Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Olulised küsimused

  • Narkotestimise lubatavus koolis

 

Seaduse järgi ei ole koolil õigust allutada õpilasi kohustuslikule narkotestimisele. Selline õigus on politseil, kelle tegevus eeldab samuti alati õiguslikku alust. Üldjuhul ei ole ka politseil põhjust asuda lastelt koolis vere-, koe-, uriini- vms proove võtma, et kõiki testida, isegi kui kool on sellekohast soovi avaldanud.

 

Õpilaste vabatahtlikuks testimiseks peavad olema täidetud kindlad tingimused. Meditsiiniliste proovide võtmine ja analüüsimine on tervishoiuteenus, mida saab osutada vastava ettevalmistusega tervishoiuteenuse osutaja ning üksnes tingimusel, et selleks on olemas patsiendi teavitatud nõusolek. Alaealise meditsiiniline testimine saab üldjuhul toimuda vaid juhul, kui selleks on ka tema seadusliku esindaja (vanemate) eelnev nõusolek.

 

Kooli tellimusel kooliruumides üldkasutatavatelt pindadelt (nt WC-dest) proovide võtmises ei ole iseenesest midagi lubamatut. Teine asi on see, kui proovide võtmiseks kasutatakse õpilaste isiklikke asju. Sellist seaduslikku õigust koolil ega tema loal tegutsevatel isikutel ei ole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lg 3 p 6 järgi on koolil õigus võtta hoiule esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Nimetatud säte ei anna koolile üldjuhul õigust nõuda enda kätte koolilaste nutiseadmed või pastakad selleks, et lasta võtta neilt proove narkoainega kokkupuute tuvastamiseks

 

 

  • Kas vahetunni ajal tohib õue minna?

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõike 7 järgi võib kool õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

 

Samas ei puuduta need liikumisvabaduse piirangud täisealisi ehk vähemalt 18-aastaseid abituriente. Täisealised abituriendid võivad koolimajast lahkuda siis, kui nad seda soovivad ning koolil puudub õiguslik alus nende lahkumist takistada või selleks eeltingimusi seada. Kõik õpilased on kahtlemata kohustatud täitma õppimiseks ette nähtud kohustusi (sealhulgas viibima tundides), kuid kool ei saa täisealisi õpilasi sundida kogu koolipäeva vältel koolimajas viibima, kui nad ise seda ei soovi.

 

  • Õpilase nutiseadme hoiule võtmine koolis​

 

Vajadusel on koolil õigus võtta õpilase nutiseade hoiule. 

 

Õigus omandada haridust on inimese põhiõigus ja põhikooli õpilastele ka põhiseadusest tulenev kohustus. Kool ei saa lubada, et õppetöö pole klassis võimalik, kuna mõni õpilane segab nutiseadme kasutamisega tundi, see tähendab ei õpi ise ega lase ka teistel õppida. Lisaks muule võib nutitelefoniga kaasõpilastest või õpetajatest salvestiste tegemine ja nõusolekuta avaldamine rikkuda nende põhiseaduslikke õigusi.

 

Õiguskantsleri seisukoht

 

  • Nutiseadmete kasutamine lastelaagris

 

Lapsevanemate, laste ja laagri korraldajate vahelisi konflikte nutiseadmete kasutamise pärast saab vältida arutades läbi kõik olulised küsimused enne lepingu sõlmimist ja laagri osalustasu maksmist. Lastelaagri korraldaja peab lapsevanemat informeerima laagri sisekorraeeskirjadest ja muudest reeglitest enne, kui sõlmitakse leping.

 

Ehkki lepingut ei sõlmita lapsega, peab ka tema olema informeeritud tingimustest, milles ta hakkab elama. Alaealise nutiseade kuulub talle ja kui lastelaagri reeglid näevad ette nutiseadme ajutist hoiule andmist või siseruumidesse jätmist, siis see eeldab lapse poolt nende reeglite vabatahtlikku järgimist. Sunni kasutamine lastelaagri töötajate poolt nutiseadme äravõtmiseks ei ole kohane. Oluline on, et lapsevanem selgitab lapsele laagris osalemise tingimusi enne laagrisse minekut.

 

Kui lastelaagri töötajad võtavad nutiseadme või muu vara ajutiselt hoiule, peab olema tagatud asjade turvaline hoiustamine, et asjad tagastatakse lapsele samasuguses seisukorras, nagu oli ära andmisel.

 

Antud küsimuse õiguslikuks taustaks on võlaõiguslik teenuse osutamise leping laagri korraldaja ja lapsevanema vahel. Laagri korraldaja garanteerib lapsele kindla programmi ja selleks vajalike vahendite kasutamise ning lapsevanem omakorda nõustub laagri sisekorraeeskirjaga ja tasub laagris osalemise eest.

 

Laagri sisekorraeeskirjas võib reguleerida isiklike nutiseadmete kasutamise korda. Kui lapsevanem laagri tingimustega nõustub, nõustub ta ka laagri sisekorraeeskirjaga. Oluline on, et laagri korraldaja tutvustab lapsevanemale laagri sisekorraeeskirja enne lepingu sõlmimist.

 

Õiguskantsleri seisukoht.

 

  • Riigieksamite tulemuste pingerida

 

Põhiseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all. See tähendab riigi kohustust pidevalt jälgida hariduse andmise kvaliteetikoolides ja puuduste ilmnemisel tegutseda. Seega peab riik koolide kohta andmeid koguma, et oleks, mille alusel järeldusi teha. Riik peab välja töötama tõhusa ja võimalikult objektiivse järelevalvesüsteemi.

 

Riigieksamite tulemused on üks osa sellest süsteemist. Järelevalve tulemused peavad olema ka avalikud, kuna lapsevanematel on õigustatud huvi teada, kas ja milliseid probleeme tema lapse koolis riigi hinnangul on. Objektiivset vastust sellele küsimusele üksnes riigieksami tulemuste põhjal ei saa. Lisaks eksamitulemustele tuleb koolist tervikpildi saamiseks arvestada ka muid tegureid.

 

SA Innove kodulehel on riigieksami tulemused esitatud koolide tähestikulises järjekorras. Riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta panemist ei saa seetõttu ette heita SA-le Innove või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Pingeread koostab riigieksami tulemuste alusel meedia.

 

Koolid saavad ka ise kaasa aidata, et ühiskonna liigne edetabeliusk asenduks sügavama huviga koolides tegelikult toimuva vastu. Nt omanäoline, sõbralik ja õpilaste individuaalsusega arvestav koolikeskkond ei jää kindlasti laste ja vanemate poolt märkamata ning on koolivalikul arvestatav tegur edetabeli kõrval või asemel.

 

Õiguskantsleri seisukoht

 

  • Kas lapsi võib üksi koju või autosse jätta?

 

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab muuhulgas õigust otsustada lapsega seotud asju. Tulenevalt eeltoodust langetab kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid lapsevanem, kes seejuures peab lähtuma lapse parimatest huvidest. Nii võib lapsevanem otsustada ka seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju või autosse jääda. Iga sellise otsuse puhul peab lapsevanem hindama oma lapse küpsust ja kaaluma võimalikke turvariske.  

 

Õigusnormidega pole võimalik kõiki elus ette tulevaid olukordi ammendavalt reguleerida. Samuti ei ole mõistlik seadusega üheselt määratleda, mis vanuses last võib üksi koju või autosse jätta. Paratamatult peab selliseid küsimusi otsustama juhtumipõhiselt ning sõltuvalt konkreetse lapse küpsusastmest ja sõltuvalt asjaoludest.

 

Üldiselt on lapse võime teatud määral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud kooliküpsuseaga.