Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica erinumbris arutletakse elulõpu korralduse teema üle

Koostöös õiguskantsleriga ilmuva Juridica erinumbri artiklites ning vestlusringides on läbi kaalutud elulõpu väärikust puudutavad eetilised, õiguslikud ja ühiskondlikud argumendid. Õiguskantsler, Tartu ülikooli külalisprofessor Ülle Madise juhatab erinumbri sisse tõdemusega: "On teemasid, millest eriti ei räägita. Mitte seepärast, et see teisi haavaks või poleks väärikas, vaid seepärast, et on hirm. Need on teemad, millest ei julge kergesti mõeldagi. Harjume ju alles testamendiga, veelgi enam abielueelse varasuhete kokkuleppega. Mis siis veel rääkida elu viimseid hetki suunavatest korraldustest ning nende täitmisest?" 

Tabavalt on öeldud, et tänapäeva ühiskonnas tähendab surm enamasti meditsiinilist kogemust. Enam ei hääbuta loomulikult ja rahus koduste seas. Kas see peab nõnda olema? Kas inimene peaks saama põhiseadusele tuginedes nõuda otsustusõigust - ja vabalt ümber otsustada - näiteks oma ravi jätkamise või elushoidvate aparaatide väljalülitamise üle? Kas ülalpidamiskohustuse ja sundravi reeglid on ajakohased? Seesuguse arutelu käigus tuleb vastata paljudele küsimustele. Kindel on aga see, et igaühele tuleb kindlustada tõhus valuravi ja inimväärikas elu kõigis hooldusasutustes. 

Elulõpu korralduste andmine peab olema õigus, mitte vaat et sundusena mõjuv tava. Kuidas tagada, et need valikud oleksid tõesti isiklikud, põhjalikult kaalutletud ja eelkõige vabad, ent samas säiliks elu pühadus? Teiste riikide kogemustest võime vastuste leidmiseks saada küll pidepunkte, kuid see näib olevat arutelu, mida iga ühiskond peab pidama eelkõige iseenda pärandile, kultuuritaustale ja meelelaadile tuginedes. 

"Õnneks, esialgu küll päris arglikult, me Eestis elulõpu korralduste teemat juba arutame. Vähem on teada, et notarilt juba osatakse seesuguste korralduste kinnitamist paluda. Samas pole selge niisuguste kokkulepete õiguslik külg, näiteks korralduste täitmise kohustuslikkus. Seesuguse selguse poole Juridica erinumber püribki, koondades juristide, vaimulike, arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate, vanade ja noorte seisukohti", rõhutab õiguskantsler Ülle Madise. 

Juridica tegevtoimetaja Katrin Prükk: "Minu arvates oleks tervel Eestil vaja seda lugeda". "Tänavune õiguskantsleriga koostöös ilmuv  erinumber on avatud juurdepääsuga kõikidele huvilistele. Sellega jätkame õiguskantsleri kantseleiga senist avatud numbrite praktikat, mis sai alguse 2015. aasta sügisel ilmunud laste õiguste erinumbriga", lisas ajakirja vastutav väljaandja, õigusteaduskonna direktor Peep Pruks.

ajakirja Juridica erinumbrit on võimalik kõigil lugeda veebist: https://www.juridica.ee/juridica_et.php?year=2017&number=5