"Õiguskantsler lubab Ida-Virumaale olulist tähelepanu pöörata", Põhjarannik

Indrek Tederi intervjuu "Õiguskantsler lubab Ida-Virumaale olulist tähelepanu pöörata", Põhjarannik 15.05.2008, Erik Kalda

Kaks päeva Kohtla-Järvel viibinud õiguskantsler Indrek Teder ütles, et Ida-Virumaa on tema pingereas prioriteetide seas, ning lubas lähiajal koostada plaani, missugustesse asutustesse ta eelkõige oma kontrollkäigud teeb.

Käisite Ahtme gümnaasiumis ja Ahtme haiglas. Mida taunimisväärset avastasite?
Nii Ahtme gümnaasium kui Ahtme haigla jätsid mulle meeldiva mulje. Eriti Ahtme gümnaasium, kus õpilased esitasid teravaid küsimusi. Ma nimelt pidasin neile väikese loengu Eesti riigi ülesehitusest ja sellest, missugune roll on õiguskantsleril. Ahtme haigla jättis samuti positiivse mulje. Kindlasti ei jää see külaskäik Ida-Virumaale ainsaks. Ida-Virumaaga tegelemine on üheks prioriteediks, mille puhul kavatsen välja töötada ka oma plaani, missuguseid asutusi ma siin külastan ja mida näha tahan.
Miks valisite kontrollkäiguks just need asutused?
Need said valitud lähtuvalt sellest, et alustada asutustest, kus on selline keskmine hea tase. Ahtme gümnaasium on minu teada selline keskmine positiivne kool. Ahtme haiglas olid väikesed puudused, kuid ma ei tahaks neid üle võimendada. Tahaks alustada positiivses võtmes.
Aga tuleohutuse probleemid Ahtme haiglas siiski olid?
Jah, sellele ma ka osutasin ja tahaksin, et see puudus saaks kõrvaldatud. See oli ainus suurem probleem, mille ma välja tõin - päästeteenistus on sellele tähelepanu juhtinud. See on kinnises asutuses probleem: kui juhtub tulekahju ja võtmed on ei tea kus, ei pääse patsiendid välja. On võimalik koostada evakuatsiooniplaan, mille järgi saavad patsiendid näiteks öösel kell neli põlevast hoonest välja nii, et keegi ei ununeks ega sureks. Sest õigus jääda ellu on esimene isikute põhiõigus.
Mida te Kohtla-Järve linnavalitsusega arutasite?
Linnapea tutvustas mulle Kohtla-Järvet ja arenguplaane. Viitas ka sellele, et Kohtla-Järve ei ole valitsuse liikmete seas väga populaarne visiteerimiskoht. Mina tahaksin selles mõttes valitsuse liikmetest erineda. Ma pole valitsusega seotud ega saagi olla, sest põhiseadus näeb ette, et õiguskantsler on sõltumatu nii parlamendist kui ka valitsusest. Minu põhimõte on see, et Eesti on tervik ja kõik peab arenema terviklikult.
Ütlesite, et Ida-Virumaa on teile prioriteet...
Üks prioriteetidest...
Ometi ei ole maakonnas enam õiguskantsleri esindajat, kes mitu aastat Narvas töötas. Kas see olukord on ajutine või jääv?
Minu mäletamist mööda pandi see esindus kinni aastal 2006. Me kaalume, kas selline isikute nõustamise punkt on vajalik. Võib-olla avame, võib-olla mitte - ega need vahemaad nüüd nii suured ka ole.
Õiguskantsler, kelleks enne teid oli küll Allar Jõks, on külastanud arestimaju, lastekodusid, erikoole, haiglaid, hoolekandeasutusi. Need on kõik riiklikud või riikliku järelevalve all olevad asutused, milles kehtivad reeglid ja tingimused on aeg-ajalt pälvinud õiguskantsleri kriitikat. Kas see pole imelik, et riik, kes ise reegleid kehtestab, rikub neid sellistes asutustes rahumeeli?
Õiguskantsler ongi selline konstruktiivne kritiseerija, sest ta kaitseb isikute põhiõigusi. Ta ei ole riigi esindaja ega lähtu mingitest riigi üldistest huvidest, vaid konkreetsete isikute põhiõigustest. Selle tõttu on ka õiguskantsleri huviorbiidis just need asutused, kus isikute põhiõiguste riive on olemas: kinnipidamiskohad, haiglad, lastekodud, psühhiaatriahaiglad, kus tehakse ravi inimese tahtest sõltumata... Õiguskantsleri ülesanne on jälgida, kas reeglid seal kehtivad. Minu stiil on selline, et algul, kontrollides, olen konstruktiivne. Osutan puudustele ja aitan selle kaudu institutsioonil neid kõrvaldada. Kui see ei aita, siis kasutan karmimaid meetmeid, nii et igasugused puudused peavad lõppkokkuvõttes saama kõrvaldatud.
Kuid need reeglid lähevad vahel lausa jaburusteni. Meil on Kiiklas väga ilus uus lastekodu, kus peremajades elavaid lapsi valmistatakse ette iseseisvaks eluks, kuid neil on keelatud näiteks ise süüa teha ning olla toidu valmistamisel abiks. Kas õiguskantsler ei peaks sekkuma ka siis, kui kehtestatud reeglid lähevad vastuollu üldlevinud tavade ja ühiskondlike ootustega?
Õiguskantsleril on kaks rolli. Üks, nagu ma juba mainisin, on põhiõiguste kaitsja roll. Teine ülesanne on kontrollida, kas kehtestatud reeglid on kooskõlas Eesti põhiseadusega. See on igal kontrollkäigul ka analüüsi objektiks, alates laste õigustest, lõpetades patsientide õigustega.
Aga kas lastekodulapsel peaks olema põhiseaduslik õigus endale süüa teha?
See ei ole põhiseaduslik õigus - tegelikult on lapsel seal õigus saada haridust ja teised sellised õigused. Söögitegemine ... See on üks osa õigusest saada ette valmistatud iseseisvaks eluks. Probleem seisneb selles, et kui inimene lahkub lastekodust, ei ole tal iseseisva elu kogemust.
Ida-Virumaaga seonduvalt oleme viimastel nädalatel teada saanud, et võtsite menetlusse kaebuse, kus küsitakse teie arvamust olukorra kohta, kus vee-ettevõte müüb ilma sellekohase loata Narvas elanikele vett, mis on tunnistatud tervisele ohtlikuks. Mis seisus see asi praegu on?
See menetlus on pooleli ja ma ei tahaks pooleliolevat menetlust kommenteerida, enne kui on kujundatud lõplik seisukoht.
Millised võimalused üldse selle probleemi lahendamiseks on?
Eks elu näitab. Kui menetlus on ühel pool, siis saan ka midagi avaldada.
ERIK KALDA
Neljapäev, 15.5.2008