Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler Ülle Madise kõne Tallinna Reaalkooli aktusel 19.2.2016

Head Reaalkooli lõpuklasside õpilased, austatud õpetajad ja direktor

Mõtlesin, mida soovida Eesti Vabariigile 98.-daks sünnipäevaks.

Ja see on sama, mida soovin ja soovitan teile, noored kaasteelised.

Loovus. Loogika. Elurõõm. Julgus.

Need on mu meelest neli asja, millega jõuab edasi. Iga inimene üksi ja koos teistega, ning riik niisamuti.

Faktiteadmised, keeled ja avar maailmapilt annab materjali, millest mõelda, millest luua. See, kes ei tea millestki midagi ja uhkeldab, et raamatuid ei loe – tõesti ei loe.

Treenitud aju aga annab masina, millega mõelda ja luua.

Uus ja parem sünnib uute seoste leidmisest, perspektiivivahetusest, piiride ületamisest.

Head sõbrad,

Ilmar Raag mainis ühes kirjutises vestlust Jeanne Moreauga. Elutark daam lausus Pariisi 8 arrondissemendi kohvikus istudes tõsiselt: „21. sajand ei alga enne, kui kõik on kokku varisenud. Me saame veel näha suurt viletsust“.

Natuke võib tal õigus olla, ehkki seni pole ükski ennustatus katastroof ega ammugi lubatud maailmalõpp saabunud.

Teate mis, ma ütleks hoopis nii: minu meelest olete teie oma täiskasvanuea lävel niisama õnnelikud kui minu – ehk siis teie vanemate- põlvkond (40+), minu vanemate oma (u 65) ja vanavanemate oma niisamuti.

Kõlab üllatavalt, eks ole? Aga nii on. Suurte varisemiste ja muutumiste aeg ei sobi laisk olemiseks ega vaikseks tiksumiseks hirmsas stiilis „küll kuidagi saab“, „käib kah“ või „küll loksub ise paika“.

Pöördeline aeg annab võimaluse suurteks tegudeks, leveli-vahetuseks. Inimesele. Ja riigile ka. See on nende inimeste aeg, kelle rinnus tuksub leiutaja süda ja kelles põleb kirg.

See on vabaduse aeg. Ja suure vastutuse aeg mõistagi niisamuti.

Miks pisut, õige pisut Jeanne Moreauga nõustun, ehkki katastroofi ega selle sarnastki tulemas ei näe.

·         Kasvule rajatud heaolumudel on otsas.

·         21. sajandi töö ongi täiesti teistmoodi.

·         Lähis- ja Kesk-Ida rahvastikuplahvatus on pannud massid liikuma.

·         Euroopas ja USA-s liikusid erakonnad pikka aega üha enam tsentrisse, keegi võrdles tabavalt, et nn peavoolu- erakonnad on justnagu pudelid, milles sama sisu ja vastavalt vajadusele liimitakse paras silt külge. Nüüd   lennatakse keskelt jälle laiali, äärtesse, teinekord rusikas pea kohal.

Need on suured ja olulised ning mitte ainsad kõiki puudutavad muutused. Kõik seda tüüpi pöörded  on inimkonnal juba nähtud. Olnust saab õppida.

Tehnoloogia pakub kasvavas tempos võimalusi, jah, ohte ka, millest veel põlvkond tagasi ei osanud undki näha.

Kas teie ikka olete läbi mõelnud, mida arvate singulaarsusest? Kui ei ole, siis vaheaeg on ees.

Robotite mäss jääb ehk ulmefilmi, ent tänu robotitele kaovad lihtsad tööd mitte kiiresti, vaid lausa kiirendusega. London School of Economicsi professor Atkinson soovitab jaanuari/veebruari Foreign Affairsis valitsustel loobuda inimestelt tööd ära võtvate robotite, nt juhita autode arendamisest, et säilitada töökohti. Kui muuga selles artiklis saab paljuski nõustuda, siis sellega küll mitte.

Eesti võiks olla just see koht, kus ollakse inimeste elu paremaks tegevate uuenduste targaks eestvedajaks.

Edukad on need, kes pöördeaja võimalused parimal viisil ära kasutavad. Kas pole: nõnda vaadates on see, et maailm muutub, hea.

Eesti väiksus ja meie loogiline, suurepärane keel annab meile erilise eelise sel tormisel ajal. Meie siin suudame teha kiiresti, palju ja hästi.

Tuleb vaid olla tark, julge, loominguline ja elurõõmu täis.

Ilusat iseseisvuspäeva!