Indrek Teder, "Riigikogulase palk ja selle määramine ei tohi rahvas tekitada suurt pahameelt", SL Õhtuleht

Indrek Tederi intervjuu "Riigikogulase palk ja selle määramine ei tohi rahvas tekitada suurt pahameelt", SL Õhtuleht 08.03.2008, Urmo Soonvald

Foto: RIIGIMEES: Indrek Teder on üks paljudest edukatest ettevõtjatest, kes läheb riigiametisse end teostama ja uut väljakutset otsima. Kohtusaalis ja juriidilises vaidluses talle vastast pole. Kuidas läheb suhtlus poliitikutega, näitab aeg.
Mati Hiis


Osaluse advokaadibüroos viie miljoni krooniga maha müünud Indrek Tederist saab esmaspäeva pärastlõunal uus õiguskantsler. Teder ei karda, et tema veatu mainega juhtub sama, mis teistel avalikku ametisse astunud ärimeestel – määrdub ja muutub plekiliseks.


Kellele esimesena helistasite, kui president Toomas Hendrik Ilves oli teid õiguskantsleriks kutsunud?

Ma rääkisin kõigepealt abikaasaga, kui ma nüüd õigesti mäletan.

Üllatas teid presidendi pakkumine?

Tegelikult küll. Ka seitse aastat tagasi oli pikk jutuajamine. Aga praegu, ikkagi üllatav.

Tippadvokaadina hingesopis ootasite võimalust ja tunnustust olla õiguskantslerikandidaat?

Ootust kindlasti ei olnud. Pakkumine on aga kindlasti tunnustus. Järgmine etapp oli analüüs, kas pakkumine vastu võtta või mitte. Mõelda, mis on tehtud ja millised etapid elus läbitud. Kui tunnetad, et midagi on saavutatud, asjad lähevad hästi, asjad hakkavad korduma jne, siis tekib tunne, et tahaks elus midagi veel proovida.

Algselt jäi mulje, et te pole uuest ametist väga huvitatud, ja poliitikud püüdsid teie nimega olukorda pigem segasemaks ajada?

Võib-olla ka nii. Aga mulle tehti siiski konkreetne ettepanek.

Oma renomee pärast te ei muretsenud, sest avalikus teenistuses on suur tõenäosus mainet määrida?

See võimalus on alati. Võib-olla poleks ma oma vastustega kõikidele fraktsioonidele meeldinud. Kindla peale välja minna ei saa, kaotusega peab alati arvestama.

Miks teid püüti näidata Reformierakonna mehena?

Olen sellele mõelnud. Olen kaitsnud Siim Kallast ja Heiki Kranichit. Siis tekkis Reformierakonnaga kontakt, sest need olid väga pikad, rasked ja rängad protsessid.

Peale selle ühine büroo kunagise reformierakondlase ja praeguse riigikohtuniku Märt Raskiga?

Seda eelkõige. Kuna olen kunagine Märt Raski võitluskaaslane, siis... Aga olen eraisikuna nõustanud praktiliselt kõiki erakondi.

Rääkis uuest ametist kõikide klientidega

Olite just enne presidendi pakkumist alustamas Toomas Annuse, Merko Ehituse ja maadevahetuse protsessi. Näis, et teile oli juhtum oluline, n-ö elu ja surma peale. Miks te ei soovinud seda lõpetada?

Nojah... Aga olen sügavalt veendunud, et Leon Glikman ajab ka selle protsessi ära. Aga ma ei saa rohkem kommenteerida, sest esmaspäeval kell 15 algab mu õiguskantsleriamet. Olen teinud selge vahe sisse eelneva ja tuleva elu vahel.

Arutasite Annusega õiguskantsleriks minekut?

Rääkisin kõikide klientidega, kui amet oli enam-vähem kindel. Meie büroo jätkab Annusega tegelemist.

Kas keegi soovitas riigitööle selja pöörata?

Suhtumine oli... eks iga inimene on oma valikutes vaba. Dikteerida ei saa. Musta pilti just ei maalitud, aga küsiti: miks?

Milline oli Annuse reaktsioon?

Ei oska öelda.

Kui raske on tõmmata joon advokaadiameti ja õiguskantsleri vahele?

On küll võimalik. Käituda tuleb korrektselt. Minust saab avalik teenistuja. See, kui keegi oli kunagi mu klient, ei tähenda ju, et ta saab mingi eelistuse.

Kriitikaks olete valmis?

Eks siis vaatame. Põhjust põdeda pole. Olen oma käitumise alati läbi mõelnud ja see annab rahuliku südametunnistuse.

Väga paljud hea mainega ettevõtjad on läinud poliitikasse ja sellele on järgnenud avalik põrumine. Teie sellist saatust ei karda?

Täiesti võimalik. Avalikku teenistujat võidakse väga teravalt kritiseerida ja ma olen sellega arvestanud. Õiguskantsleri amet on selline, et mõnikord peabki minema konflikti. Ta on seitse aastat sõltumatu avalik teenistuja, ta on kritiseerija. Ta peab julgema vaielda mitte ainult poliitikutega, vaid vajadusel peab ka ajakirjanikele tõe näkku ütlema. See võib kaasa tuua kritiseerimise. Põhjusega või põhjuseta.

Olete loomult otseütleja?

Teatud juhtudel küll. Ametist johtuvalt olen ka diplomaat. Aga kui küsimus on põhimõttes, on lihtsam tõde näkku öelda. Viisakalt ja lugupidavalt. Põhiseisukohtadest ei saa kunagi taganeda.

Majandusvabadus andis jõudu

Olete öelnud, et teil on õiguskantslerina 1,3 miljonit klienti. Kuidas te meid kaitsete?

Tahtsin rõhutada, et advokaadina olid mul konkreetsed kliendid. Õiguskantslerina saavad kõik minu poole pöörduda. Ja kui mure on oluline, siis ma seda ka menetlen.
Teie büroo majandusnäitajad olid ju suurepärased! 2006. aastal teenisite üle 6 miljoni kasumit.
Iga aastaga läks üha paremaks.

Kas rahaline sõltumatus andis lisatõuke riigitööks?

Loomulikult andis. Ma ei pea muretsema iga krooni pärast. Ma pole küll rikas inimene, aga olen raskelt tööd teinud ja see on ka tulemust andnud.

Räägime palkadest. Kas riigikogulase palk vastab tööle ja avalikule õiglustundele?

Palgale annab raamid põhiseadus. Palk määratakse seadusega järgmisele riigikogule. Diskussioon on praegu väga mahukas ja ma arvan, et riigikogu peaks seda signaali väga tõsiselt võtma. Töö peab olema hästi tasustatud, et nad ei hakkaks muid asju tegema.
Riigikogulasel peab olema väärikas palk. Palga määramine ja olemus peaks olema sellised, et selle üle poleks suurt pahameelt. See on väga keeruline küsimus, sest iga süsteemiga on rahulolematus. Saan avalikkusest aru.

Oletame, et teie kui advokaadi juurde tuleb riigikogu esimees Ene Ergma ja küsib nõu, kuidas saaks nüüd ja kohe palka muuta. Mida te talle soovitaks?

Põhiseadus ei võimalda palgasüsteemi muuta. Kui riigikogu kehtestab teise regulatsiooni, siis ikka hakkab see järgmisest koosseisust kehtima.
Juba 1992. aastal oli vaidlusi, et rahvasaadikute palk on liiga suur.
Miks Eestis räägitakse palkadest, õigem oleks rääkida sissetulekutest.

Kodanikuna peate riigikogulase 65 000kroonist palka normaalseks?

Kodanikuna leian, et see on enam-vähem optimaalne. Ma ei pea õigeks, kui palk oleks väga väike. Siis oleks teised probleemid. Me ei saa eeldada, et kõik liikmed on professorid. Riigikogulased on ju inimesed rahva seast – seal on väga lai skaala.

Usub, et tunneb Eesti elu

Kas teid jääb sabana saatma ettevõtjate nimel kirjutatud vihane ja süüdistav pöördumine prokuratuurile, mida kunagi ametlikult polegi avaldatud?

See on minu, mitte meie büroo kirjutatud.

Võidakse seda teile mingil ajal ette heita?

Olen oma kutsetegevuses teinud tuhandeid projekte, pöördumisi jne. Ja tunduvalt karmimaid ja olulisemaid. Pöördumise tellis tööandjate keskliit, aga see jäi sügisel poolele teele.

Nüüd olete prokuratuuriga samal poolel ja peaksite justkui kirja vastu olema?

Kirjas märgitud probleemid on olemas. Oma ideedest ei pea ma loobuma.

Teie eelkäija Allar Jõks käis mööda haiglaid, lastekodusid, vanglaid jne. Te kavatsete seda jätkata?

See on mu ametikohustus. Ma pean seda tegema.

Kui hästi olete kursis tavalise Eesti eluga?

Ikka olen. Advokaadina puutusin kokku väga erinevate inimestega. Olen ka tasuta tööd teinud. Ka praegu, enne advokaaditöö lõppu. Meie töö pole ainult kühvliga raha kokku ajamine.

Milline on Eesti elu?

Väga erinev. Ma pole nõus, et Eestis on halb elada. Eestil on hästi läinud ja tulevikus läheb veel paremini. Me võrdleme ennast tavaliselt mingi utopistliku mudeliga. Mingis valdkonnas võrdleme end Soome, teises vallas Saksamaaga jne. Samas unustame, et ka seal on probleeme. Meile meeldib ennast võrrelda millegipärast tippühiskondadega. Samas teame, et enamik maailma elab vaeselt ja halvasti.

Eestis lähevad edukad edukamateks, aga meil on kuni 200 000 inimest, kes peavad leppima heal juhul 5000 krooniga kuus. Kust peaks nemad valgust nägema?

Ühiskond peab aitama neid edasi jõuda. Olen kindel, et olukord on paranenud kümne aastaga. Inimeste ootused ja lootused on alati kõrgemad. Võimalused on olemas – saada haridust, tööd, head raha.

Naps ja narkomaania teevad muret

Mis on Eesti murelaps number üks?

Alkoholism ja narkomaania. See ohustab rahva tervist päris palju. Administratiivse käsuga, eriti alkoholismi puhul, ei saa palju ära teha. See on elulaadi küsimus, millised on kombed ja tavad. Nädalavahetustel teha näiteks sporti. Traditsioone muuta on raske.

Milliseid vigu on Eesti riik vaesemaid inimesi aidates teinud?

Kursivigasid pole. Jooksvaid vigu on alati. Eesti sotsiaalkindlustussüsteem on paranenud, kuigi ma pole sellega palju kokku puutunud. Kuna olen optimistliku ellusuhtumisega ja tunnistan, et inimestel on kindlasti kümneid tuhandeid probleeme, on ikkagi kõik tunduvalt paranenud.

Kui palju olete kokku puutunud riigiaparaadi laiskuse, bürokraatia ja rumalusega?

Mingil määral ikka. Advokaadi töö seisneski asjadest läbinärimises. Praegu on ikka tunduvalt parem kui 10–15 aastat tagasi. Siis tuli vahepeal ikka masendus peale. Noorte ametnike tase on tunduvalt paranenud.

Kas Eestis on poliitikute diktaat?

Täiesti ma seda ei usu. Hea poliitik ei unusta positiivset sidet valijaga. Poliitik vajab ju hääli, selleks peab teadma, mida valija tahab.

Te pole Eesti poliitika ja poliitikute suhtes liiga sinisilmne ning naiivne?

Kõikjal on oma ratsionaalne süsteem. Kõik on huvitatud tulemusest. Partei tahab võimalikult palju hääli, et pääseks võimule. Äris on orienteeritus rahale. See on üldistav suhtumine ja võib olla naiivne.

Allar Jõks ütles erakondade rahastamise kohta, et see on meie poliitilise süsteemi suurim häda. Kui suur on see probleem?

Rahastamine peab olema väga selge. Eriti see, kust raha tuleb ja kuhu läheb. Just avalikus sektoris ja poliitikas.

Kas erakondade rahastamine on teie arvates Eestis hästi korraldatud?

Rahastamine võiks olla suhteliselt vaba, aga ühiskond peaks teadma, kes rahastab.

Jõksile teeb veel muret, et avalikud diskussioonid on Eestis sumbumas, poliitiline eliit naerab paljud teemad välja. Olete seda märganud?

Avatud ühiskonnas toimub alati võimuvõitlus. Ühiskonnas on probleemid ja nende üle vaieldakse. Mina ei ütleks, et meil on vaikiv ajastu.

Võidud läbi valmiduse kaotada

Olete arvestanud, et pettute uues ametis?

Seda ma ei usu. Olen arvestanud, et tulevad tagasilöögid. Ma pole advokaadina midagi kergelt võtnud, sest tean, et võib ka kaotada.

Olete seni elus rohkem võitnud või kaotanud?

Ikka võitnud. Aga suure tööga. Isegi lihtsa ja elegantse võidu taga on suur töö ning treening.

Milline on teie suurim võit? Siim Kallast kaitstes?

Enamik töid on jäänud varju, selleks on peamiselt ärinõusta-mine jne. Kriminaalasjad pälvivad aga suuremat tähelepanu. Ma pole neid tahtnud võtta, aga alati on ikka mõni valgekrae asi tulnud.

Kas olete soovitanud Andres Sarrile ja Toomas Annusele, et kui nad maadevahetuslooga riigi vastu võitjana välja tulevad, nad siis omakorda riigi kohtusse kaebaksid?

Ma ei saa anda mingeid juhiseid. See peab jääma mu endise elu juurde.

Kes on Indrek Teder?

50aastane Teder on abielus, õppinud Tallinna 24. keskkoolis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, nagu ka teda õiguskantsleriks kutsunud president Toomas Hendrik Ilves.
Abikaasa Reet Teder töötab Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojas. 2002. aastal sattus Reet Teder kodus kolme röövli küüsi, kes relvaga ähvardades võtsid temalt 70 000 krooni väärtuses ehteid, sülearvuti jne.
Töötanud Tallinna I õigusnõuandlas, advokaadibüroos Teder ja Rask, Teder, Glikman ja Partnerid.
On esindanud Siim Kallast (10 miljoni dollari protsess), Heiki Kranichit (Lääne-Eesti Panga raha raiskamine), Toomas Annust (maadevahetus), Lennart Meri (süümevanne) jne.
Teder müüs osaluse
2006. aastal teenis Teder, Glikman & Partnerid advokaadibüroo 26,2 miljoni suuruse käibe juures 6,3 miljonit krooni kasumit.
Õiguskantsleriks siirdudes müüs osaluse büroos oma kolleegidele 5 miljoni krooni eest. Uues ametis on ta kuupalk 5,5 Eesti keskmist ehk ligi 70 000 krooni.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=270111&d=20080308