Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo: Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga

Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga

Hent Kalmo

 

Kokkuvõte

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 esimene lause sätestab: „Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral.“ Artiklis otsitakse vastust küsimusele, mida tähendavad maagilised sõnad „ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral“ ehk millistes olukordades ja mil viisil hartat Eesti õiguskorras jõustada. Eelkõige arutletakse harta ja põhiseaduse keeruliseks kujunenud vahekorra üle. Eesti õiguskirjanduses on väidetud, et normi vastavust põhiõigustele tuleb analüüsida kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse või põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooni ning nende õigusaktide kohaldamispraktika valguses. Euroopa Kohus on aga tõlgendanud harta kohaldamisulatust viisil, mis tekitab vahepealse ala, kus tuleb kontrollida Eesti õigusaktide vastavust nii hartale kui ka põhiseadusele. See püstitab täiesti uut laadi küsimusi, mille üle artiklis arutletakse. Mida teha, kui põhiseaduse ja harta nõuded lähevad lahku? Kas sel juhul peaks põhiseadust tõlgendama harta (ja viimasele Euroopa Kohtus antud tõlgenduste) valguses? Millised õiguslikud tagajärjed tuleks siduda olukorraga, kus Eesti õigusakt on vastuolus hartaga? Need küsimused puudutavad osalt kehtiva õiguse tõlgendamist, osalt Eesti õiguskorra kujundamist tulevikus. Kuigi Euroopa Kohus on viimastel aastatel paljugi ära otsustanud, on nii mõndagi olulist jäänud meile endile juurdlemiseks. 

Vt Juridica III/2016, lk. 147-164