Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Statistikaamet peaks koguma andmeid vanemate inimeste internetikasutuse kohta

Statistikaamet viib läbi leibkondade internetikasutust kaardistavat uuringut, mille raames küsitletakse vaid kuni 74-aastaseid inimesi. Teen ettepaneku koguda järjepidevalt andmeid ka vanemate inimeste internetikasutuse kohta. Kõnealuse uuringu eesmärk on koguda teavet infotehnoloogiaseadmete ning interneti kasutamise kohta Eesti elanike seas.

Uuringus käsitletavad küsimused annavad olulist teavet Eesti majanduse ning avaliku sektori teenuste kasutamise kohta. Selle uuringuga saadud andmetele tuginetakse mh Eesti infoühiskonna arengukava väljatöötamisel ja rakendamisel. Seega on uuringuga kogutavad andmed vajalikud arengukavas seatud eesmärkide hindamiseks ning teenuste arendamiseks. Neid andmeid on vajalik teada ka vanemate kui 74-aastaste inimeste kohta, kes moodustavad peaaegu 10% elanikkonnast.

Võib pidada tõenäoliseks, et vanemate kui 74-aastaste inimeste hulgas on internetikasutus teiste vanusegruppidega võrreldes väiksem. Selle kohta ajakohaste andmete saamise vajadust ei saa aga pidada vähetähtsaks. Võrdluseks saab tuua, et 65-74-aastastest küsitletutest 54% kasutab internetti ning arvutikasutajate osakaal on selles vanusegrupis just viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud.

Tõenäoliselt jätkavad need inimesed, kes on varem internetti kasutanud, seda ka vanemaks saades. Peamiseks põhjuseks, miks vanemaealised internetti ei kasuta, on oskuste puudumine. Vanemad inimesed on interneti kasutamise osas ülejäänud elanikkonnast oskuste puudumise tõttu maha jäänud, samas kui interneti ulatuslikum kasutamine võib aidata elukvaliteeti tõsta. Seejuures on Eesti infoühiskonna arengukava üheks aspektiks võrdsete võimaluste toetamine. Digilõhe kahandamiseks on 2017.– 2020. aasta riigieelarvesse planeeritud 7,2 miljonit eurot.

Juurdepääs internetile on tänapäeval enamiku Eesti inimeste jaoks enesestmõistetav ning vastava teenuse olemasolu võib pidada esmatarbekaubaks. Ka vanemate inimeste jaoks on arvutioskuste õpe ning internetikasutus seotud subjektiivse heaolu ning elukvaliteediga. See võib olla oluliseks abivahendiks, et toetada vanemaealisi elukorralduslike küsimuste lahendamisel. Näiteks sotsiaalse isoleerituse vältimiseks, praktiliste küsimuste lahendamisel, kui inimese liikuvus on vähenenud, soodustab elukestvat õpet, osasaamist kultuurist.

Eesmärk on suurendada digitaalse kirjaoskuse jm koolitustega ja teavitustööd tehes internetikasutajate osatähtsust rahvastikus 2020. aastaks senisest 88%-st 95%-ni . Eeltoodut arvestades on väga oluline koguda andmeid ka vanemate kui 74-aastaste inimeste internetikasutuse kohta. Puudub kaalukas põhjus eristamaks 75-aastaseid ja vanemaid inimesi ülejäänud elanikkonnast internetikasutuse andmete kogumisel ning seetõttu ei ole põhjendatud nende uuringust väljajätmine. Neil põhjustel soovitan Statistikaametil koguda internetikasutuse andmeid ka vanematelt kui 74-aastastelt inimestelt.

Õiguskantsleri seisukoha kogutekst: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vanemaealiste%20internetikasutuse%20uurimine.pdf