Õiguskantsleri vanemnõuniku Igor Aljošini arvamuslugu "Neli kuud saamatust ehk puudega lapse abistamine Kohtla-Järve moodi", Severnoje Poberežje Ekstra 5.05.2011 ja Põhjarannik 12.05.2011
Lasteaialapse ema pöördus eelmise aasta detsembrikuu alguses murega Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Tema poeg on erivajadustega ning lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille järgi vajab laps tugiisikut. Ema taotleski linnavalitsuselt oma pojale tugiisiku määramist mitu korda suuliselt ja üks kord kirjaliku avaldusega.
Linnavalitsus tegi kindlaks, et kuigi ema elukoht rahvastikuregistris on Kohtla-Järve, elab ta faktiliselt teises kohalikus omavalitsuses. Linnavalitsuse sotsiaaltöötaja soovitas emale suuliselt pöörduda abi saamiseks selle omavalituse poole, kus ta reaalselt elab. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas emale kirjalikult alles märtsikuu alguses ehk 83. päeval alates avalduse esitamisest! Sealjuures palus linnavalitsus tal tulla sotsiaaltöö peaspetsialisti vastuvõtule tugiisiku määramiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kirjalikus vastuses ei selgitanud linnavalitsus naisele, et kui ta viibib väljaspool oma elukohta, siis vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele korraldab talle sotsiaalabi andmist see omavalitsus, kelle halduspiirkonnas ta asub. Omavalitsuse poolt hättajäetud puudega lapse ema pöördus õiguskantsleri poole.
Põhiseaduse ja seaduse nõuded
Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus heale haldusele. Kohalik omavalitsus peab oma igapäevatöös juhinduma hea halduse olulistest aluspõhimõtetest nagu seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul jne. Kokkuvõtlikult peab kohalik võim käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes. Isiku pöördumisele tuleb vastata viivitamata. See on hea halduse tava üks põhinõue, mille kohaselt peaks avalik võim tegutsema mõistliku aja jooksul võimalikult kiiresti. Hea halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele pidi Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldaja pöördumisel pojale tugiisiku teenuse saamiseks sisuliselt hindama, kas avaldaja perekond vajab seda teenust. Reaalse abivajaduse selgumisel pidi linnavalitsus võtma kasutusele meetmed, et perekond tugiisiku teenust saaks. Kui selgus, et avaldaja viibib väljaspool oma elukohta, pidi linnavalitsus andma inimesele vajalikku teavet tema võimalusest saada sotsiaalabi, mh tugiisiku teenust, sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus ta hetkel viibib. Linnavalitsuse kohustus oli abistada ema selles olukorras igakülgselt, et pojale tugiisiku saamise probleem leiaks lahenduse.
Samuti pidi Kohtla-Järve Linnavalitsus otsustama avaldaja pojale tugiisiku teenuse osutamise või sellest keeldumise ning tegema otsuse avaldajale teatavaks. Vastav otsus oleks pidanud olema põhjendatud ja tuginema õigusaktidele. Isiku jaoks negatiivse otsuse langetamise puhul oleks tulnud otsus isikule kätte toimetada. Sotsiaalabi andmisest keeldumise otsus tuleb isikule teatavaks teha kirjalikus vormis ja talle arusaadaval viisil viie tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist.
Inimese õigusi rikuti
Kui sotsiaalabi andmise või sellest keeldumise otsust ei ole vastu võetud või teenuse osutamisest keeldumise otsust ei ole inimesele teatavaks tehtud, muudab see keerulisemaks oma õiguste kaitsmise. Inimesel on küll võimalus vaidlustada haldusorgani poolt otsuse tegematajätmist, kuid tal puudub teave omavalitsuse tegevuse sisuliste põhjuste kohta.
Õiguskantsler leidis, et Kohtla-Järve Linnavalitsus rikkus avalduse menetlemisel hea halduse tava ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalabi andmise või sellest keeldumise otsustamise kohustust ning tegi linnavalitsusele ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks, paludes viivitamata otsustada avaldaja pojale tugiisiku teenuse osutamine või sellest keeldumine ja teha otsus avaldajale teatavaks. Kohtla-Järve Linnavalitsusel tuleb edaspidi suhtuda inimeste sotsiaalabi andmise avaldustesse hoolikamalt ning arvestada, et avalik võim peab tegutsema eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid ebameeldivusi isikutele.
Äärmiselt kahetsusväärne on Kohtla-Järve Linnavalitsuse senine suhtumine, kus linnavalitsus ei suutnud nelja kuu jooksul alates avalduse laekumisest otsustada, kas osutada avaldaja pojale tugiisiku teenust või keelduda selle osutamisest.