Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Riigikohus: juhatuse liiget ei tohi jätta töötuskindlustushüvitiseta

ERR.EE

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad ilma töötuskindlustushüvitiseta inimesed, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks, ega saa selle eest tasu.

Töötuskindlustus on töötuse kui sotsiaalse riski maandamiseks loodud süsteem, mis põhineb sundkindlustuse põhimõttel. Kindlustatuteks on töötavad inimesed, kes on kohustatud neile töö eest tehtud väljamaksetelt tasuma töötuskindlustusmakset. Kindlustatud riski realiseerumise – töise sissetuleku kaotamise – korral tekib kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist, märkis riigikohus.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätted jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liig, sealhulgas prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Riigikohus selgitas lahendis, et seadusandjal on avarad võimalused valida, milliseid vahendeid kasutada sotsiaalsete riskide maandamiseks, kuid sundkindlustusel põhineva süsteemi kasuks otsustades on seadusandja oma valikuvõimalusi oluliselt piiranud. Õigus kindlustushüvitisele on rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb omandipõhiõigus. Kuna põhiõiguse riive peab olema põhiseadusega kooskõlas, ei ole lubatud luua meelevaldseid tingimusi hüvitise maksmise piiramiseks, märkis kohus.

Parlament toetas ettepanekut anda ka äriühingu juhtidele õigus töötushüvitiseks

Riigikohus leidis, et nende kindlustatute puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu, on kindlustatud risk realiseerunud, mistõttu riivas hüvitisest ilmajätmine intensiivselt nende inimeste põhiõigusi. Kuna riive eesmärgina välja toodud vajadus vältida töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist ei olnud kohtu hinnangul piisavalt kaalukas, tunnistas kohus vaidlusalused sätted osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Kohtusse pöördus õiguskantsler

Riigikohtusse pöördus töötuskindlustuse piirangu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise sooviga õiguskantsler Ülle Madise.

Kuivõrd töötuskindlustussüsteem on sundkindlustus ja juhatuse liikme staatus ei vabasta sellesse maksete tegemist, samaaegselt kui riski realiseerudes ei ole võimalik hüve kasutada, siis riivab selline süsteem tugevalt omandipõhiõigust, seisis õiguskantsleri pöördumises riigikohtule.

Madise pöördus firmajuhtide töötuskindlustuse osas riigikohtusse

Piirangul on õiguskantsleri hinnangul ka suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise.

Õiguskantsleri pöördusid mitmed ettevõtjad, samuti on probleemile tähelepanu juhitud sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu "Tööd mitteotsivad registreeritud töötud ja nende töötuna arveloleku põhjused" lõpparuandes.

Õiguskantsleri hinnangul oleks mõistlikum soovi korral luua süsteem, mis välistab hüvitise saajate hulgast vaid sellised juhatuse liikmed, keda töise sissetuleku kaotuse risk ei puuduta.

Alates 2014. aasta maist ei saa töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.

Eelnõu välja töötanud Taavi Rõivase juhitud sotsiaalministeerium põhjendas 2014. aastal eelnõu menetledes juhatuse liikmete töötustaatusest ilmajätmist sellega, et ministeeriumi hinnangul on Eestis umbes tuhat inimest, kes äriühingu juhatuses olles töötasu ei saa ja on võtnud ennast töötuna arvele, kuid tegelikult võtavad nad oma tasu välja mingil muul moel, vältides sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmist.

Olukorras, kus juhatuse liikmed said ennast töötuna arvele võtta, ehk 2014. aasta alguses sai töötuskindlustushüvitist 1041 äriühingu juhti, mis moodustas kõikidest töötuskindlustushüvitise saajatest 10,9 protsenti, ja töötutoetust sai 424 äriühingu juhti, mis moodustas kõigist töötutoetuse saajatest 5,7 protsenti.

Kehtivat olukorda on lisaks Ülle Madisele kritiseerinud ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja justiitsminister Urmas Reinsalu.