Allar Jõksi tervituskõne Ilmar Tammelole pühendatud konverentsil 7.04.2006 Tallinnas
Austatud seminarist osavõtjad
Kõigepealt soovin ma tänada suursaadik härra dr Jakub Forst-Battagliat, kes andis mulle võimaluse kokkutulnuid tänasel Ilmar Tammelo sümpoosionil tervitada. Tänan kõiki, kes on aidanud Eesti ühe suurema õigusteadlase pärandit hoida ja uurida.
Tänane üritus on kauniks sissejuhatuseks Ilmar Tammelo lähenevale 90. sünniaastapäeva tähistamisele 2007. aastal.
Ilmar Tammelo on nimi, mida teab iga Eesti õigusteaduse tudeng. Ja mitte pelgalt sellepärast, et Ilmar Tammelol on oluline roll Eesti õigusteaduse arengus, vaid samuti seetõttu, et tema küsimuseasetused on aktuaalsed ka tänasel päeval.
Ilmar Tammelo, olles ise veel tudeng, kirjutas 1940. aastal seminaritööna professor Kliimannile „Kliimanni era- ja avaliku õiguse normativistliku vaheteo kriitika”. Lähtudes loogika põhimõtetest, kritiseeris tudeng Tammelo julgelt ja selgelt professori teooriat. Süsteemse, loogilise lähenemisega põhjendas ta, miks antud definitsioon ei sobi era- ja avaliku õiguse eristamiseks.
Tammelo kirjutas: "Era- ja avaliku õiguse vaheteoprobleemiga on tegelnud mitmete generatsioonide õigusteadlased, kusjuures nad on esitanud mitmesuguseid teooriaid selle vaheteo suhtes ja kritiseerinud teiste teadlaste sama probleemi lahenduskatseid. Kuigi kõik pingutused senini ei ole viinud taotletud sihile, sisaldavad ometi paljud teadlaste konstruktsioonid ja vastastikune arvustus nii mõnegi õige ligidalt riivava mõtte (näit. sub- ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lõplikul lahendamisel ei saa minna mööda".
Õigusteadlased ei ole kuni käesoleva ajani leidnud sellele probleemile ühest lahendust. Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda era-ja avaliku õigust, on sellisel vaheteol oluline tähtsus õiguskorra korrastamisel.
Kriitiline lähenemine era-ja avaliku õiguse vaheteole on see, mida me vajame ka täna. Seda nii praktikas üles kerkivaid kaasuseid lahendades kui ka teooriat lahates.
Õiguskantsleril on ombudsmani rollis õigus kontrollida asutuste ja isikute tegevust avalike ülesannete täitmisel. Kui kuni 2003. aasta lõpuni sai õiguskantsler kontrollida ainult riigiasutuste tegevust, siis alates 2004. aasta algusest on õiguskantsleri ülesandeks lisaks ka kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalike ülesandeid täitvate era- ja avalik-õiguslike isikute kontrollimine. Seejuures tuleb küsida, millised on need avalikud ülesanded, mille üle järelevalvet teostada saab. Kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul on see enamasti selge, siis avalik-õiguslike juriidiliste isikute, eriti aga eraõiguslike isikute puhul võib küsimust hoopis keerulisem olla. Tänasel päeval täidab riik avalikke ülesandeid üha enam teiste isikute kaudu. Üks viis selleks on avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine. Teisalt antakse aga avalike ülesannete täitmine riigist eraõiguslikele isikutele. Viimastel juhtudel ei pruugi olla lihtne hinnata, kas isik tegutseb talle üle antud avalikke ülesandeid täites või eraõiguslikus suhtes.
Mitte ainult konkreetsete praktiliste kaasuste puhul ei tule küsida, mis on mis, vaid seda tuleb küsida ka norme luues, samuti, et miks ta on see, mis ta on, ja kas ta ikka peab olema see, mis ta on. Selles on meile eeskujuks Ilmar Tammelo põhjalik analüütiline probleemidele lähenemine.
Ilmar Tammelo on lisaks sõnastanud mõtteid õiglusest, mis sobivad demokraatia ja ka poliitilise elu alusteks. Tema sõnad ausa mängu reeglitest poliitikas on aktuaalsemad kui kunagi varem ja need sobivad iseloomustama poliitilist kultuuri kultuuripealinnaks pürgivas Tallinnas.
“Et inimkond võiks jätkuvalt eksisteerida meie planeedil, nõuab hool selle eksistentsi kindlustamiseks, et meil kõigil oleks küllaldast jõudu taluda teatud hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist küll mitte kunagi täielikult vabaneda enne maailmalõppu. Vähemusel, kel on teised (ehk küll isegi kõrgemad) õiglusearusaamad, tuleb rahutuiks võitlejaiks jäädes ometi alluda olukordadele, mis tekivad enamuse õiglusearusaamade poliitiliseks tegelikkuseks muutumisest. Antud momendi enamusel tuleb aga aktsepteerida ausa mängu reegleid poliitikas, mis lubavad vähemuse õiglusearusaamadel leida väljendust ja kujuneda neil arusaamadel tulevikus enamuse õiglusearusaamadeks.”
Mul on hea meel, et tänane üritus annab meile võimaluse tema mõtteid ja seisukohti paremini tundma õppida, ning üheskoos nende üle arutleda. Ilmar Tammelod uurida tähendab uurida eilse ja tänase õigusteaduse kõige olulisemaid küsimusi.