Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Riigikogu liige ei tohi kuuluda samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikokku

 


Õiguskantsler Allar Jõks saatis 17. märtsil Riigikogu juhatusele märgukirja, milles soovitab mitte vastu võtta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatusi, millega lubatakse ka peale 2005. aasta sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi Riigikogu liikmetel kuuluda üheaegselt nii Riigikokku kui ka kohaliku omavalitsuse volikokku.


Praegu kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) sätestab, et alates 17. oktoobrist 2005 peatuvad volikogu liikme volitused Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks. See norm välistab alates sügisestest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest Riigikogu liikmete kuulumise samaaegselt ka kohalikku volikokku. Selle Riigikogu liikmete kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumise keelu seadustas Riigikogu 2002. aastal.


Praegu Riigikogu menetluses olev KOKS muutmise seaduse eelnõu tühistab aga selle keelu ning lubab Riigikogu liikmetel  jätkuvalt Riigikogu töö kõrval ka  kohalikesse volikogudesse kuuluda.


Õiguskantsleri pädevuses on hinnata juba vastuvõetud seaduste kooskõla põhiseadusega. Alles menetlusesoleva eelnõu puhul saab õiguskantsler hoiatada seadusandjat võimalike põhiseadusvastaste lähenemiste eest ning soovitada mitte vastu võtta sätteid, mis seaduseks saades võivad osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks.


Õiguskantsler tugineb kõigepealt Põhiseaduse sättele, mis ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused seaduse alusel iseseisvalt. See väljendab vertikaalse võimude lahususe ning detsentralisatsiooni põhimõtet. Et kohalikus volikogus tehtavad otsused saaksid lähtuda just kohalikest vajadustest, on vastukaaluks riigi tsentralisatsioonile põhiseadusega tagatud kohalikele omavalitsustele iseotsustamise õigus. Õiguskantsler leiab, et kohalike   omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel võib märgatavalt väheneda, kui kohalike küsimuste otsustamisel kohaliku omavalitsuse volikogus osalevad  ka parlamendi liikmed


Üheaegne kuulumine nii volikogudesse kui ka Riigikogusse mõjutab kindlasti ka esindusorganite tegevuse stabiilsust, pidades silmas nii esindusorganite töökoormuste ühildatavust  kui ka poliitiliste jõujoonte muutumisega kaasnevaid tagajärgi (sh esindusorgani isikkoosseisu muutumist seoses asendusliikmetega). Võimuvahetusega kaasnev ebastabiilsus kahjustab paratamatult rahva huvides olevat efektiivset tööd ja ülesannete täitmist nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Seetõttu tuleks riigitasandi poliitiliste probleemide ülekandumist kohalikule tasandile (aga ka vastupidi) kindlasti vältida.


Õiguskantsler on seisukohal, et  põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse garantiid ning Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartast tulenevat detsentraliseerimise põhimõtet silmas pidades ei või seadusandja kohalikku demokraatiat ignoreerida ning allutada kohalikku omavalitsust riigi keskvõimule. Praegusel ajal seavad eri seadusandlikud mehhanismid koostoimes (sh ka valimisliitude keelustamine) ohtu põhimõtte, et kohalikul tasandil tehtavad otsused peavad lähtuma eelkõige just kohaliku kogukonna vajadustest ning et kohaliku elu puudutavate otsuste tegemisel tuleb kohalikele omavalitsustele tagada autonoomia.
 
Põhiseadus keelab Riigikogu liikmetele ka teises riigiametis olemise. Sellest sättest tuleneb ametite ühildamatuse põhimõte. Ametite ühildamatuse eesmärgiks on vältida huvide konflikti ja tagada, et Riigikogu liige saaks oma ülesandeid täita vabast mandaadist lähtuvalt oma südametunnistuse järgi. Ametite ühildamatuse printsiip kajastab ka arusaama, et Riigikogu liikmeks olek on eelduslikult n.ö täistööajaga ametikoht. Põhiseadus lähtub eeldusest, et Riigikogu liige on sajaprotsendiliselt pühendunud oma tööle Riigikogu liikmena ja panustab tõepoolest eelkõige üksnes parlamendi töösse. Riigikogu liikmed on ka ise korduvalt tunnistanud, et kahes valitud kogus - Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus korraga efektiivne töötamine ei ole võimalik või on seda suurte raskustega. Õiguskantsler on seisukohal, et Riigikogu liikme töötamist kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena on võimalik käsitleda töötamisena teises riigiametis põhiseaduse mõttes, mida põhiseadus keelab.


Õiguskantsler leiab, et Riigikogu liikmete üheaegne kuulumine nii volikokku kui ka Riigikokku tekitab kahtlusi ka selle kooskõlast põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega. Õiguskantsler tugineb selles seisukohas ka Riigikohtule, kes on leidnud: „Kui üks isik täidab samaaegselt riigivõimu kahe haru funktsioone ja tema tegevust tasustatakse mõlemalt poolt, siis võib see põhjustada eetilise ja huvide konflikti täidetavate võimufunktsioonide ning sellest johtuvalt ka isiklike ning avalike huvide vahel. Huvide konflikt kui olukord, kus riigiametnik üheaegselt täidab olemuselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib põhjustada minetusi tema ametikohustuste täitmisel ja võib luua eeldused korruptsiooniks. Huvide konflikti peab vältima kõigis riigiametites.“ Õiguskantsler toob näite, et Riigikogu liige, kes on samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, osaleb samaaegselt nii Riigikogus kohalikele omavalitsustele riigieelarvest tehtavate eraldiste suuruse üle otsustamisel kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu esindajana riigilt raha taotlemisel.


Kõigest sellest tulenevalt on õiguskantsler seisukohal, et Riigikogu menetluses olevas KOKS muutmise eelnõus sätestatud Riigikogu liikmete kohalikku volikokku kuulumise keelu tühistamine võib selle seaduseks saamisel osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler soovitab Riigikogul nimetatud eelnõu sellisel kujul seadusena mitte vastu võtta.


Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab õiguskantsleri märgukirja neljapäeval, 24. märtsil.