Igor Aljošin, "Õiguskantsler saab vanadekodudest keskmiselt sada kaebust aastas", Postimees.ee

Õiguskantsleri vanemnõuniku Igor Aljošini intervjuu "Õiguskantsler saab vanadekodudest keskmiselt sada kaebust aastas", Postimees.ee 03.11.2010, Merike Tamm 

Õiguskantsleri vanemnõunik Igor Aljošin rääkis intervjuus Postimees.ee’le, et õiguskantsler saab hooldekodude kohta aastas keskmiselt sada kaebust, ka kontrollkäikudel leitakse vanadekodudes pidevalt sarnaseid probleeme.

Viktoria Korpan kirjutas laupäevases Postimehes ühes vanadekodus valitsevast kurvast olukorrast. Kui palju õiguskantsler kontrollib vanadekodudes toimuvat?
Eestis on üle saja hooldekodu. Kõigepealt selgituseks, et eristada tuleb erihoolekandeteenuseid ja hoolekandeasutuses hooldamise teenust, sest neil on erinevad nõuded, järelevalve- ja finantseerimise mudelid.

Vanurite hooldamine toimub hoolekandeasutuses hooldamise teenuse raames. Üldhooldekodu ehk rahvakeeli vanadekodu on vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus.

Õiguskantsleril on õigus ja kohustus teha kontrollkäike sotsiaalhoolekandeasutustesse, sealhulgas ka vanadekodudesse ning neid tehakse pidevalt igal aastal.

Kui paljude vanadekodude olukorraga on õiguskantsler tutvunud?
Näiteks 2008. aastal korraldas õiguskantsler hoolekandeasutustesse neli kontrollkäiku, 2009. aastal seitse kontrollkäiku, sel aastal oleme teinud neli käiku ja see arv ei ole lõplik.

Reeglina kasutab õiguskantsler kontrollkäikudel ka eksperte, näiteks üldarste ja psühhiaatreid, samuti toimub õiguskantsleri vastuvõtt hoolealustele, kus nad saavad usalduslikult oma muredest rääkida. Lisaks sellele korraldasime sel aastal 13 hooldekodus koolitusi hooldekodu personalile hooldekodus viibiva isiku põhiõiguste teemal ning koolitusi tuleb veel.

Kas külastatud vanadekodudes oli olukord inimväärne? Milliseid puudusi või probleeme märkasite?
Sellest, et hooldekodudes ei suudeta sageli tagada hooldamist vajavate inimeste inimväärikat kohtlemist, pidime me kontrollkäikude ja inimeste avalduste põhjal järeldama näiteks 2007. aastal, kui oli juhtumeid, et hooldatavas ei suudetud näha inimest ja teda koheldi objektina.

Siis hoiti näiteks ühes hooldekodus seal vabatahtlikult elavaid inimesi lukustatud ruumides selleks õiguslikku alust omamata. Ruumid olid räpased, pimedad, uriini, higi, mustuse ja suitsu järele lehkavad ning ülerahvastatud. Taolisi olukordi on viimaste aastatega jäänud üha vähemaks.

Eelmise aasta kontrollkäikudel selgunud üldisemad probleemid esinevad peaaegu kõikides hoolekandeasutustes. Esiteks on jätkuv probleem, et hoolekandeasutustes pole kõik töötajad saanud koolitust psüühikahäiretega isikutega suhtlemiseks. Teine läbiv mure on hoolealuste ebapiisav teavitamine nende õigustest hoolekandeasutuses viibimise ajal. Kolmas probleemide grupp puudutab sotsiaalteenuste osutamise üle teostatavat maavanema järelevalvet.

Sel aastal on hooldekodudes olnud rikkumisi ja probleeme näiteks teenust saavate isikute dokumentide kogumisel ja säilitamisel, õendusabi kättesaadavuses, klientide sularaha haldamises, videojärelevalve kasutamises, hoolealuste eraldamisega seotud tegevustes.

Laupäevases Postimehe artiklis räägiti muu hulgas ka vanainimesele sobiliku toidu ja toidu kvaliteedi probleemist hooldekodus.
Kui õiguskantsler käib hooldekodudes kontrollkäikudel, siis küsib ta alati, kas kliendid on hooldekodu toiduga rahul. Kaebusi toiduga seoses tuleb õiguskantslerile tegelikult üsna palju – peaaegu igal kontrollkäigul, aga enamasti on põhjuseks lihtsalt see, et inimeste maitse ja soovid on erinevad.

Järelevalvet toidu käitlemise üle hooldekodudes teostab veterinaar- ja toiduamet, kellelt küsib õiguskantsler juba aegsasti enne kontrollkäiku konkreetsesse hooldekodusse andmed selle hooldekodu kohta. Kui õiguskantsler tuvastab seoses toiduga mingeid probleeme, annab ta info sellest omakorda üle veterinaar- ja toiduametile.

Kas õiguskantsler on saanud kaebusi vanadekodudes valitsevate kehvade tingimuste kohta?
Õiguskantsler saab hooldekodudest ja hooldekodude tegevuse kohta aastas keskmiselt sadakond kaebust, mille sisu on erinev. Õiguskantsler suhtub neisse väga tõsiselt ja menetleb neid vastavalt seadusele. Kaebustes toodut arvestame ka kontrollkäikude planeerimisel, samuti jälgime, milliseid probleeme hooldekodudest toob välja meedia.

Õiguskantsler on tänulik ja huvitatud igast teabest hooldekodudes toimunu või toimuva kohta, kuna just sellistes asutustes viibivad isikud, kes reeglina ei oska või ei suuda ise oma õigusi kaitsta.

Ehk toote välja kõige markantsema kaebuse viimasest ajast?
Eelmisel aastal pöördus õiguskantsleri poole avaldaja, kes vaidlustas ühe vallavolikogu määruse, mille alusel võeti vallas hooldekodusse paigutamiseks arvele eakad ja/või puudega isikud, kellele kuulub kinnisvara, mille võõrandamine võimaldaks iseseisva toimetuleku ja vajaliku hoolduse kindlustamise, kuid kes soovivad neile kuuluva vara kinkida vallale.

Seega eristati määrusega hooldekodusse paigutamiseks arvele võtmisel isikut, kellele kuulub kinnisvara, isikust, kellele kinnisvara ei kuulu. Isikule, kellele kuulub kinnisvara, oli kehtestatud lisatingimus – soov kinkida kinnisvara vallale. Selle tingimuse mittetäitmisel ei võetud isikut arvele hooldekodusse paigutamiseks.

Õiguskantsler leidis, et kuna hooldekodu kulude katmisel osaleb hooldust vajav isik ise osaga oma igakuisest sissetulekust, samuti selle isiku perekonnaliikmed ning lisaks saab omavalitsus toetust isiku hooldamise eest ka riigilt, siis ei saa määruses sätestatud riive mõistlikuks põhjuseks pidada kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite vähesust.

Õiguskantsler jõudis järeldusele, et hooldust vajavate isikute ebavõrdseks kohtlemiseks polnud vallavolikogul mõistlikku põhjust ning ta soovitas vallavolikogul viia määrus põhiseadusega kooskõlla, mida ka tehti.

See menetlus on ilmekas näide vanadekoduteenuse kättesaadavusest, mis on erinevates omavalitsustes väga ebaühtlane ning sõltub eelkõige konkreetse omavalitsuse majanduslikust suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel.

Kas maavanemad ei tee vanadekodude üle piisavalt järelevalvet?
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel peab maavanem või tema poolt volitatud isik tegema riiklikku järelevalvet - kontrollima maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti. Õiguskantsler on pidanud mitmel puhul tõdema, et maavanem ei ole hoolekandeasutustes nõuetekohast järelevalvet teinud ega täitnud oma kohustusi isikute põhiõiguste kaitsmisel.

Miks vanadekodudes inimestega õigusvastaselt käitutakse - kas selleks on mingi üldisem põhjus või seadusandjal midagi tegemata?
Üldhooldekodus hooldamise teenus on praegu sotsiaalhoolekande seadusega üksikasjalikult reguleerimata. Kehtivas õiguses ei ole sätestatud selle teenuse saamiseks õigustatud isikuid, teenusele ja teenuse osutajale esitatavaid nõudeid, samuti teenuse rahastamismudelit. Vanurite hoolekande korraldamine ja kohalikule omavalitsusele kuuluvate hooldekodude ülalpidamine on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Kuna õiguslikud alused ei ole piisavad ning praktiline vajadus sunnib määratlema, kes saavad hooldekodusse ja kuidas toimub rahastamine, kehtestavad kohalikud omavalitsused üldhooldekodusse paigutamise regulatsioonid oma äranägemise järgi. Paraku võib tihti kahelda nende regulatsioonide kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Viimastel aastatel on õiguskantsleri poole korduvalt pöördutud nende regulatsioonide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks.

Seega oleks väga vajalik sätestada täpsemalt seaduse tasandil üldhooldekodu teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi nõuded. Reguleerimata on ka see, millises mahus peaks näiteks tervishoiuteenused olema praegu hoolekandeasutustes tagatud. Hoolekandeasutuses hooldamise teenuse uus kontseptsioon on praegu sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel.