RIIGI ÄRIÜHINGUD

Olukord riigile kuuluvate äriühingute juhtimises oleks parem, kui nõukogu liikmed tunneksid oma vastutust.

Riigivara tuleb valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Nii tuleb juhtida ka riigi äriühinguid, millele kuulub umbes 6 miljardi euro väärtuses vara. 2015. ja 2016. aastatel tabas mitmeid riigi osalusega ühinguid kriis, mistõttu on riigi osaluspoliitika suure tähelepanu all.

Riigi äriühingute juhtimise põhiprobleemiks on vastutuse hajusus. Erakätes ettevõtte varade otstarbeka kasutamise ning mõistliku käitumise vastu tunneb eelkõige huvi selle omanik, kelle rahakott iga ebaefektiivse otsuse tõttu kannatab. Riigi äriühingud kuuluvad riigi kaudu kogu rahvale, mistõttu ei pruugi kellegi isiklikes huvides olla nende tegevuse üle järelevalvet teostada. Majandusteadlased nimetavad seda agendiprobleemiks, vanarahvas ütles, et mõisa köis lohiseb. 

Et köis ei lohiseks, teostab nõukogu äriühingu juhatuse tegevuse üle järelevalvet ning planeerib selle strateegiat. Nõukogusse peavad kuuluma oma valdkonna asjatundjad, kellel on teadmisi, aega ja tahtmist riigi äriühingu tegevusse panustada. Kahjuks see sageli nii pole. Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks moodustatud komisjon asus muuhulgas seisukohale, et korruptsiooni teket soodustas nõukogu nõrk tegevus. 

Olukord oleks parem, kui nõukogu liikmed tunneksid oma vastutust. Kui nõukogu liige ei täida oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, võib ta vastutada oma isikliku varaga. Kohustustest ja vastutusest teadlik inimene ei nõustuks kuuluma äriühingu nõukogusse, kui ta ei tunne ettevõtte tegevust. Vastutuse tunnetamine vähendab ka võimalust, et kohustused jäetakse hoolimatusest täitmata. Teadlikkuse tõstmiseks käsitleti nõukogu liikmete vastutust põhjalikumalt blogis poliitika.guru.   

Vastutust hajutab ka see, kui nõukogu tegevusse sekkub minister. Nii Tallinna Sadama kui ka teiste riigi äriühingute puhul on teada juhtumeid, kui minister andis nõukogule korralduse võtta vastu üks või teine otsus. Ministril pole õigust selliseid korraldusi anda ega nõukogu liikmel kohustust neid täita. Minister ehk aktsiaseltsi üldkoosolek valib nõukogu ning võtab vastu otsuseid, milleks seadus annab talle pädevuse. Strateegilise tähtsusega otsuseid langetab nõukogu, mitte üldkoosolek. Selline kord kehtib juba aastast 2009, kui muudeti riigivaraseadust. Riigi äriühingu juhtimispädevuse selgitamiseks käsitleti ka seda küsimust üksikasjalikumalt blogis poliitika.guru.   

Probleemide kerkimine ning neile tähelepanu juhtimine on hoogustanud riigi äriühingute valitsemise reformi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium plaanib liita kuus riigile kuuluvat transpordiettevõtet ning asuda neid valitsema läbi ühe haldusettevõtte. Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika valge raamat annab soovitusi riigi osalusega äriühingute juhtimise parandamiseks. 

Valge raamat jätab vastuseta küsimuse, kas Riigikogu liikmed võivad kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Rahandusministeerium palus õiguskantsleril hinnata, kas Riigikogu liikmed tohivad kuuluda riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudesse. Nende äriühingute ja sihtasutuste nõukogu liikmed määrab Vabariigi Valitsus, minister või neile alluvad ametnikud ehk täidesaatev riigivõim. 

 

Nõukogusse kuulumine võib olla väga prestiižne, sellega kaasneb sageli ligipääs teabele ning igakuine tasu. Kui täidesaatval võimul ehk valitsusel on võimalik pakkuda Riigikogu liikmetele taolisi hüvesid ning neid sellest ilma jätta, võib see vähendada Riigikogu sõltumatust. Seetõttu leidis õiguskantsler, et Riigikogu liikmed ei tohi nendesse nõukogudesse kuuluda vähemalt seni, kuni täidesaatev võim nõukogu liikmeid ametisse nimetab. 

Seega – riigile kuuluvaid äriühinguid tuleb seaduse järgi valitseda nii, nagu valitsetakse erakätes olevaid äriühinguid. See ei puuduta üksnes nende äriühingute juhtimist, vaid ka neile riigipoolsete õiguste andmist ja kohustuste panemist. Põhiseadus kaitseb igaühe vabadust tegeleda ettevõtlusega. Riik ei pea tagama ühegi ettevõtte turuosa, vaid looma keskkonna ettevõtluseks, muuhulgas kaitsma vaba turgu. Konkurentsi moonutav riigiabi on selle kohustusega vastuolus. Riigi osalusega äriühing on ühing nagu iga teine ning ei tohi saada põhjendamatuid eeliseid, sealhulgas ebaseaduslikku riigiabi.

Selle põhimõttega on seni mindud vastuollu. 2015. aasta novembris tegi Euroopa Komisjon teatavaks otsuse, mille kohaselt oli Eesti andnud Estonian Airile üle 80 miljoni euro ebaseaduslikku riigiabi. Kohustus see summa tagastada viis rahvusliku lennuettevõtte pankrotti. 

Kirjeldatud probleemide lahendamiseks on muutused riigi äriühingute valitsemises kahtlemata vajalikud. Algus selleks on tehtud riigi osaluspoliitika sõnastamise ning probleemide tuvastamisega riigi äriühingute juhtimises.