Koolikeskkonnas on ajalooliselt pööratud rohkem tähelepanu füüsilisele turvalisusele ning vähem vaimsele ja sotsiaalsele turvalisusele. Samas on vaimne ja sotsiaalne turvalisus nurgakivi, mis aitab lapsel ennast koolis hästi tunda.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb lapsi kaitsta mistahes vaimse ja füüsilise vägivalla eest igasuguses keskkonnas, sh ka koolis. Samuti on oluline, et koolikord vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega.

Kooli kohustus tagada turvaline koolikeskkond

Kooli kohustus tagada lapsele turvaline koolikeskkond tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (§ 44). Täpsemalt ütleb seadus, et kool on kohustatud tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Võimalused turvalise koolikeskkonna tagamiseks peab looma kooli pidaja (nt kohalik omavalitsus) ning selle peab korraldama kooli direktor. Iga kooli kodukord peab selgitama, kuidas ennetatakse õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavaid olukordi ning kuidas neile reageeritakse. Samuti peab kooli kodukorras olema lahti kirjutatud, kuidas toimub sellistest juhtumitest teavitamine ja nende lahendamine.

Lapsevanema ja ühiskonna roll

Kuigi koolil on seadusest tulenev vastutus kaitsta lapsi vägivalla eest koolis, on selge, et kool ei saa seda teha ilma lapsevanemate kaasabita. Ka lapsevanemal on kohustus õpetada oma lapsele, et kiusamine on vale. Kooli ja lapsevanema koostöö ning vanema huvi oma lapse tegemiste vastu koolis on kindlasti üks paljuräägitud koolirõõmu alustaladest. Samuti on laiemalt kõigil ühiskonna liikmetel võimalus ja vastutus aidata kaasa vägivallavaba ühiskonna kaitsmisele. Üheks kõige lihtsamaks viisiks seda teha, on märgata kiusamist ja sellele reageerida.

Tugispetsialisti roll

Koolis toimuvate konfliktide lahendamisel ning õpilaste toetamisel on oluline roll tugispetsialistidel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lg 2 järgi tuleb õpilasele tagada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse kasutamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Kui Sinu koolis ei ole tugispetsialisti, siis uuri kooli juhtkonnalt, kuidas on Sinu koolis tugispetsialisti teenuse kättesaadavus korraldatud.

Tugispetsialistid pakuvad nõustamist ka maakondlike nõustamiskomisjonide kaudu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on nõustamiskomisjoni ülesandeks soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks. Alates 1. septembrist 2014 täidavad nõustamiskomisjoni ülesandeid SA Innove hallatavad Rajaleidja keskused (vt www.innove.ee ja www.rajaleidja.ee).