"Allar Jõks – pinnuks silmas", Äripäev

Portreelugu õiguskantslerist "Allar Jõks – pinnuks silmas", Äripäev 21.12. 2007,  Väinu Rozental
 

Kohe pärast teisipäevast läbipõrumist riigikogus kutsub õiguskantsler Allar Jõks oma töökaaslased kontoris kokku ja süstib neisse edasiseks optimismi. Just talle omasel moel, ehk tsiteerides oma lemmikluuletajat Artur Alliksaart.

Usun õnne, tulgu sellest
mis tahes õnnetus.
Usun kogemuste kiuste
Usun kurvastuseta
Usun arvestuseta
Usun halastamatult
Usun alistamatult.

Ometi märgivad ajalehed järgmisel päeval, et Jõks andis küll pärast umbusaldushääletamist sirge seljaga lühiintervjuusid, kuid paistis olevat löödud. Kui löödud mees tegelikult on ja kuidas ta kibestumisest üle saab, jääb paraku üle küsimata. Samuti jääb nägemata, kas alati avalikkuse ees tõsise, et mitte öelda sünge näoga Jõks kunagi ka naeratab. Ja seda kõike seepärast, et Jõks ei soovi ajakirjanikuga portreeloo asjus vestelda.

"Ta on alati vältinud pürgimast kaanepoisiks ja seepärast ei taha end eksponeerida ega rääkida töövälistest asjadest," vabandatakse õiguskantsleri kantseleist ja vahendatakse Jõksi sõnu: "Las räägivad teised!"

Pigem demokraatlik juht
Olgu nii. Ja las alustuseks räägivad kaastöötajad. "Jõks on inimlik ja vahetu inimene, keda ei jäta külmaks ka teiste inimeste isiklikud mured." "Juhina omab ääretut mõistmisvõimet." "On pigem demokraatlik, mitte autoritaarne juht." "Ta on liidritüüpi, temas on olemas jumalik säde." "Jõks on hea meeskonnamängija." "Ta oskab motiveerida kollektiivi ühtse eesmärgi nimel võimsasse löögirusikasse." "Tal on tohutu vastutus- ja töövõime."
Ja muidugi peamine, mida ei jäta keegi rõhutamata -
"Jõks naeratab sageli!" Kolleegid peavad teda vastuvaidlematult inimlikuks meheks, kelle olemuses on huumor, iroonia ja eneseiroonia lahutamatud komponendid.

Ka teised Allar Jõksi hästi tundvad inimesed peavad tema ranget olekut ja ülikarmi ilmet rollikuvandiks. Ülikooliaegse kursusevenna, pankrotihaldur Urmas Trossi sõnul ei saa ju ühiskonna valuprobleemi lahkav inimene teha seda naerul näoga, justkui esitaks üldrahvalikku nalja. "Tegelikult on ta sõprade ja tuttavate ringis alati lõbus," räägib Tross ja lisab, et samas võis Allaris kohe ülikooli astudes aimata kohtuniku-tüüpi inimest. "Ta teadis kohe alguses, et tahab saada kohtunikuks. Aga ta pole mitte mingi juhul kuiv jurist. Tal on suur kirjandushuvi ja lai silmaring on kindlasti aidanud tal läbi lüüa ka õiguskantslerina."

Kuna avalike andmebaaside kohaselt on Allar Jõksi nimele registreeritud kaks mobiilinumbrit, katsetan, kes vastu võtab. "Allar maksab arved, seepärast on telefon tema nimel," selgitab Õie Jõks, Allar Jõksi Läänemaal elav ema.
Õie Jõksi sõnul näeb ta oma noorimat poega kaunis tihti ehk siis, kui Allar laupäeval koduseid saunamõnusid tuleb nautima. "See tegi haiget küll, kui poliitikud ütlevad, et Allar pole oma ametiaja jooksul justkui midagi teinud," kommenteerib Õie Jõks riigikogus aset leidnud arutelu. "Allar on lapsest saadik olnud aus. Kui ta väike oli, toonitasin ma ikka, et räägi mulle kõik ära - ma annan kõik tehtu andeks, ainult mitte valetamist." Õie Jõks lisab, et tegelikult polegi tal Allarile midagi andeks anda, sest Allar oli hea poiss ja eriti mingeid märkimisväärseid pahandusi ei teinud.

Müüs mahla pähe veini
Allar Jõksist kümme aastat vanem vend, riigikohtunik Henn Jõks meenutab siiski üht Allari ärialast pahandust ajast, mil ta oma nooruse tõttu ei olnud veel süüvõimeline. "Nimelt müüs ta koos ühe teise poisiga eakaaslastele koduveini mahla pähe," kirjutab Henn Jõks. "See tuli välja ja ta pidi saadud raha tagasi maksma. Kui ema päris, kas ta ikka on kogu raha tagasi andnud, oli Allar natuke turris ja arvas, et vähemalt mahla maksumuse peaksid "veinijoojad" maksma." Henn Jõksi sõnul oli noorem veli sõnakuulelik, uudishimulik, rõõmsameelne, sportlik ja usin õppija. "Ma ei mäleta, et ta oleks jonninud," lisab Henn Jõks.

Küsimusele, kas Allar Jõks võitles juba õppurina õigluse eest, ei tihka tema kooli- ja ülikoolikaaslased otseselt jaatavalt vastata, kuid meenutavad seiku, mis sellele justkui viitaksid. "Tal oli alati oma arvamus ja ta julges selle välja öelda," lausub klassijuhataja Kullamaa keskkooli päevilt, saksa keele õpetaja Inge Rajaste. Kullamaa keskkooli inglise keele õpetaja, Allari klassiõe Heli Jõulu-Mäe sõnul oli ajaloohuviline Allar omamoodi nuhtlus eelkõige ajalooõpetajale, sest pommitas teda kogu aeg lisaküsimustega. "Allar esindas Kullamaa kooli väitluskonkurssidel," meenutab klassivend, ASi Schenker Tartu kontori juhataja Kaarel Kollo. "Ta oli tark poiss ja jutt jooksis tal juba kooliajal."

Valvekoera lõrin ärritab
Kuigi Eesti ühiskonna valvekoeraks tituleeritud õiguskantsler Allar Jõksi jätkamist pooldab enamik avalikkust, kukutasid kaks suurt erakonda Jõksi kandidatuuri riigikogus kolinal läbi.
Jõksi seitsmeaastane ametiaeg lõpeb järgmise aasta märtsi algul. Mida ta seejärel teeb, on teadmata. Igal juhul poliitikasse ta ei pürgi, on ta ajakirjanduses kinnitanud.

Jõksi vastu oli teisipäeval 56 Reformi- ja Keskerakonna saadikut ning poolthääle andsid 36 Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ning roheliste erakonna saadikut.

Jõksi kompromissitu kriitika seadusandliku ja täidesaatva võimu aadressil on toonud talle ühelt poolt plusspunkte ning teiselt poolt tekitanud hulgaliselt vastaseid. Mitmed küsitlused - viimati näiteks kolmapäevane Foorumi saade ETVs - näitavad tohutut toetusprotsenti Jõksile. Samas riputavad kritiseerijad Jõksile kaela poliitkantsleri, avalikkusega manipuleerija, populisti ja muid silte. Jõksile on ette heidetud, et ta on teinud tunduvalt vähem ettepanekuid seaduse muutmiseks, kui tegi tema eelkäija Erik-Juhan Truuväli.

Jõksi tuntuim võitlus puudutab erakondade rahastamist ja ootab riigikohtu lahendit. Jõks on veendunud, et Eesti õigussüsteemis puudub organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ja sõltumatut järelevalvet.

Samuti on Jõks muu hulgas teravalt kritiseerinud puudusi kaitseväe juhtimises ja sõjaväeluure korralduses, osundanud hoolimatusele hoolekandeasutustes ja inimväärikust alandavatele tingimustele arestimajas, nõudnud toimetulekupiiri tõstmist 900 kroonile ja töötajate vallandamise kaitset.

Kolm kuud tagasi kinnitas Jõks Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ta on õiguskantsler ametiaja lõpuni ning pärast seda ta poliitikasse ei lähe. "Ma olen jurist, ma olen kohtunik, ma olen õiguskantsler," jättis Jõks kõik otsad tuleviku suhtes lahtiseks.

Mihkel Oviir: temaga on võimalik vaielda
Mihkel Oviir
riigikontrolör

Minu esimene kokkupuude Allar Jõksiga oli 15 aastat tagasi, kui käisin Haapsalus sealse väga viletsates tingimustes töötava kohtu ruumiprobleemide asjus, Jõks oli toona sealse kohtu esimees. Pärast viis meid töö kokku 2002. aastal, kui olin lühikest aega tema asetäitja-nõunik.

Mul oli nii toona, kui on ka praegu Allariga väga hea läbisaamine, kuigi oleme alatihti ühe või teise asja üle vaielnud. Tal on nii mõneski asjus oma tõde, mida ta kirglikult kaitseb, kuid temaga on siiski võimalik vaielda. Ja kindlasti on ta teinud tööd parima äratundmise järgi, nii, nagu just tema selle töö olemust näeb. Allaril on ka silma kaadrivalikuks, ta on kujundanud õiguskantsleri ametkonnale tugeva baasi.

Allar on ümbritsevate inimeste seas populaarne. Oma sportliku ja heas vormis olekuga on ta isiklik eeskuju Eesti meestele, õhutamaks meid kõiki sporti tegema ja tervise eest hoolt kandma.

Andres Jaadla: tegi ametikohast institutsiooni
Andres Jaadla
Rakvere linnapea, kursusevend

Allar on olnud väga hea õiguskantsler. Enamgi veel - Allar on teinud õiguskantsleri ametikohast institutsiooni, nagu tegi legendaarne president Lennart Meri presidendiametist institutsiooni.

Kuigi Allar on kasvult väike, on tal tohutu sisemine jõud ja sügav õiglustunne. Õiguskantsleri ametikoht on neid inimlikke omadusi veelgi enam esile tõstnud.

Henn Jõks: vanemate laste eeskuju välistada ei saa
Henn Jõks
riigikohtunik, vend

Ma ei ole Allarilt kunagi küsinud, kas ma olin talle eeskujuks, et ta valis juristikutse, kuid välistada seda ei saa. Arvan, et tema valikut võisid mõjutada minu ja õe pikad jutuajamised juriidilistel teemadel, mille tunnistajaks ta noorena oli. Aga ma ei oska öelda, kas suurem oli nendest jutuajamistest tekkinud huvi juura vastu või soov sõna sekka öelda. Tema juuraõpingute ajal töötasin ma juba kohtunikuna ning ettekujutus selle ameti plussidest - eelkõige sõltumatus - oli tal olemas.

Heli Jõulu-Mäe: printsipiaalselt suitsetamise vastu
Heli Jõulu-Mäe
Kullamaa keskkooli inglise keele õpetaja, klassiõde

Meie põhiliselt poistest koosnevas klassis oli sport au sees ja Allar oli üks kooli parimaid sportlasi - tema nimele kuulusid veel tükk aega pärast meie lõpetamist kooli jooksurekordid. Allar on eluaeg olnud printsipiaalne. Mäletan, et mingil ajal oli poiste seas tuline arutlusteema, et suitsetamine ei sobi kokku spordiga. Selle diskussiooni algataja oli Allar.

Priit Kuusk: katab seljataguse
Priit Kuusk
ETV toimetaja-saatejuht, jalgpalliklubi FC Toompea liige

Olen Allariga mänginud ühes jalgpallimeeskonnas mitu aastat. Mina olen poolkaitsja ja tema tegutseb tavaliselt minu taga kaitsjana. Kui Allar on selja taga, siis on mul lihtsam, sest tean, et ta on olemas ja ma ei pea nii palju jooksma.
Allar on heas füüsilises vormis ja teeb nii mõnelegi nooremale mängijale jooksukiiruses ära. Ja muidugi mängib ta vutti hästi.

ELULUGU
Allar Jõks
• sündinud 18.03.1965 Tartus
• lahutatud, kasvatab 17aastast poega
Haridus
• 1972-1977 Hummuli 8klassiline kool
• 1977-1983 Kullamaa Keskkool
• 1986-1991 Tartu Ülikool, õigusteaduskond
Ametid
• 1991-1995 Lääne maakohtu kohtunik, kohtu esimees
• 1997-2001 Õigusinstituudi haldusprotsessi lektor
• 1995-2001 Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik
• 2001 märts - 2008 märts Eesti Vabariigi õiguskantsler
keeled
• saksa (hea), vene (hea), inglise (hea) 

TASUB TEADA
Kas teadsid, et Allar Jõks:
• on pere kolmas laps ja kõik nad on omandanud juurahariduse: Allari vanem õde töötab Haapsalus majandusjuristina ja vanem vend on riigikohtunik.
• leidis Hummuli algkooli kolmanda klassi poisina koos kaasõpilastega lõhkemata granaate ja muud lahingumoona. Õnneks said õpetajad enne jaole, kui poisid jõudsid ohtlikku leiuga lähemalt tutvuda.
• abiellus ülikooli ajal kursuseõega. Peresisene kokkulepe oli, et pärast lahutust jääb poeg Joonatan Eestisse ja seetõttu on poeg kasvanud isa juures. Allari eksabikaasa Eve elab Brüsselis ja töötab Euroopa Komisjonis.
• on saanud 2005. aastal presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi.
• mängib poliitikuid koondavas jalgpallimeeskonnas FC Toompea.
• peab väga poeesiast. Leiab, et luule annab eluküsimustele tunduvalt paremaid vastuseid kui põhiseadus.
• tegi oma lemmikluuletajast Artur Alliksaarest referaadi juba keskkooliajal. Otse loomulikult on tal täna olemas kõik Alliksaare ilmunud luuleraamatud.
• on olnud aastatel 1995-2001 Eesti kohtunike ühingu esimees ja on valitud rahvusvahelise kohtunike assotsiatsiooni kesknõukogu liikmeks.

JÕKSI TSITAATE
• "Kui keegi küsib, kas põhiseadus annab vastuse kõigile küsimustele, siis vastan, ei, luule annab. Eesti Ekspress, 17.05.06
• "Väita, et parteide rahastamises pole palju rikkumisi avastatud, on absurdne. See oleks sama, kui kiidelda, et meil pole maksupettureid, olukorras, kus pole maksuametit. Postimees, 19.02.07
• "Mul võib palju puudusi olla, aga nii madalale ma ei lasku, et ma hakkan demagoogide ja rumalatega vaidlema. Eesti Päevaleht, 19.12.07.