"Indrek Teder: tagan õiguse ilusale ilmale", Postimees

Reportaaž õiguskantsleri avatud uste päevalt 28.03, Postimees 29.03.2008, Tiiu Põld

Õiguskantsleri kantselei avatud uste päeval käinud ligi sada huvilist kuulsid õiguskantsler Indrek Tederilt avasõnas, et vähemalt õiguse ilusale ilmale on ta taganud, ja lõpetuseks, et püüab neid igati aidata. Tiiu Põld kirjutab Tederi vastustest ürituse käigus päritud 22 küsimusele.
Ilm oli tõesti päikeseline. Vahest seetõttu oli ka Toompeal, Kohtu tänav 8 hoones hommikul kell 10 suur hulk huvilisi. Kuid neid tuli aina juurde. Kantselei avalike suhete juht Jaana Padrik juhatas kõik registreerimislaua juurde, siis aga suurde avarasse tuppa, kus laua peal hulk brošüüre ja sinimustvalges ümbrises kommid. Arhivaar Helbe Liiv tutvustas aga külalistele väikese näituse eksponaate.

Miks siis õiguskantsleri avatud uste päevale tuldi?

Ene Kukk ütles, et teda huvitab vahetu võimalus tutvuda uue õiguskantsleriga.
«Praeguses õigusruumis, kus meie seadusandlus on nii muutuv ning õiguste ja seaduste rakendamine nii ebamäärane, on see ju hea võimalus,» lausus ta.
Kuke arvates on Eesti Vabariigi põhiseadus inimkeskselt ning õiguse ja õigluse parimatest eesmärkidest johtuvalt kirjutatud. Paraku pööravat ametnikud, ka kohtud, seaduste tõlgendamisel ja rakendamisel kõik hea pea peale.

Jaak Vackermanni sõnul tuli tema uudishimust. «Nüüd juba olengi targem – sain teada, et igapäevaste küsimustega ei tasu õiguskantslerit tülitada. Tema tegeleb ikka seaduste järelevalvega. No ja eks mina siis jälgin, kuidas tema seda järelevalvet teostab.»

Aga Külli Väli tõi õiguskantsleri juurde mure oma isamaja pärast, inimeste valelikkus ja riigiametnike ükskõiksus.
«Kirjutasin oma hädast kahele riigikogulasele, aga kumbki pole vastanud. Ehk õiguskantsler saab neid tagant torkida,» lausus Väli.

Kell 10.30 kutsuti külalised saali.
Indrek Teder andis lühiülevaate õiguskantsleri tööst, öeldes, et inimesel, kelle arvates on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, on õigus pöörduda tema poole. Ka rääkis Teder meie riigi unikaalsusest, kus ainsa riigina on õiguskantsleri ja õiguse vahemehe ehk ombudsman’i roll ühendatud.

Mille võtab uus õiguskantsleri luubi alla?
Teder mainis korrakaitset, sest tema väitel ei tohi riik delegeerida oma funktsioone eraõiguslikele firmadele. «Praegu on korrakaitse valdkond minu temaatikas esimene,» lausus ta.
Teisena nimetas Teder soovi tegelda kohalike omavalitsustega, kuhu pole veel jõudnud e-riik, samuti Ida-Virumaaga, mille riik on tema väitel jätnud omaette.

Kohe pärast seda andis Teder sõna küsijatele. Esimene küsija astus riigikogu konnasilmale, küsides, kas see on õige, et riigikogulased soetavad esinduskulude eest kalleid autosid ja ostavad alkoholi.
Tederi väitel peaks riigikogulaste palgasüsteem olema lihtsam, õiglasem ja arusaadavam. «Poliitikul, kes tahab sidet valijaga, peab olema kogu aeg ühiskonna sotsiaalne tunnetus,» lausus ta.

Pika küsimuse esitas üks endine Vene armee veteran, sõjaväepensionär, kelle õigused oli tema sõnul purjus Boriss Jeltsin oma allkirjaga ära rikkunud. Mees süüdistas ka Eesti riiki enda ja sadade teiste veteranide inimõiguste rikkumises.
Tederi väitel on ta asjaga kursis, ent kuna see on kohtu menetluses, tuleb kohtuotsust oodata.

Järgmine küsija tahtis teada, kas Euroopa Liidu ombudsman ei pressi äkki meie mehele Eestis oma põhimõtteid peale.
Teder lohutas küsijat, öeldes, et tal on Euroopa Liidu ombudsman’iga töine kontakt ja Eesti õiguskantslerile ei saa keegi midagi peale pressida, sest ta on sõltumatu.

Järgmine küsija kinkis Tederile nartsissid ja kurtis, et kohalikud omavalitsused on nagu vürstiriigid. See naine lubas end kantsleri vastuvõtule kirja panna.
«Nähtavasti jõuate – ma andsin ju lubaduse olla seitse aastat ametis,» viskas Teder nalja.

Pikkade hallide juustega Leonid Kravcov seisis kepi toel ja rääkis, et KGB arreteeris ta 1971. aastal ning hoidis üle 1500 päeva psühhiaatriahaiglas. Kravcovi väitel on ta oma probleemiga kõik kohtuinstantsid läbi käinud, aga õigust pole.
«Mul on 18 000 saatusekaaslast, kes kõik on kannatanud kriminaalse psühhiaatria pärast. Me ei saa kompensatsiooni ega represseeritute tõendit. Aga miks?» küsis Kravcov ja ulatas Tederile oma paberid.
Teder vastus küsijale oli lühike: «Ma tean seda temaatikat. Tegelen sellega.»

Jüri Kuuskemaa mureks oli aga maamaksu tõus. «Ma saan aru, et maamaksu tõstetakse neil, kes oma kinnistult teenivad, aga tõsta seda elamumaa kasutajatel, on ebaõiglane,» leidis küsija.
Tederi väitel on maamaksu mitmekordne tõus sügavalt ebaõiglane. «Puudub põhistus, miks seda tehakse,» lausus ta. «Mul endal tõusis maamaks kolm korda. Maamaksu otstarbekus vajab diskussiooni. On küsimus, kas see maks arenenud ühiskonnas üldse mõttekas on.»

Küsimused ei tahtnud lõppeda. Neid oli palju. Küsisid sundüürnikud ja inimesed, kes leidsid, et neile on maade tagastamisel liiga tehtud. Küsiti pärimis- ja tööseadusandluse kohta, taheti teada, miks kohtuotsuseid ei täideta.
Teder soovitas paljudel esitada kirjalik avaldus, et täpsemalt otsustada, kas asja lahendamine kuulub tema pädevusse või mitte.

Postimees küsis õiguskantslerilt, kas tal on võimalik riigikohut erakondade rahastamise küsimuse lahendiga tagant kiirustada. Paraku oli küsimus vale, sest Teder vastas: «Riigikohus on nii kõrge institutsioon, et tema määrab ise, mida ta teeb. Mina tahaksin ka, et üks asi oleks võimalikult ruttu ära lahendatud, et oleks üks selge seisukoht ja et sealt siis edasi minna. Õiguskantsleril sellist mehhanismi pole.»