Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Ülle Madise põhihariduse teemaline intervjuu Eesti Päevalehele

Ülle Madise põhihariduse teemaline intervjuu Eesti Päevalehes, 10. september 2015. Intervjueerija Riin Aljas.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul võiks mõelda sellele, et riik võtaks põhihariduse korraldamise täielikult üle. Siis oleks lihtsam teha valusaid otsuseid, probleemide puhul vastutaks üks institutsioon ja raha saaks kasutada otstarbekamalt.

Te tõstatasite paari nädala eest riigikogule kirjutatud ettekandes küsimuse, kumb ikkagi peaks vastutama põhihariduse tagamise eest, kas riik või kohalik omavalitsus. See probleem tuleb hästi esile kahes Tallinna inglise keele süvaõppega koolis, kus õpe makstakse kinni lapsevanemate annetatud rahaga, sest riik ütleb, et linn ei jaga raha õigesti, ja linn ütleb omakorda, et riik ei anna piisavalt raha. Kumb siis vastutab?

Kooli kohustuslikus õppekavas olevad tunnid, ka keeletunnid, peab kinni maksma koolipidaja ehk Tallinna linn. Riik on arvestanud, et niinimetatud pearahast peab selleks jätkuma. Pole õige sundida vanemaid leidma lahendusi, mis võimaldavad puudujäägi korvata.

Kas Tallinn rikub seadust?

Kui koolipidaja ei maksa õppekavas olevaid tunde kinni, rikub ta seadust.

Kui see tähendab kolme keelegruppi?

Ka siis.

Mis piirini, kui ühel hetkel lõppeb raha?

Avalikes koolides tuleb valida pedagoogiliselt põhjendatud ja jõukohane õppegruppide suurus. Selleks peab koolipidajal ka raha jaguma. Lahendus ei ole süvaõppega õppekavadest loobumine või õppekavast osa liigitamine huviringiks, et sel moel lapsevanematelt raha küsida. Põhiküsimus ei ole katsete alusel lapsi valivates koolides või mõne kooli õppekava rahastamises. Paljud vanemad ei usu, et elukohajärgne kool on piisavalt tugev. Peaksime koos jõudma selleni, et iga laps saaks oma kodule lähimast koolist nii hea põhihariduse, et ta saab põhikooli lõpuks kujunenud huvide järgi konkureerida gümnaasiumisse. Otsuse, kuidas kasutada ressurssi kõige mõistlikumalt, saab teha ainult riigikogu. Siin ei ole lihtsaid ega kiireid lahendusi.

Kust nende lahendamist alustada võiks?

Koolide ja inimeste arv ei ole enam kooskõlas. Koolivõrgu ümberkorraldamise vajadusele viitas aasta tagasi Praxis oma analüüsis. Vaja on rohkem raha õpetajate palkadeks, abiõpetajatele ja tugipersonalile, õppevahenditeks, süvaõppe jaoks. Näeme sageli vägikaikavedu, kus riik tahab raha suunata õpetajate palkadeks, ent omavalitsus tahaks rohkem autonoomiat, et saaks raha panna ka näiteks koolimaja remondiks ja muudeks kuludeks. See on mõistetav, seda enam, et kool on alati olnud kohaliku elu süda. Aga kui vaatame laste huvisid, siis on KOV haridusraha vahendaja, mitte kool KOV jaoks.

Kas riik võiks koolide pidamise üle võtta?

Seda otsustab riigikogu, see on üks võimalus, kuidas raha targemini kasutada. Ka sel juhul ei kao kuhugi KOV roll kohaliku elu korraldamisel.

Te puudutasite enne katsekoolide teemat, samal ajal ütlete, et eesmärk on ühtluskool. Mida siis koolikatsetega teha?

Eesmärk ei ole tugevate tagasitõmbamine. Vastupidi. Ettekande mõte on paluda riigikogul arutada, kuidas kindlustada igale lapsele peretaustast, elukohast ja emakeelest sõltumata parim mõeldav tasuta põhiharidus. Kas otsus jätta koolidele õigus katsetega mudilasi õppima valida on poliitiline? Ei peaks keskenduma nn eliitkoolidele. Enamik lapsi õpib nn tavakoolides. Peame tagama, et kõik koolid aitavad igal lapsel ta enda parima saavutada ja et vanemad saaksid kodukooli usaldada. Praegugi võidakse tõeliselt andekas laps hoopis väiksema võistluspingega koolis ära tunda. Selleks vajame igale poole häid motiveeritud õpetajaid ja ka abiõpetajaid. Tugipersonali vajadus on eriti terav erivajadustega laste puhul. Eks see ole maailmavaateline valik, missugust Eestist me tahame. Praegu liigume sinnapoole, et kui sünnid suures linnas ja vanemad panustavad sinu haridusse, siis on kõik teed lahti, aga kui kasvad raskustega võitleva üksikvanema peres, siis on päris keeruline jõuda heale järjele. Riigi ülesanne on ka kehvema peretaustaga lastele piisav tugi pakkuda.

Samal ajal tuleb erakoole aina juurde

Õpetajate palkadeks ja õppevahendite soetamiseks makstakse erakoolidele pearaha edasi. On hakatud arutama, et kui peale selle maksab riik kinni ka erakooli ülalpidamiskulud, siis nad erinevad tavakoolidest vaid selle poolest, et saavad valida õpilasi ja küsida õppemaksu. See süvendab kihistumist ühiskonnas. Põhiseadus võimaldab majakulude katmise lõpetada, kui antakse piisav üleminekuaeg. Puuetega laste erakoolide puhul võiks ehk kaaluda erandeid.