Indrek Tederi tervituskõne Riigikohtu 89. aastapäeva tähistamise aktusel 16.01.2009 TÜ Ajaloo Muuseumis.
Austatud Riigikohus, lugupeetavad kõrged kohtunikud!
Riiklust iseloomustab iseseisev kohtuvõim. Riigikohus, olles sõltumatu Eesti riigi kõrgeim kohtuvõim, omab erilist ja kõrget positsiooni.
89 aastat esimesest istungist on inimdimensioonis soliidne arv, kuid Eesti igikestva riikluse ja õigusemõistmisinstitutsiooni tähenduses suhteliselt keskmine arv. Eesti kui põhiseadusest tulenevalt võimude lahusust harrastav demokraatia on parlamentaarne riik. Selle kohaselt on kõige olulisemaks võimuks seadusandja, kes võib sisuliselt oma pädevuses kõike. Samas ainult kohtul on monopoolne ja piiramatu õigus mõista õigust.
Õigusemõistmine on omariikluses üks olulisemaid võime ja õigustmõistva võimu kõrgeim aste on Riigikohus. Seonduvalt majanduskriisiga on kombeks ja tavaks rääkida rahast. Üritan minagagi.
Kui kallis see olulise võimu võim siis maksumaksjale on? 2009. aasta riigieelarve kogukulud on 98 474 096 013 krooni. Riigikohtu kogukulud selles eelarves on 69 815 584, mis moodustab riigieelarve kuludest 0,07%. Mittetõsiselt tõdedes saab Eesti ühiskond kõrgeima tõe ja õiguse kätte ikka tõelise sõbrahinnaga.
Riigikohus, olles kõrgeim kohus, ütleb lõpliku ja edasikaebamatu tõe.
Riigikohus on seega absoluutse tõe kuulutaja. Kuigi oleme parlamentaarne demokraatia, siis sisuliselt oleme kohtudemokraatia. Parlamendi otsustus võib osutuda põhiseadusvastaseks ja Riigikohtu poolt tühistatavaks.
Riigikohtu otsustus, olles lõplik, omab sarnaseid jooni looduse poolt edasikaebamatute otsustustega. Samuti on Riigikohtu otsustustel väga pikk mõju - nad kujundavad Eesti elu ja õiguskeskkonda igavikuliselt. Seega on otsustamisel esikohal põhiseaduse mõte, mitte säte, sest mõte on see, mis kestab.
Olles viimase instantsi otsustaja ja kõrgeima tõe väljendaja, peabki Riigikohus olema igapäevastest pudipadi-askeldustest distantseeritud. Paiknedes kõrgel mäel, ollakse ka eemalseisja melust.
Samas vajab kõrge otsustaja ja lõpliku tõe väljendaja ka kedagi, kes kannaks temani olulist (mitte pisiasju ja ebaolulist) teavet laiast maailmas. Objektiivne ja aus asjamees, kes räägib kõrgele otsustajale, kuhu maailm on suundumas, mida tasuks eriliselt tähele panna ning kus ühiskonda aidata ja suunata, sest Riigikohtu otsus määrab rohkem, kui me arvata võime.
Selliseks Riigikohtu tubliks abimeheks põhiseaduslikkuse järelvalves on õiguskantsler, kes kannab hoolt, et Riigikohus oleks maailma asjadest ikka ausalt ja omakasupüüdmatult teavitet.
Naljatledes öeldes ei ole õiguskantsler Riigikohtu ahjualune, kes õiguskeeduse kihva keerab või naha vahele ajab, vaid hea haldjas, kes Riigikohtule laiast maailmast tõesõnumeid toob. Tõsiselt öeldes - õiguskantslerit tasub uskuda.
Lõpetuseks on mul Riigikohtule üks vastuoluline soov. Soovin, et Riigikohtu otsused oleksid prognoositavad ja samas muutuva ajaga kaasas käivad.