Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid vanemahüvitise seaduse ning elukutse valikule kehtestatud eluaegsete piirangute viimist kooskõlla põhiseadusega

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia vanemahüvitise seadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Praegu koheldakse vanemahüvitise saajaid põhjendamatult ebavõrdselt sõltuvalt sellest, millal nad teenisid vanemahüvitise vähendamise tinginud tulu.

Õiguskantsleri ettepanekus on välja toodud, et vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui vanemahüvitise saaja töötab. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära (käesoleval aastal 390 eurot kuus), saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Võib juhtuda, et tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 64 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et kooskõlla tuleb viia Põhiseaduse §-ga 29 seadused, mis sätestavad eluaegsed piirangud avalikku teenistusse või riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladele asumisele ega võimalda kuriteo toimepannud isiku teenistusse võtmisel arvestada tema toimepandud tegu.

„On täiesti selge, et teatud kuritegude toimepanemine peabki välistama eluks ajaks teatud kohtadel töötamise ja sellisel juhul loomulikult tööle või teenistusse võtja peab saama ka ametlikult karistusregistri arhiivi juurde ja siis ka sellele inimesele põhjendada: jah, uks on sinu ees eluks ajaks kinni,“ sõnas õiguskantsler. Paljude ametikohtade osas kehtib eluaegne keeld karistamisel mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena.

Õiguskantsleri sõnul rõhutab Riigikohus, et karistamise fakt tohib inimeste saata kogu elu üksnes sellel juhul, kui see on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, st antud juhul riigiteenistuse aususe tagamiseks loogiliselt vajalik ja inimlikult õiglane.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 63 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Riigikogu istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201605311000#PKP-19015