Indrek Teder, "Põhiseadus ei pärsi piiriületust", Postimees

Indrek Tederi arvamuslugu "Põhiseadus ei pärsi piiriületust", Postimees 22.06.2010.

Samast arvamuslugu "Põhiseadus ja piiri ületamine" venekeelne Postimees 28.06. 2010. 


Kaootilised sõidukite piiriületusjärjekorrad Narva linnas on tõsine probleem kogu Eesti jaoks. Kindlasti ei takista aga põhiseadus selle tõhusat lahendamist.

Õiguskantsleri taotluse alusel tehtud hiljutine Riigikohtu otsus Narva piiriületusasjas on tekitanud palju pahameelt. Nimelt tunnistas kohus Narva linna kehtestud tasud piirületuse järjekorras ootavatele sõidukijuhtidele põhiseadusevastaseks. Pärast Riigikohtu otsuse väljakuulutamist lõpetas Narva linnas piiriületust korraldav AS Transservis-N sõiduautode eelregistreerimise piirületusjärjekorras. Selle tagajärjel on suurenenud piiriületuse ooteaeg.

Praegune segadus piiril ei ole põhjustatud õiguskantsleri sekkumisest ega Riigikohtu otsusest. Probleemi tegelikud põhjused ulatuvad palju kaugemale.

Õiguslikud vaidlused selle üle, kuidas korraldada sõidukite piirületus Narvas, algasid juba aastakümne eest. Nendega on olnud seotud kõik kolm taasiseseisvumisjärgselt ametisse nimetatud õiguskantslerit. Esimene asjassepuutuv kohtuotsus pärineb 2000. aastast. Toona tunnistas Riigikohus kehtetuks Narva linnavalitsuse määrused, mis nägid ette mõnedele isikutele eesõigused piiripunkti sisenemiseks ja teenustasu transiittranspordiplatsi kasutamise eest. Riigikohtu hiljutine otsus on seega justkui déjà-vu. 2004. a vaidlustas õiguskantsler taas Narva linna määrused, mis reguleerisid õigusvastaselt piirire¾iimi küsimusi ning lubasid piirületajatelt võtta tasu. Kuna piirijärjekordade küsimus vajas aga terviklikku lahendust, kutsus õiguskantsler kokku ümarlaua, kus osalesid nii ministeeriumite kui ka Narva linna esindajad. Nii õnnestus see kord leida probleemile lahendus ilma kohtuotsuseta. Toona riigipiiri seadusesse tehtud muudatuste alusel leppisid Siseministeerium ja Narva linn kokku, et piirjärjekordade korraldamist rahastatakse riigieelarvest. Riigieelarvest sellel otstarbel eraldatav raha aga vähenes aastast aastasse. Eelmisel aastal otsustas Narva linn hakata jälle võtma 200-kroonist tasu piiriületust ootavatelt veokitelt ja 300-kroonist tasu sõiduautojuhtidelt, kes soovisid koha piiriületusjärjekorras ette registreerida.

Tasude kehtestamisega rikkus Narva linn põhiseaduse sätet, mille järgi võib kohalik omavalitsus temal lasuva ülesande täitmise eest inimestelt tasu võtta üksnes siis, kui selleks on olemas volitus Riigikogus vastuvõetud seaduses. Tegemist on sättega, mida Riigikohus on korduvalt selgitanud ja rakendanud. Kõnealusel põhiseaduse nõudel on väga selge eesmärk: inimesel peab olema võimalik aru saada ja ette näha, millal ta oma kukrut avaliku võimu toimingute eest kergendama peab. Kujutagem nüüd ette olukorda, kus selline nõue ei kehti. Siis saaks Eesti 226 kohalikku omavalitsust oma äranägemise järgi võtta tasu näiteks autoga asulasse sisenemise eest või linnaametniku vastuvõtul käimise eest.

Õiguskantsler ei saa jätta reageerimata nii ilmsele põhiseaduse rikkumisele nagu see oli tasu võtmine piirületajatelt Narvas. Riik ei saa lihtsalt tolereerida seda, et enne piiriületust peab inimene läbima kohaliku omavalitsuse kontrollpunkti, kus nõutakse ilma igasuguse seadusliku aluseta raha maksmist. Seetõttu pöörduski õiguskantsler kõigepealt Narva linna poole ning seejärel Riigikohtusse, et rikkumine lõpetada.

Pragmaatilisus versus põhiseadus

Narva linna poolse tasude kehtestamise tingis muu hulgas asjaolu, et riigieelarvest eraldati järjest vähem raha piiriületusjärjekordade korraldamiseks. Narva linna lahendus oli pragmaatiline: inimestele, kes tundsid huvi kiirema ja mugava piirületuse vastu, pakuti 300 krooni eest eelregistreerimise teenust. Pragmaatilised lahendused ei õigusta kunagi põhiseaduse otsest rikkumist. Pealegi on ja oleks olnud võimalik piiriületusjärjekordade negatiivseid mõjusid leevendada põhiseadust järgides. Vastutus põhiseadusvastase olukorra tekitamise eest ei lasu muidugi ainult Narva linnal.

Piirire¾iim on oluline riigielu küsimus ja piiriületusega seonduv on riigi reguleerida. Riigikohus on seda järjekindlalt rõhutanud. See tähendab, et kui ülesanne korraldada sõidukite piiripunkti sisenemist antakse üle Narva linnale, peab ülesande rahastamise tagama ikkagi riik. Juhul, kui Narva linn on leidnud, et riigipoolne rahastamine on ebapiisav, siis oleks ta pidanud kasutama oma õigust nõuda riigilt puuduolev osa – seda vajadusel ka kohtu kaudu. Ülesande riigipoolne alarahastatus ei anna aga mitte mingil juhul Narva linnale õigust kasseerida puuduolev raha piirületajatelt, mis võib küll tunduda lihtsama alternatiivina.

Piirületusega seonduvad probleemid tuleb lahendada Riigikogu, Siseministeeriumi ja Narva linna koostöös. Siinkohal tuletan meelde, et piiriületusjärjekorrad ei ole tekkinud üleöö. 10 aastat, mille jooksul vaieldi erinevate Narva linna määruste üle, on olnud enam kui piisav aeg optimaalse ja põhiseaduspärase lahenduste leidmiseks.

Narvas piiripunkti sisenemise võimalust ootavatele sõidukijuhtidele võivad tuua kergendust Riigikogus 10. juunil vastu riigipiiri seaduse muudatused. Muu hulgas luuakse nüüd seadusega elektrooniline järjekorrasüsteem, mis võimaldab piiri ületamist paremini ette planeerida. Veel on vara hinnata uue regulatsiooni põhiseaduspärasust. Selleks on vaja oodata, kuidas uus süsteem ellu rakendatakse. Loodan siiski, et selle sammuga astuti lähemale piiriületusjärjekordade probleemi lahenduse poole, mis on põhiseadusega kooskõlas ja millega on kõik osapooled rahul.