevat Euroopat“. Madise juhtis arutelu teemal „Regulatsioonide lihtsustamine – mida see võiks tähendada põhiõiguste kaitsele“.
TULINE: planeerimine ja ehitamine
Ehitus- ja planeeringumenetlused – alates planeeringutest kuni ehitus- ja kasutuslubadeni – on sageli keerulised nii taotlejale kui ka ametiasutustele. Erinevad huvid võivad minna risti, eriti seal, kus arendussurve on suur. Hea koostöö ja selged reeglid aitavad ka siin paremaid lahendusi leida.
Õiguskantsleri algatused
KuulaVaata kõikiEttevõtmised, mille on algatanud Õiguskantsleri Kantselei, mis on teoks saanud koostöös teiste organisatsioonidega või mille patroon on õiguskantsler Ülle Madise.
Selge sõnum
Eesti Keele Instituut (EKI) kutsub märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad.
Õiguskantsler Ülle Madise on selge keele eestkõneleja ja selge sõnumi võistluse patroon aastast 2017.
Raamat "Inimõigused"
Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel valmis raamat „Inimõigused“, mis on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik. Raamatu peatoimetaja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht Liiri Oja, PhD.
Näitus "Üks keel - mitu lugu"
Saksa saatkonna poolt korraldatud näitusel "Üks keel - mitu lugu" osales ka õiguskantsler Ülle Madise, kes rääkis, mida talle saksa keel andnud on.
Rahvusvaheline seminar soolise radikaliseerumise teemal
29. oktoobril 2025 toimus Õiguskantsleri Kantseleis rahvusvaheline seminar, kus käsitleti noorte seas levivaid äärmuslikke hoiakuid soorollide suhtes. Arutelu keskmes oli mure, et sellised vaated võivad ohustada soolist võrdõiguslikkust ja ühiskonna sidusust.
Koolitusseminar tehisintellekti ja inimõiguste teemadel
15.-16. oktoobril 2024 külastasid Eestit 18 riigi ombudsmanid ja nende nõunikud, et arutada tehisintellekti ja inimõiguste teemadel.
Sotsiaalmeedia
KuulaÕiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru käis lastepäeva puhul Terevisioonis rääkimas, millega noored pärast koolitunde tegelevad ning milliste hobide ja tegevustega nad tegeleda tahaksid.
Suur küsitlus huvihariduse teemal on lõppenud, aga töö alles algab. Täname kõiki vastajaid, keda oli üle 3000.
Tulemused:
Õiguskantsler kutsub 6.‒12. klasside õpilasi vastama küsimustele, mida nad teevad ja mida nad tahaksid teha pärast koolitunde. Küsimused on ajendatud tänavusest Eesti inimarengu aruandest, milles on soovitatud pakkuda noortele koolipäevadel rohkem vaba aja veetmise võimalusi.