ÕIGUSTEENISTUS: TÖÖ EESLIINIL
2015. aasta maikuus alustas Õiguskantsleri Kantseleis omaette struktuuriüksusena tööd õigusteenistus, mille peamiseks funktsiooniks on suhelda kodanikega neis küsimustes, mille lahendamiseks puudub õiguskantsleril pädevus. Kui õiguskantsler ei alusta temale esitatud avalduse alusel menetlust, siis teavitab õigusteenistus sellest inimest kirjalikult ja võimalusel ka selgitab, mida isik saab oma õiguste kaitseks ette võtta.
Aruandeperioodil esitasid kinnipeetavad õiguskantslerile rohkelt avaldusi vanglate tegevuse kontrollimiseks. Õiguskantsler soovitas kinnipeetavatele üldjuhul vanglasiseste kaebemehhanismide kasutamist ning seejärel pöördumist halduskohtusse. Samuti selgitati kinnipeetavatele asjakohast vangistusõiguse raamistikku ja viidati võimalusel õiguskantsleri varasematele seisukohtadele.
Paljud avaldused kätkevad endas rahulolematust seoses kohtute tegevusega sisulisel õigusemõistmisel. Nii taotleti õiguskantsleri hinnangut kohtulahenditele ja nende ümbervaatamist. Õigust mõistab Eestis üksnes kohus, õiguskantsler ei saa kontrollida kohtu sisulist tegevust, samuti ei muuda ega tühista õiguskantsler kohtulahendeid. Seesuguste avalduste puhul selgitas õigusteenistus kaebajatele menetlusseadustikes ette nähtud korralisi õiguskaitsevahendeid (nt kaebuse esitamine kõrgema astme kohtusse jne).
Tihti ei olnud õiguskantsleri poole pöördunud inimesed rahul sellega, kuidas politsei ja prokuratuur viisid läbi süüasjade kohtueelset menetlust. Nii kaevati kriminaalmenetluse mittealustamise ja lõpetamise peale, aga ka põhjusel, et kohtueelse menetluse raames tehtud menetlustoimingute või määrustega rikuti kahtlustatava või süüdistatava õigusi. Õigusteenistus selgitas inimestele nende õigusi ja võimalusi politsei ja prokuratuuri tegevuse õiguspäraseks vaidlustamiseks.
Põhiosa õiguskantslerile lähetatud avaldustest kätkes soovi saada kas õigusalaseid selgitusi või õigusabi erinevates küsimustes, alustades valimiste korraldusega ja lõpetades korteriühistu otsustega. Ka siin jäi õigusteenistuse rolliks anda üldisi juhtnööre pädevate asutuste kohta või viidata asjakohastele õigusaktidele ja kohtupraktikale. Kui avaldustes tõstatati näiteks küsimus tervishoiuteenuse kvaliteedi või kättesaadavuse kohta, siis üldjuhul andis õigusteenistus nõu pöörduda vajadusel kas sotsiaalministeeriumi juures asuva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni või maakohtu poole.
Õigusteenistus lähtus ja lähtub oma töös tõdemusest, et iga inimese probleem ja mure on unikaalne. Seepärast pole kasutuses tüüpvastuseid, ammugi ei saa juttu olla kellegi mure tõrjumisest või ignoreerimisest. Inimeste teadmised oma õiguste kaitsmise võimalustest ja viisidest on paratamatult piiratud ning õiguskantsleri institutsioon üritab igal juhul ja oma võimaluste piires iga inimest aidata.
Seda eriti olukorras, kus paljudest avaldustest kumab läbi pahameel selle üle, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja nende ametnikud pole varasematele pöördumistele kas vastanud või on vastused olnud ebaadekvaatsed. Siin on õigusteenistusel võimalik kontrollida vaidlusalust dokumentatsiooni, tuvastada asjaolusid ning selle pagasi toel anda juhiseid edasiseks tegevuseks, näiteks pöördumiseks asjakohaste järelevalveasutuste poole või muude õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
Kokkuvõtteks. Õiguskantsleri aastaülevaates avaldatud koondstatistika ehk õiguskantslerile laekunud avalduste koguarv ja nende edasine käekäik erinevates menetlustes viitab üheselt, et valdav osa avaldustest käsitleb küsimusi, mille sisuliseks lahendamiseks puudub õiguskantsleril kas õigus või pädevus. Nagu eespool kirjeldatud, ei rända need avaldused prügikasti. Iga taotleja saab õigusteenistuselt võimalikult sisulise vastuse. Ja loodetavasti abi või nõuande, kuidas ja millisest asutusest oma probleemile lahendust leida.
Õiguskantslerile annab aga õigusteenistusest laekuv info hindamatu sisendi nende küsimuste ja valdkondade kohta, kus ametkondade ja inimese vastastikuses suhtluses napib kas selgust, õiglust või head tahet. Pikemas vaates aitab seesuguste süsteemsete probleemide tuvastamine kaasa õigusnormide või ametkondade töökorralduse ja suhtlemisstiili kohendamisele.