Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Venekeelne esinemine Tallinna Linnavolikogus on seadusevastane.

 


Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad järgima seadust ja põhiseadust. Põhiseaduse kohaselt on eesti keel riigikeel (§ 6) ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel (§ 52 lõige 1). Seaduses on selge nõue, et  volikogu istung viiakse läbi eesti keeles. Esinedes Tallinna Linnavolikogu istungil vene keeles ning keeldudes eesti keele kasutamisest, rikkus linnavolikogu liige Dimitri Klenski kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning läks vastuollu põhiseadusega.


Õiguskantsler kujundas oma seisukoha, vastates Tallinna Linnavolikogu esimehe Maret Maripuu avaldusele.


„Nende põhiseaduse sätetega, et Eesti riigikeel on eesti keel ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel, kaitstakse põhiseaduse tasandil eesti keele staatust“, rõhutas õiguskantsler Allar Jõks.


 Asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine ning ametlike dokumentidega seonduv tegevus, sh ka koosolekute, nõupidamiste ja istungite pidamine ning dokumentide koostamine, kasutamine ja säilitamine.


Ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on  eesti keel. Nimetatud seaduses on kirjas nõue, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles (§ 42 lõige 2).


Põhiseadus sätestab ka, et paikkondades, kus elanike enamuse keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Põhiseadus lubab aga seadusega sätestada selle õiguse kasutamise ulatuse ja korra. Põhiseadus esitab siinjuures püsielanike enamuse või vähemusrahvuse keele kasutamise ainsa piiranguna, et see saab reaalselt toimuda üksnes lisaks eesti keele kasutamisele.
Vastav regulatsioon ongi keeleseaduses, mis sätestab võõrkeelte, sealhulgas ka vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes. Omavalitsusüksuse sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keele kasutamiseks peab olema Vabariigi Valitsuse nõusolek ja see tähendab, et vähemusrahvuse keele kasutamine ei tohi kahjustada riigikeele kasutust.


Tallinna Linnavolikogu esimees Maret Maripuu palus õiguskantsleri seisukohta peale seda, kui ta oli kaks korda taotlenud Keeleinspektsioonilt järelevalvemenetluse algatamist Tallinna Linnavolikogu liikme Dimitri Klenski suhtes volikogu istungil vene keeles esinemise ja eesti keele kasutamisest keeldumise faktides ning inspektsioon keeldus. Keeleinspektsiooni  keeldumisele õigusliku hinnangu andmine ei ole aga õiguskantsleri pädevuses, sest keelejärelevalve ning väärteomenetluse kohta on oma kord.


„Paraku on aga seadusandja jätnud järelevalvevolitused ja nende kasutamise korra keeleseadusesse kirja panemata“, nentis Allar Jõks. „Õiguslikult ei ole piisav, kui seda tehakse vaid valitsuse määrusega“, lisas õiguskantsler.
Samale juhtis tähelepanu ka haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kui Vabariigi Valitsus hiljuti selles küsimuses Riigikogule keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamist arutas. Eelnõuga sätestatakse keeleinspektsiooni järelevalvevolitused seaduse tasandil ning tehakse muid vajalikke muudatusi.


„Kuna eesti keele kasutamine asjaajamiskeelena kohalikes omavalitsustes on põhiseaduse nõue,  jälgin tähelepanelikult selle eelnõu menetlemist Riigikogus“, ütles õiguskantsler.