LAPSE ÕIGUSED

Lapsel on õigus puhata, mängida ja teha muid meelepäraseid tegevusi. Vahel võib laps veeta aega ka mitte midagi tehes — seegi kuulub lapseks olemise juurde.

Artikkel 31
Riigid tunnustavad lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab vastavalt eale kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks ning kultuuri- ja kunstielust osavõtmiseks.

Lapsele ei tohi panna suuremat vastutust, kui ta jaksab kanda. Vanemad on enamasti need, kes annavad lapsele selle, mida ta kasvamiseks vajab. Kui lapse vanemad või teised lapse eest hoolitsevad täiskasvanud ei suuda lapse igakülgset arengut ja kasvamist piisavalt toetada ning lapsele sobivat kasvukeskkonda võimaldada, peab riik vanemaid ja last abistama. Lapsel on õigus tema arengut toetavale kasvukeskkonnale ning lapsel peab olema võimalus kasvada iseenda parimaks minaks. See tähendab areneda nii kehaliselt kui vaimselt, eristada head halvast ja õppida elama ja tegutsema koos teistega.

Artikkel 27
Riigid tunnustavad iga lapse õigust elatustasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.

Paljud lapsed maailmas ei kasva nende arengut toetavas keskkonnas. Näiteks võitlevad tänapäeval sõdades tuhanded lapssõdurid, riskides oma elu ja tervisega. Samuti on paljud lapsed sunnitud oma kodudest sõja tõttu põgenema. Eestis värvatakse sõjaväkke ainult täiskasvanuid, st alates 18. eluaastast. Kaitseliitu saavad kuuluda ka noorliikmed, kuid neid ei kaasata otseselt sõjategevusse.

Artikkel 38
Riigid ei tohi võtta sõjaväkke alla 15-aastasi lapsi ning nad hoolitsevad selle eest, et need noored ei osaleks otseselt sõjategevuses.