Stipendiumikonkurss õiguskantsler Anton Palvadre elulooraamatu koostajale

Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri Anton Palvadre 130ndaks sünniaastapäevaks kuulutas õiguskantsler Ülle Madise välja stipendiumikonkursi Palvadre eluloo uurija ja kirjapanija leidmiseks. Õiguskantsleri Kantselei loodab Palvadre monograafia avaldada Eesti Vabariigi 100ndaks juubeliks 2018. aastal. 

„Stipendiumi võivad taotleda kõik need, kes tahavad oma varasema ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemuse põimida huviga Eesti riigiõiguse ajaloo vastu. Anton Palvadre mitmekülgne ja paraku traagilise lõpuga elutee väärib põhjalikku uurimist ning tänastele ja tulevastele põlvkondadele talletamist. Loodetavasti lisab see teos seni puuduoleva ent olulise killu Eesti riigiõiguslikku mõttelukku,“ sõnas Madise. 

Õiguskantsler andis teada, et stipendiaat loodetakse välja selgitada 15. juuniks 2016. Oodatud on nii üksikautorite kui autorite koosluste taotlused. Stipendiumi suuruseks on 10 000 eurot.

Õiguskantsler Ülle Madise juhitavasse hindamiskomisjoni kuuluvad iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi liige Eerik Kergandberg, Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo, Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ja Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.

Stipendiumi taotlemiseks vajalikud materjalid tuleb õiguskantslerile saata 20. maiks 2016 elektrooniliselt e-postiaadressile info@oiguskantsler.ee või posti teel aadressile Kohtu 8, 15193 Tallinn, märksõnaga Anton Palvadre. Täpsustavad küsimused saata e-postiaadressile info@oiguskantsler.ee.

Tutvu stipendiumi statuudiga.

 

Anton Palvadre (1886-1942)

Advokaat, poliitik, minister, kohtunik, õigusteadlane ja õiguskantsler Anton Palvadre sündis 25. märtsil 1886. aastal Valgamaal Sangaste vallas. Anton Palvadre omandas hariduse Karula apostlik-õigeusu klerikaalkoolis, Riia vaimulikus seminaris ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1911. aastal. 

Peale ülikooli lõpetamist töötas Palvadre aastatel 1911-1914 advokaadina Valgas ja Tallinnas. 1914-1915 oli Palvadre Vene tsaariarmee Tomski polgu ohvitser ning 1915-1918 viibis sõjavangis Saksamaal.

1918. aastal pääses Palvadre kodumaale, töötas lühemat aega Riigikontrolli juriskonsuldina ning astus 1919. aastal Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei liikmeks. Partei juhtiva poliitikuna oli Palvadre aastatel 1919-1923 Tallinna Linnavolikogu liige, töö- ja hoolekandeminister; kuulus I ja II Riigikogu koosseisu; Eesti-Läti Piirikomisjoni Eesti delegatsiooni juht, samuti oli ta 1926. aastal lühikest aega ka Riigikogu III koosseisu liige.

1923. aastal loobus Palvadre poliitilisest tegevusest, ta määrati riigikohtunikuks ning aastatel  1927-1938 oli ta Riigikohtu abiesimees. Kohtunike esindajana oli Palvadre 1937.a. Rahvuskogu II koja liige ja teine abiesimees. Aastatel 1936 -1937 oli Palvadre põhiseaduse väljatöötamiseks loodud erikomisjoni liige ning 1938 - 1940 Eesti Vabariigi õiguskantsler.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt Anton Palvadre arreteeriti ja mõisteti 28. veebruaril 1942 erinõupidamise otsusega tagaselja surma mahalaskmise läbi. Ta suri enne otsuse tegemist ja täideviimist 16. jaanuaril 1942 Põhja-Uurali Sosva vangilaagris. Palvadre abikaasa koos alaealiste tütardega küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse, kus peeti kinni 15 aastat.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õiguskantsler Anton Palvadre perekonnaga Tallinnas 1937. aastal.
A. Palvadre, tütar Aime, tütar Lea ja abikaasa Gerta. Foto Lea Palvadre erakogust.