Õiguskantsleri intervjuu "Indrek Teder: riigis ei tohi olla teist riiki", Postimees (Otsustaja) 08.05.2008, Andrus Karnau
Värske õiguskantsler Indrek Teder tahab oma energia kulutada KORRAKAITSELE, KAITSEVÄELE JA OMAVALITSUSTELE. VIIMASED KÄITUVAD TEMA SÕNUL EESTIS NAGU VÄIKESED VÜRSTIRIIGID JA NENDE OHJAMIST PEAB TA ÜHEKS PEAMISEKS EESMÄRGIKS.
Te saite 26-aastaselt advokatuuri liikmeks. Miks te toona just sellise valiku tegite?
Iga valiku taga on ratsionaalsed ja lihtsad põhjused. Valiku tegin selle järgi, mis meeldib, mis ei meeldi. Reaalained mulle eriti ei meeldinud, järele jäid ajalugu, eesti filoloogia ja õigusteadus. Viimane tundus kõige asjakohasem.
Advokaadina jõudsite riigi parimate hulka. Millised isikuomadused aitavad noorel juristil kujuneda tippklassi advokaadiks?
Peab olema väga püsiv. Iga ettevõetud asi tuleb absoluutsete nüanssideni läbi töötada. Nüansside tasandilt tuleb suuta üldisele tasandile tagasi tulla. Tavaline viga on uppumine detailidesse, mistõttu üldpilt jääb häguseks. Kui need omadused on olemas, siis on eeldus saada heaks tegijaks.
Kõige selle tingimuseks on töökus. Mõistust peab kõrvade vahel päris palju olema. Analüüsi- ja üldistusvõimet peab olema, lisaks orienteerumisoskust õigusteaduses. Ühe õigusvaldkonna tundmisest ei piisa, õigusest tuleb tervikuna aru saada.
Kas jagate arvamust, et hea advokaat suudab musta valgeks rääkida ja kurjategijad karistusest päästa?
Ma pole sellega nõus. Iga eriala on võhikule müstiline. Juura on väga loogiline distsipliin, imesid ei sünni, ette võib tulla üllatavaid arenguid, aga neil on alati loogiline põhjendus. Kui väljapoole paistab, et advokaat rääkis midagi valgeks või tegi mingi triki, siis ma ei usu seda. Kõigel on oma loogiline põhjus.
Tõde selgub vaidluses võistleval kohtuprotsessil. Diskussioon objektiivse õiguse üle on meeliülendav, aga ühiskond vajab vajab lahendusi. Kohus on koht, kus vaieldakse asjad selgeks. Kohus otsustab asjade põhjal, mis on lauale pandud. Võib arutleda, et kas kohtuotsus arvestas kõiki asjaolusid, aga selles maailmas ei ole inimkond paremat meetodit välja mõelnud.
Eelmine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et president Lennart Meri andis talle kaks tundi mõtlemisaega. Kui palju Toomas Hendrik Ilves teile mõtlemisaega andis?
Paar-kolm päeva. Mõtlesin elu üle ja selle üle, mida tahan elus saavutada. Päris raske valik oli. Aga kogu elu ei saa olla eraettevõtja. Peab ka midagi laiemat ühiskonnale andma ning ütlesin jah.
Mis oleks need kaks või kolm asja, mida eeloleva seitsme aasta jooksul tahate ühiskonnale anda?
Eesti riigi sisemine korrastatus peaks olema tunduvalt parem. Ennekõike korrakaitseseadus ja kõik sellega seonduv. Teine teema on rahvuslik julgeolek, mis puudutab kaitseväe korraldust ja kaitseväega seotud õigusaktid. Need on väga olulised, sest tänapäeva maailmas on klassikaline jaotus riikidest ja nendevahelistest konfliktidest hägustunud.
Nüüd tuleb otsustada, kuidas õigus peab seda ja riigi toimimist reguleerima. Kui selles valdkonnas oleks regulatsioon selgem ja kooskõlas põhiseadusega, siis ütlen, et seitsme aastaga olen väga palju ära teinud.
Kolmas teema on kohalike omavalitsuste teema. See on Eestis jäänud vaeslapseks, aga kohalike omavalitsuste probleemidesse võib ära uppuda, sest kohalikke omavalitsusi on üle 200, nende õigusakte on väga palju. Praegu tundub, et on Eesti riik ja siis on eraldiseisvad väikesed vürstiriigid.
Nendega ei tegele keegi. Praegu pole ka poliitilist tahet teha haldusreformi, sest ainult sellest rääkimine tähendab poliitikule poliitilist surma. Sellega lihtsalt ei tegeleta.
Mis teid korrakaitseseaduses häirib?
Üks probleem, mille üle justiitsministriga teravalt, aga konstruktiivselt vaidleme, on eelnõu kuues peatükk, mis lubab teatud juhtudel korrakaitseülesandeid halduslepinguga delegeerida. Sellisel kujul ei ole see vastuvõetav. Riigil on tuumikfunktsioonid - isikute karistamine ja jõumonopol. Seda delegeerida turvafirmadele ei saa, see on põhimõtteline vaidlus Eesti riigi olemuse üle.
Kas see tähendab näiteks, et erafirma ei tohiks bussijäneseid trahvida?
Ka seda. Ühisteenuste sellekohane vaidlus on riigikohtus. See on karistamisõigus, mida saab teha vaid riik. Milleks riik on üldse olemas? Jõu kasutamisel peab olema legaalne alus ja see ei saa tulla mingisfhalduslepingust, vaid sõnaselgelt seadusest. Praegune olukord ei ole ühiskonda häirinud, aga see võib häirima hakata, kui mõni turvafirma teeb jämeda rikkumise.
Riik hävib või kaob libisedes. Tehakse üks samm, siis järgmine, lõpuks Eestis riigivõim enam ei maksa. Erinevaid isikuid saab korrakaitsesse kaasata, aga politsei juhib ja määrab. See peaks olema absoluutne reegel.
Milliseid probleeme te kohalike omavalitsuste juures näete?
Nad on riigis jäetud üksinda, nad kehtestavad ise igasuguseid akte. Õiguskantsler kontrollib neid niivõrd kuivõrd. Nad on eraldiseisvad Eesti riigist. Pole näiteks ühtset teabesüsteemi ega IT-süsteemi.
Probleemid algavad lihtsatest asjadest. See on viinud selleni, et oletatakse, et õigus munitsipaalvaldkonnas iseseisvalt tegutseda tähendab paralleelse riigi olemasolu.
Maavanemate institutsioon on ju olemas, maavanema põhiülesanne ongi kohalike omavalitsuste kontrollimine?
Palju nad siis ikka tegutsevad. Niivõrd kuivõrd. Palju nad ei tegutse. Iga vald vaatab ikka ise, kuidas toimib. Isikute põhiõiguste kaitsega seonduvalt põhiõigusi rikutakse valdades päris palju. Ühelt poolt on see inimesele kõige lähem võim, teisalt kui see võim kõige õigemini ei toimeta, siis on mõju väga ränk. Tavaliselt taluomanik ei taha vallavalitsusega vastuollu minna ega temaga vaielda. Lihtsam on kokku leppida. Omavalitsuste probleem algab sellest, et neid on kohutavalt palju. Vastuväide on see, et võim peab olema inimesele lähedal, aga see peab olema hallatav ja käsitletav ühtsete reeglite järgi. Praegu see nii ei ole.
Kui sõltumatuna te end siin kabinetis tunnete?
Täitev-, seadusandlikust ja kohtuvõimust ikka täiesti sõltumatuna. Muidugi seadusest ja põhiseadusest ma sõltumatu ei ole. Sõltun ka reaalsest elust, sest igale poole ei jõua. Seitsmeaastane ametiaeg annab kindlustunde, et käske keegi jagada ei saa. Mina teen oma otsused ikka ise, loomulikult pean nõu nõunikena ja kujundan oma arvamuse.
Kas selle nimel, et õiguskantsleriks saada, lubadusi ei pidanud andma?
Ei, vastasel juhul ma poleks erasektorist ära tulnud. Mul ei ole stiimulit, et peaks millegi nimel midagi susserdama või midagi hämarat korda saatma. Tõde selgub vaidluses, ma ei näe probleemi inimestega väga teravalt vaielda, aga tavaliselt ma sellepärast inimestega tülli ei lähe.
Allar Jõksile oli valimisseadus väga südamelähedane. Ta saavutas valimisliitude taasseadustamise. Kuidas teile meie valimisseadus tundub?
Praegu ei ole pakutud muud mudelit. Võim moodustub valimistel ja valimisliidud on kohalikel valimistel lubatud. Eesti ühiskond ei ole veel nii küps, et neist täielikult loobuda. Kui pakutaks mingi teine mudel, mis oleks teoreetiliselt ühtne ja selge, siis saaks selle üle diskuteerida.
Ükski valimissüsteem ei ole puudustevaba ja need on keerulised, sest lihtsa ja demokraatliku mudeli tegemine on tavaliselt ebaõnnestunud. Alati ollakse ka valitud koguga rahulolematud, see on küllaltki tavapärane. Probleemid on demokraatlikus ühiskonnas nähtavad, inimesed on rahulolematud ja neil on see õigus.
Kuidas olete teie rahul parteide rahastamise kontrollimisega?
Praegu ei ole see ikkagi aktsepteeritav. Mõned nädalad tagasi kiitis valitsus heaks korruptsioonivastase võitluse kava ja seal on ette nähtud parteide rahastamise kontrollsüsteemi arendamine. Käib diskussioon, kas kontrolli peaks teostama parlamendi korruptsioonivastane erikomisjon või mingi muu institutsioon.
Asja põhimõte peaks olema, et iga raha liikumine on ühiskonnale nähtav. Praegu nagu on ja ei ole ka. Euroopa ministrite komitee tegi Eestile vastava soovituse, et näiteks parteide sidusorganid võiks olla rohkem nähtavad.
Olukord parteide rahastamisel väga halb ei ole, aga võiks parem olla. Riigikohus lubas, et jaanipäevaks on parteide rahastamise kontrolliteemal otsus olemas, siis saame sealt edasi minna.
Kas riigikogu liikmed võiks kuuluda riigiettevõtete nõukogusse või mitte?
Praegu oli see alles arutlusobjektiks ja ma vaataksin, mis otsuse riigikogu teeb. Minu meelest on teema natuke laiem ehk mis see rügiettevõtlus üldse on. Miks riik üldse ettevõtlusega tegeleb, kuidas saab riik tegutseda üheaegselt ettevõtja ning ettevõtlusreeglite kehtestajana? See on laiem teema.
Erinevalt Allar Jõksist ei oleks teie näiteks Narva jaamade erastamise vastu protestinud?
Ma ei oska seda öelda. Ettevõtted jagunevad sellisteks, mis ei puuduta infrastruktuuri ega ühiskonda tervikuna ja nendeks, mis puudutavad. Elektrijaamad on sellised, infrastruktuuriettevõtted.
Nende osas saab riik määrata oma strateegilise huvi ja neid mitte erastada. Ma ei ole paduerastamise pooldaja, leian lihtsalt, et tavaettevõtluses ei peaks riik osalema. Erandiks on siin infrastruktuuriettevõtted, kus on avalik huvi, näiteks Eesti Energia.
Riigiettevõtteid väga palju alles jäänud ei ole. Eesti Raudteed te ilmselt ei oleks ka tagasi ostnud?
Siin tekib mul huvide konflikt, sest endises elus olid raudteeomanikud mu kliendid. Selles asjas ei saa ma seisukohta võtta.
Riigiga tegite hea tehingu?
(Vaikib, aga ühelgi fotograafil pole veel õnnestunud tabada Tederi näol nii laia naeratust.)
Kahju, et fotograaf liiga vara ära läks. Tulles teie eelmise elu juurde. Kas kunagised kliendid, kelle hulgas on tuntud inimesi, väga skandaalse kuulsusega isikuid, tulevad praeguses ametis teile pigem kasuks või kahjuks? Ma olen oma eelmisest elukutsest
täielikult distantseerunud. Samas on Eesti ühiskond väike ja kõik tunnevad kõiki. Aga tehes oma otsustusi alati põhistatult ja reeglite järgi, ma ütlen, et praktiline kogemus on mulle kasuks tulnud, sest tean, kuidas seadus tegelikus elus toimib. Juristile tuleb alati kasuks see, kui ta omab praktilist kogemust.
Aga ei mingit ohtu, et teie kunagised kliendid võiksid teie kui õiguskantsleri otsuseid mõjutada?
Absoluutselt mitte. See oleks mu põhiolemuse vastu, ma olen alati ajanud asju reeglite järgi.
Te pole olnud kollase ajakirjanduse staar, kelle eraelust väga palju teatakse. Ilmselt ka sellepärast, et advokaatidel on ranged reeglid enesereklaamimise osas. Kas te võiks öelda, mis on teie hobid, milliseid toite armastate?
Erilisi hobisid mul ei ole. Üritan töö kõrvalt sporti teha, midagi huvitavat ja eksklusiivset ei ole. Jooksen, ujun, sõidan rattaga. Tartu rattamaraton on minu jaoks liiga kõva tase. Olen tervisesportlane.
Kas olete hea kokk?
Kui viitsimist on, siis mõnikord küll. Hea liha- või kalatoit on teretulnud. Küpsetamisega saan hakkama, välja arvatud koogid ja muu magus maailm. Seal ma pädev ei ole.