Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees vastas õiguskantslerile, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon, Rahvaliidu fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon on algatanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 763 SE, mis tuleb esimesele lugemisele 10. jaanuaril 2006. Eelnõuga sätestatud muudatuste jõustumisel kaovad kehtivast töölepingu seadusest vanuselist diskrimineerimist võimaldavad sätted.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis oktoobrikuus Riigikogule ettekande, milles palus Riigikogul analüüsida töölepingu seaduse sätteid, millega antakse tööandjale õigus vabastada 65-aastaseks saanud töötaja töölt ilma sisulise põhjuseta. Nimelt on tööandjal kehtiva töölepingu seaduse kohaselt õigus lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud tööleping ennetähtaegselt, kui töötaja on saanud 65-aastaseks ja tal on õigus täisvanaduspensionile. Sellega võetakse üle 65-aastastelt vanaduspenisoniks õigustatud isikutelt vallandamiskaitse. Samas on vallandamiskaitse alla 65-aastastel vanaduspensioniks õigustatutel.
Seega on töölepingu seadusega seatud võrreldavad isikute grupid vallandamiskaitse osas ebavõrdsesse olukorda: alla 65-aastastele on seadusandja andnud kõrgendatud vallandamiskaitse, üle 65-aastastele aga mitte.
Põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Nii põhiseadusest, Riigikohtu lahenditest kui ka Euroopa õigusest tulenevalt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda võrdselt, ja seda eriti tööelus. Isikute ebavõrdne kohtlemine on põhiseaduse ja Euroopa õiguse kohaselt lubatav ainult siis, kui selliseks kohtlemiseks on legitiimne eesmärk, näiteks soovitakse reguleerida tööjõuturu olukorda. Samuti peavad vahendid eesmärgi saavutamiseks olema proportsionaalsed.
Ka sotsiaalminister Jaak Aab möönis vastuses õiguskantslerile, et ei ole legitiimset eesmärki, mis õigustaks üle 65-aastastelt töötajatelt kõrgetasemelise vallandamiskaitse äravõtmist.
„Minu hinnangul ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks on vähendatud üle 65-aastaste kaitset vallandamise eest võrreldes nooremate täisvanaduspensioniealiste töötajatega”, ütles Allar Jõks. „Seetõttu palusin Riigikogul käsitleda töölepingu seaduse sätteid, millega võetakse üle 65-aastastelt isikutelt ära kõrgetasemeline vallandamiskaitse, ning viia nimetatud sätted põhiseadusega kooskõlla. Loodan, et Riigikogu arutab samuti, kas avalike teenistujate 65 aasta vanusepiirang on alati õigustatud”.
Õiguskantsler: kiirabiteenus peab kõikjal Eestis olema võrdselt kättesaadav
Õiguskantsleri menetluse tulemusena ei vähendata Põlva maakonnas enam kiirabibrigaadide arvu. Sotsiaalminister tunnistas vajadust, et kiirabibrigaadide koosseisud tuleb täpselt reguleerida. Õiguskantsler tegi Tervishoiuametile ettepaneku kaasata kiirabiteenuse kättesaadavuse küsimuste arutamisse ka maavalitsuste esindajad.
Põlva maavanem vaidlustas oma avalduses õiguskantslerile Sihtasutuse Tartu Kiirabi ning Tervishoiuameti tegevuse seonduvalt kiirabiteenuse osutamisega Põlva maakonnas. Maavalitsus leidis, et SA Tartu Kiirabi tegevuse tulemusel võib jääda tagamata Põlva maakonnas viibivate isikute õigus tervise kaitsele, samuti ei vasta olukord põhiseadusest tulenevale võrdse kohtlemise printsiibile.
SA Tartu Kiirabi oli vähendanud kiirabibrigaadide arvu Põlva maakonnas. Põlva maakonnale on Tervishoiuameti käskkirjaga kinnitatud kolm kiirabibrigaadi. Kuid selle aasta jaanuaris teatas SA Tartu Kiirabi, et alates veebruarist ei tööta Põlvas kõikidel päevadel mitte kaks kiirabibrigaadi, vaid esmaspäevast neljapäevani öösiti üks kiirabibrigaad, kuna leping Tervishoiuametiga on andnud neile erisuse ja loa optimeerida brigaade ajutiselt. Ühelegi teisele maakonnale ei ole antud sellist erisust ehk siis õigust vähendada kiirabibrigaadide arvu. Samuti tõi maavanem õiguskantslerile saadetud avalduses välja, et Põlvamaad teenindava kiirabi õebrigaadi koosseisu on lülitatud vaid üks meditsiinilise haridusega isik, kuigi muidu on meditsiiniõe brigaadis kaks meditsiinilise eriharidusega õde.
Õiguskantsleri menetluse tulemusena teatas Tervishoiuamet, et järgmiseks aastaks ei anta SA-le Tartu Kiirabi enam õigust Põlvamaal kiirabibrigaade vähendada. Tervishoiuamet on lõpetamas SA Tartu Kiirabi auditit, mille tulemustest informeeritakse ka Sotsiaalministeeriumi. Teostatakse ka üksikasjalikku monitooringut kiirabiteenuse kättesaadavusest. Eesmärgiga parandada kiirabiteenuse kättesaadavust Eestis hakkab Tervishoiuamet lähemal ajal tegelema kiirabi logistika küsimustega. Lisaks vajab logistiliste paikemiste muutmine kooskõlastusi ja nõusolekut nii Sotsiaalministeeriumi kui ka kõikide kiirabibrigaadide pidajate poolt.
Sotsiaalminister tunnistas õiguskantslerile vajadust täiendada sotsiaalministri 2001. aasta määrust „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eesmärgiga reguleerida täpselt kiirabibrigaade koosseisud. Minister teatas ühtlasi, et Sotsiaalministeerium on kavandamas kiirabi arengukava, mis samuti peaks käsitletavat kiirabibrigaadide kooseisude küsimust kajastama.
„Sellest lähtuvalt ei tohiks edaspidi korduda olukord, kus kiirabi õebrigaadi kolmeliikmelises koosseisus on ainult üks meditsiiniharidusega isik. Seni on puudunud norm, et vähemalt kaks kiirabibrigaadi liiget peavad olema kindlasti meditsiinilise eriharidusega“, rõhutas Allar Jõks.
Seega on õiguskantsleri menetluse tulemusena Tervishoiuamet ning Sotsiaalministeerium andnud lubadused parandada kiirabiteenuse kättesaadavust mitte ainult Põlvamaal, vaid kogu Eestis. Lisaks tegi õiguskantsler Tervishoiuameti juhatajale ettepaneku kaasata kiirabiteenuse kättesaadavuse parandamist puudutavasse diskussiooni edaspidi ka maavalitsuste esindajad.
„Kiirabiga on olnud probleeme eriti Eesti äärepiirkondades, mistõttu ei ole neile elanikele arstiabi võrdselt teistega kättesaadav”, ütles Allar Jõks. Kui infarktihaige inimene ei saa eluohtlikus olukorras abi, kuna ta elab piiriäärses külas, mitte Tallinnas, siis ei saa me rääkida sellest, et Eestis on inimeste elutähtsad põhiseaduslikud õigused võrdselt kaitstud“.