Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Aktuaalsele Kaamerale ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise raporti esitlusel

Vaata: http://uudised.err.ee/v/3d4eb70d-4e0d-47f5-9723-e102a1e9a13a

Hariduslike erivajadustega lapsed ei saa kodukohajärgses koolis tihtipeale neile olulisi teenuseid ning tingimusi, selgus õiguskantsleri Ülle Madise raportist ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta Eestis. Lisaks tõstatati raportis oluliste teemadena ka nende laste mured, kelle vanemad võitlevad kohtus hooldusõiguse eest või kelle eraldi elav vanem ei nõustu maksma elatist.

 

Raportist selgub, et Eesti koolides on oluline puudus tugiteenustest, mis aitaksid neid lapsi, kellel on hariduslik erivajadus või kes on näiteks andekamad. Mõnes koolis on klassid liiga suured ja vaja oleks rohkem abiõpetajaid, tugiisikuid, psühholooge ja eripedagooge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eks siin ole probleem rahas, seda me mõistame ka väga hästi. Sellepärast oleme ka Eesti riigile teinud ettepaneku seda probleemideringi arutada, et teha Eesti koolivõrgu suhtes kõige mõistlikumad otsused. Mitte ükski kool ega huvikool ei ole kohaliku omavalitsuse jaoks, vaid need on ikkagi selleks, et laste tulevik oleks võimalikult hea," selgitas Madise.

Ühe olulise teemana on raportis tõstatatud ka nende laste probleemid, kelle vanemad võitlevad kohtus hooldus- ja suhtlusõiguse üle. Nimelt võivad taolised kohtulahingud halvimatel juhtudel venida kuni kaheksa aastat. Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru sõnul on neil kurbi kogemusi, kus taoline pidev kohtuskäimine on lapse jaoks lõppenud psühhikahäiretega. Seetõttu peaks hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlusi oluliselt rohkem lahendama kohtuväliselt.

"Siin saab riik ja kohalik omavalitsus tuge pakkuda, pakkudes senisest enam nõustamisteenuseid, perelepitusteenuseid, pakkudes ka vanematele informatsiooni juba olemasolevate teenuste kohta," ütles Aru.

Ühtlasi on Eestis endiselt murettekitav number 12 000 kohtutäituritele edastatud elatise nõuet, mis näitab, et tegemist on endiselt laia probleemiga.

"Täiturite võimalusi seda summat kätte saada on aasta-aastalt suurendatud, aga paraku need protsendid ei ole siiski rõõmustavad, ehk et täitemenetlusega ei saa eraldi elavatelt vanematelt alati raha kätte ja seetõttu on tähtis suhtumise muutus. Peaks panustama sellesse, et vanemad tajuksid oma vastutust lapse ees ja vabatahtlikult oleksid nõus oma lapse ülalpidamises osalema," rääkis Aru.

Pärast seda, kui ÜRO lapse õiguste komisjon on Eesti esitatud raporti läbi vaadanud, toimub ÜRO juures ka suuline istung riigi ärakuulamiseks. Seejärel koostatakse soovitused laste õiguste parandamiseks.