Indrek Teder, kõne Eesti parlamendi 90. sünnipäevaks

Indrek Tederi kõne Asutava Kogu esimese istungi 90. aastapäevaks, Riigikogus 23.04.2009

Lugupeetud Vabariigi President, parlamendiliikmed, ministrid, ekstsellentsid, daamid ja härrad

Eesti parlament on suutnud kahel korral luua sisuliselt tühjale kohale demokraatlikule riigile omase seadustiku.
„Hiiglatöö seisab meil ees. Meie esimeseks ülesandeks peab olema Eesti riiklist korda kindlaks määrata. Eestist peab saama vabariik, kus õigus ja demokraatia valitseks.“ Nii ütles Asutava Kogu esimees August Rei oma avakõnes 90 aastat tagasi.
„Kui meie ringi vaatame, siis ei leia meie ühtegi väikest nurgakest, kus mitte põhjalikud uuendused tarvilikud ei oleks.“ Nii ütles ta veel, lisades, et oma tegevuses peab Asutav Kogu meeles pidama armu ja heatahtlust oma rahva vastu ning tööle panema kõik oma jõu ja kõik oma oskused.

Kuidas see siis käis? Asutava Kogu liikme, kirjaniku ja poliitiku Karl Asti mälestuste kohaselt töötati Eesti esimeses parlamendis seadusi välja üldkoosolekul, võeti vastu üheainsa lugemisega ning seaduseelnõud tulid enamasti prof. Piibult, „kes neid Petrogradi ja Tallinna vahet sõites vagunis valmis klopsis“.
Nagu Ast rõhutab, siis ilma kogemusteta ja töötraditsioonita Asutava Kogu koosolekud ise olid sageli pigem ägeda iseloomuga.
Oli pisut kummaline too esimene Eesti parlament, kirjutab Ast.

Mida siis Ast meie Riigikogust täna arvaks?

Tänaseks on meie Riigikogu töötanud jälle alates 1992 aastast.
Praeguseks hetkeks on Eesti õigusruum tihedalt täidetud normidega ning selle seadusmetsa tihendamine ei oleks väga mõistlik. Seega saaks parlament suunduda traditsioonilisema tegevuse juurde – olla rohkem riigielu strateegiline planeerija.

Milline peab Eesti olema, kui soovime omariikluse igikestvust?
Vastus selge on - Eesti peab demokraatlik parlamentaarne riik olema.

See viib meid tegelikult teise küsimuseni: milline peab Eesti parlament olema, et suuta Eesti omariikluse igikestvust tagada?

Vastus - parlament peab olema sõltumatu ja professionaalne riigielu küsimuste otsustaja, kes julgeb ja suudab. Julgeb ja suudab pooleliolevaid või mittealustatud reforme lõpule viia - reeglitesse kirjutada. Me ei taha olla hädine Ida-Euroopa kääbus, kes on ebaprofessionaalne pooleliolevate reformide maa.

Riigikogu on professionaliseerunud, kel on eeldused olla otsustusjulge.
Riigikokku on jõudnud professionaalsed poliitikud, kelle jaoks poliitika pole hobi, pensionipõlv, kõrvaltegevus, vaid kelle jaoks poliitika, avalik teenistus ongi elukutse, millega nad on tegelenud kogu oma karjääri jooksul.
Oluline on, et see ei tähendaks, et Riigikogu rolliks ongi tulevikus kord nädalas koos käia ja eelnõud „ära koputada“.
On ju viidatud, et suurem seadusloome maht jäi 1990. aastatesse ja Euroopa Liiduga liitumise eelsesse perioodi.

Ma julgustan Riigikogu liikmeid olema julge ideede väljapakkumisel ja nende paindlikul rakendamisel. Vajadusel pidama ägeda iseloomuga istungeid Eesti strateegilisi arengusuundi puudutavates küsimustes, kus te kasvõi suures saalis eelnõud ise kokku kirjutate. Ja rahvas saab öelda - teie olete oma töö hästi teinud.

Soovin parlamendile innovaatilisust, otsustusjulgust ja igikestvust oma tegevuses.