Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

NArvas rikutakse igaühe õigust saada eestikeelset õpetust

 


Õiguskantsler Allar Jõks pöördus haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa poole   ettepanekuga narvalaste põhiseaduslike haridusõiguste tagamiseks.


Õiguskantsler on seisukohal, et Narvas ei ole igaühele tagatud eestikeelse õppe saamine, mis on viinud osade isikute ebavõrdsele kohtlemisele. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad kõigile selle õiguse reaalselt  tagama. Kui seda ei suudeta, siis on isikuid ebavõrdselt koheldud.


Samuti on õiguskantsler seisukohal, et 1994. aasta kultuuri- ja haridusministri määrus, millega on kehtestatud ka õpilaste kooli vastuvõtmise kord, on vananenud, määruse kooskõla põhiseadusega on küsitav ning ei edenda võrdse kohtlemise põhimõtet.


Õiguskantsler palus haridus- ja teadusministril selgitada, miks ei ole õigus eestikeelsele haridusele Narvas tagatud ning kuidas kõigile soovijatele eestikeelse hariduse saamine edaspidi võimaldatakse.
 
Õiguskantsler võttis Narva eestikeelse õpetuse teema menetlusse kodaniku avalduse alusel. Õiguskantslerile kaebuse kirjutanud ema soovis oma last panna Narva Vanalinna Riigikooli eestikeelse õpetusega esimesse klassi, kuid tema last ei võetud kooli vastu. Kuna õpilase kodune keel oli vene keel, kontrolliti kooli vastuvõtmisel lapse valmidust eesti keeles õppimiseks. Kuid seda tehti lapse ja lapsevanema õigusi rikkudes.


Narva Vanalinna Riigikoolis avati tänavu vaid kaks eestikeelset klassi, avaldusi oli enam kui ühe klassi jagu rohkem. Mõnekümnest taotlusest kolmandikku ei suudetud rahuldada, ja seda olukorras, kus ees seisab riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides ülemineku alustamine eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008. õppeaastast.


„See seab  küsimärgi alla riigi ja kohaliku omavalitsuse võimekuse narvalaste ees seadust täita“, ütles Allar Jõks.  „Täiesti arusaamatu on formaalne suhtumine neisse teistest rahvustest taotlejatesse, kes ise eesti keele vastu huvi ilmutavad“, lisas õiguskantsler.


Lisaks on teada eesti keele õpetajate ning teisi õppeaineid eesti keeles anda suutvate õpetajate terav puudus kogu Ida-Virumaal. See on õiguskantsleri hinnangul eeskätt täidesaatva riigivõimu poolt ebapiisavate meetmete rakendamise tulemus. Kuid sama ebapiisav on olnud ka Narva linnavõimude panus, sest eestikeelne õpe ei ole ainult riigikoolide küsimus.


Minister Toivo Maimets nõustus oma vastuses õiguskantsleri seisukohtadega. Minister teatas, et isiku õigus saada eestikeelset õpetust peab olema tagatud. Ministri andmetel on Narva Linnavalitsusel kavas 2005. aasta septembris avada varajase keelekümbluse klassid veel kahes koolis. Minister lisas, et antud juhtumi puhul olid  probleemiks ebapiisavad võimalused eesti keelest erineva koduse keelega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks eesti keeles läbiviidava õppe puhul. Minister informeeris õiguskantslerit, et Riigikogus on menetluses seaduseelnõu, millega muudetakse üldhariduskoolidele teeninduspiirkonna määramise ja õpilaste kooli vastuvõtmise korda. Seaduse vastuvõtmisel muudetakse ka õiguskantsleri poolt eelpool kritiseeritud ministri määrust.