Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Riigikogu liikmeks ja volikogu liikmeks oleku ühitamine on põhiseadusega kooskõlas

Õiguskantsler Ülle Madise edastas Riigikohtule arvamuse küsimuses, kas Riigikogu liige saab olla samal ajal  kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega kooskõlas Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus, mis võimaldab olla nii Riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

Põhiseadus lubab kuuluda samal ajal kohaliku omavalitsuse volikokku ja Riigikokku. Sõltumatute valimisliitude ja kandidaatide valimisedu võib takistada Riigikogu liikmete kandideerimine, mitte aga nende asumine volikogu liikmeks. Nn kahe tooli ühitamise keelu korral läheb volikokku asendusliige samast valimisnimekirjast. Volikogu koht, mille võitis Riigikogu liige, ei lähe ühelegi teisele poliitilisele ühendusele. Oletus, et väiksema häältearvuga asendusliige on kohaliku elu küsimuste lahendamisel sõltumatum ja tugevam kui valla- või linnaelanikust Riigikogu liige, kes sai valijalt mandaadi, ei põhine millelgi.

Kui soovitakse kohaliku kogukonna ja riigi liidrite selget eristamist, tuleb kaaluda asjakohaseid kandideerimispiiranguid. Olukord, mis soosib nn peibutusparte ja sellega valijate eksitamist, ei ole kohaliku demokraatia ja kohaliku omavalitsuse tugevdamiseks sobiv lahendus. Ekslik on väita, nagu töötaks linna- või vallavolikogu liige riigiametis. Volikogu liikme ameti liigitamine riigiametiks tähendaks iseseisva kogukondliku kohaliku omavalitsuse ja Põhiseaduse XIV peatükis sätestatud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste eitamist. Põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt on kohalik omavalitsus riigi täitevvõimust eristatud. Juhtudel, kui on soovitud välistada mõne ameti ühitamist ka linna- või vallavolikogu liikme ametiga, on Põhiseaduses kasutatud sõnastust „lõpevad volitused muus valitavas või nimetatavas ametis.“ Riigikogu ega volikogu liikmete volituste lõppemist sel alusel Põhiseadus ette ei näe.

Riigikogu liikme kuulumine linna- või vallavolikokku ei piira kohaliku omavalitsuse iseseisvust: võrreldes teiste volikogu liikmetega ei ole ega tohi tal olla mingeid eeliseid. Volikogus kehtivad oma reeglid ja jõuvahekorrad, Riigikogu liikme hääl ei kaalu teiste liikmete häälest rohkem. Volikogu liikme töö ei ole põhitöö ja seepärast korraldatakse seda viisil, et volikogu istungitel osalemine on mõistliku pingutusega võimalik põhitöö ja –tegevuse kõrval. Ka volikogu töö korraldamisel ei mõjuta Riigikogu liikmed otsuseid teistest enam.

Õiguskantsleri seisukoha kogutekst: Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas nr 3-4-1-11-16