Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Oma õiguste kaitseks täitemenetluses peab isik teadma, milliseid summasid temalt sisse nõutakse

 


Õiguskantsler Allar Jõks saatis märgukirja justiitsminister Ken-Marti Vaherile, milles tegi ministrile ettepaneku kajastada inimesele saadetavas täitekutses kõiki võlgnikult täitemenetluse käigus väljanõutavaid summasid. Selleks tuleb ministril muuta määrust, millega sätestatakse täitekutse sisu.


Praegu kehtiv justiitsministri määrus „Kohtutäituri ametitegevus ja selle üle järelevalve teostamise kord“ ei nõua  esmases täitekutses lisaks nõude summale ning kohtutäituri tasule ka  täitekulude kirjapanemist.


Seega saab võlgnik, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus,  kohtutäiturilt täitekutse, milles on nõude suuruseks kokku märgitud summa, mis on suurem kui isikult sissenõutav summa ja kohtutäituri tasu kokku. Kuna täitekutsel  ei ole ära toodud  täitekulusid, siis ei ole inimesel võimalik mõista, mille võrra temalt sissenõutav kogusumma suureneb. 


„Oma õiguste võimalikult efektiivseks kaitseks peab isik mõistma, milliseid summasid temalt sisse nõutakse“, märgib Allar Jõks märgukirjas justiitsministrile. “Täitekutse vormi tuleb täiendada nii, et selles kajastuksid kõik võlgnikult täitemenetluse käigus väljanõutavad summad“.


Minister nõustus menetluse käigus õiguskantslerile saadetud vastuses õiguskantsleri seisukohaga ning edastas, et seoses  Riigikogus menetluses oleva täiemenetluse seadustiku eelnõu eeldatava jõustumisega  vaadatakse üle ka eelpool mainitud justiitsministri määrusega kehtestatud aktivormid, et tagada dokumentidest parem arusaamine ning likvideerida kõik võimalikud aktivormidest lähtuvad probleemid.


Kuid õiguskantsler on seisukohal, et  uue täitemenetluse seadustiku jõustamiseni oodates ei tegutseta piisavalt isikute õiguste efektiivseks kaitseks. Õiguskantsler märkis ministrile, et erinevalt täitemenetluse seadustiku eelnõust, mis koos tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu jt seadustega eeldab väga kompleksset ja põhjalikku lähenemist, on täitekutses sisalduvate andmete loetelu täiendamine normitehniline küsimus, millega ei peaks ootama seni vastu võtmata seadustike jõustumiseni. Samuti ei tohiks olla ühe andmerea võrra programmi täiendamine niivõrd aeganõudev.


Allar Jõks palus ministril teavitada õiguskantslerit, kuidas on ministeeriumis täidetud õiguskantsleri ettepanekut muuta määrust juba enne uue seadustiku jõustumist ja teha  täitekutsel sissenõutav kogusumma  kodanikule läbipaistvaks.


Õiguskantsler menetles küsimust seoses kodanikult laekunud avaldusega, mis puudutas  täitemenetluses trahvinõude sissenõudmist.  „Leian, et täitekutsel kogu sissenõutava summa mittekajastumine on kahetsus­väärne, võlgnikku eksitav, asjatuid vaidlusi tekitav ega vasta hea halduse tavale“, märkis õiguskantsler vastuses kodanikule.