Allar Jõks, tervituskõne Advokatuuri üldkogul

Allar Jõksi tervituskõne Eesti Advokatuuri üldkogul 13.03.2007
    

Austatud Advokatuuri juhatus,  üldkogust osavõtjad ja külalised!

Juristid, sealhulgas ka advokaadid armastavad heietada  definitsioonide üle. Kevade saabudes muutub aktuaalseks küsimus, kuidas defineerida mõistet „põld”?

Riigi Teatajast võib lugeda järgmist:
„Põld käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 2 punktis 1a sätestatud maatükk.” (EUROOPA LIIDU ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISE SEADUS)

Selles definitsioonis väljendub   kõige ilmekamalt Eesti õiguskorra hiilgus ja viletsus.

Tänases sõnavõtus tahan keskenduda kahele teemale: usaldus ja advokaadi sotsiaalne roll.
 
Oleme 2007 aastaks suutnud luua ühiskonna, kus era- ja erihuvisid eelistatakse avalikele huvidele, kus poliitika ja ärihuvide põimumine on tugevam kui kunagi varem.  
Oleme loonud ühiskonna, mis põhineb usul, et lahendus, mis on mulle parim, on parim kõigile.
Võimetus  avalikku huvi kaitsta näitab  ühiskonna küpsematust ning raskusi  turumajanduse ja demokraatiaga toime tulla.

Kiiresti muutuv sotsiaalne, juriidiline ja tehnoloogiline olustik on oluliselt muutnud põhiõiguste tähendust ja piire. Niivõrd olulised  põhiõigused nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus, õigus inimväärsele kohtlemisele on järjest tihedamas piiramisrõngas. 
Küsimus on vaid selles, mis piirini saab neid õigusi piirata nii, et nende õiguste olemus olematuks ei muutu?
Siit, viidatud ühiskonna konnasilmadest  sobibki ehitada sild advokaadi sotsiaalse rollini.

1. Advokaadi sotsiaalsest rollist

Avalikkus usub, et ka advokaadid tunnevad endas tuikavat lõpuni põlemise püha piina. Avalikkus loodab, et nii eraldivõetuna kui ühendusena advokaadid võtaksid sõna  ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Isegi juhul, kui see võib tähendada kliendi või klientide kadu. On ju julgus suurim tarkus.

Kahjuks tundub, et väljaspool oma kutsetegevust avalikkuse ees esinev advokaat on pigem erand kui reegel.

Ma ei arva, et advokaadid peavad arutama selle üle, mida teha Ruhnu karuga. Kuid küsimus sellest, miks Eesti on esindusliku rahvusvahelise uuringu kohaselt puuduliku demokraatiaga riik, ei peaks olema  ainult Riigikohtu esimehe või  justiitsministri mure.

Miks on nii oluline rääkida demokraatlikest väärtustest? Sest on olemas seos demokraatia taseme ja põhiõiguste tagamise vahel. Riik, kus toimuvad ausad valimised, kus  osalusdemokraatia on arenenud ja  poliitilise kultuuri kiht on paksem kui juustuviil hamburgeri vahel,  see riik  suudab paremini tagada ka põhiõigusi ja vabadusi.

2. Usaldusest

 Advokaadi roll riigi ja inimese vahelise kahekõne elavdamisel on suur. Õigus on keeruline ja seeläbi on advokaat tänu oma seisundile tihti väga oluline vahelüli inimese kohtusse pöördumise õiguse realiseerimisel. Riigi õigusabi osutavatel advokaatidel on seejuures eriline avalikku huvi esindav roll.

 Just advokaatidest oleneb, kuidas mõistetakse õigust  ja kuidas õigust mõistetakse. 

Usaldussuhe  on määrava tähendusega ja samas väga kergesti purunev. Kuidas suurendada usaldust advokaadi ja avalikkuse vahel ja sedakaudu ka advokaadi ja kliendi vahel?  Kuidas innustada advokaate tegelema ka ebamugavate juhtumitega kui soovitakse vaidlustada näiteks prokuröri, advokaadi  või kohtuniku tegevust? Mida tähendab advokaadi vastutus ja milles see seisneb?  Kuidas murda arusaama, et Advokatuuri juhatusele ja aukohtule kaebust esitades  moodustub kohe tugev ja läbimatu sisemine ringkaitse?

Senine hea koostöö advokatuuri juhatusega on paljulubav ja lubab eeldada, et ka neile valusatele küsimustele otsitakse vastuseid.
 
Kokkuvõtteks. Nii õiguse kiire areng kui ka demokraatia ohud sunnivad küsima, kas meie juristid ja õigusteadlased suudavad pakkuda 21. sajandi väljakutsetele 21. sajandi lahendusi. Mida teha, et  meie õigusharidus, õiguskaitse ja õigusemõistmine suudaks kaasas käia oluliste sotsiaalsete, juriidiliste, tehnoloogiliste ja poliitiliste muutustega? Need küsimused  puudutavad minu arvates ka advokaate.

Soovin teile, et tänane üldkoosolek oleks oma aruteludes otsustavalt otsekohene, rahuldavaga rahulolematu, tundetust tauniv ja vahedalt vastutustundlik.