Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Maksumaksja raha kasutamine kohalikes omavalitsustes peab olema sõltumatu ja kompetentse kontrolli all.

 


Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kohalike omavalitsuste kontrollimise andmine  Riigikontrollile on põhiseadusega kooskõlas.
„Leian, et Riigikontrolli pädevuse laiendamine kohalike omavalitsuste avalike vahendite kasutamise üle on sobiv, vajalik ja mõõdukas vahend eelkõige korruptsiooniohu vähendamiseks“, hindab  Allar Jõks.


Õiguskantsler kujundas oma seisukoha, andes  justiitsminister Ken-Marti Vaherile hinnangu Riigikontrolli seaduse muudatustele, mille kohaselt laiendatakse Riigikontrolli majanduskontrolli õigusi kohalikule omavalitsusele sõltumata sellest, kas tegu on riigi või munitsipaalvaraga. Munitsipaalvara osas piiratakse kontrolli ulatust siiski üksnes õiguspärasuse kontrolliga, tagamaks kooskõla põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse iseseisvuse garantiiga.


„Põhiseaduslik nõue on maksumaksja raha poliitiliselt sõltumatu ja kompetentne kontroll“, on õiguskantsleri seisukoht. „240 omavalitsusega Eestis ei jätku kohalike volikogude revisjonikomisjonidesse ilmselgelt seda pädeva kontrolli kompetentsi. Teiseks on täitevvõimu sisekontrolli ja volikogu revisjonikomisjoni näol tegu suuremal või vähemal määral poliitiliselt sõltuva kontrolliorganiga“, tugineb Allar Jõks praktikas toimuvale. „Kas keegi võib tuua mõne näite, kus sisekontrolli või revisjonikomisjoni poolt on avastatud olulisi ning suuri rikkumisi? Kus olid Tallinna sisekontrolliameti või volikogu revisjonikomisjoni silmad, kui müüdi Tallinna Diagnostikakeskust? Või millega tegeles Viimsi valla revisjonikomisjon avalikkuse tähelepanu pälvinud vaieldavate maamüügitehingute ajal?“, küsib õiguskantsler.


Põhiseadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse lahendada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ja ilma riigi sekkumiseta. Riigikontrolli seaduse muudatustega Riigikontrollile antud kontrolliulatuse laiendamine ka kohalikele omavalitsustele kujutab endast kohaliku omavalitsuse iseseisvusõiguse riivet.
„Siin tuleb kaaluda kahte õigusväärtust, kus ühel pool on kohaliku omavalitsuse iseseisvusgarantii ja teisel pool piisav kontroll maksumaksja raha kulutamise üle“, analüüsib õiguskantsler. „Kohalik omavalitsus on osa avalikust võimust, milles ei saa olla kontrollivaba ruumi. Kohaliku  omavalitsuse eesmärk on inimest paremini teenida ja kohalikus ühiskonnas korda hoida, suurendades samas demokraatiat. Nende eesmärkide saavutamisel on kohalik omavalitsus seotud põhiseadusest tuleneva nõudega tegutseda seaduse alusel ning see peab olema avalikkuse poolt kontrollitav. Kohaliku omavalitsuse iseseisvuse garantii ei tähenda kindlasti kontrollimatust“, rõhutab õiguskantsler.
  
Kuna Riigikontrolli põhiseaduslikuks funktsiooniks on saada jälile ja avalikustada igat liiki avaliku raha väärkasutamine, siis on mõistlik ära kasutada Riigikontrolli kui sõltumatu, toimiva ja usaldusväärse organi positiivseid võimalusi ka kohaliku omavalitsuse üksuste üle kontrolli teostamisel: olemas on nii avaliku sektori majandustegevuse kontrollimise kogemus kui ka vastavate teadmistega töötajaskond. „Olen seisukohal, et demokraatlikul riigil on kohustus garanteerida kohaliku omavalitsuse raha efektiivne kasutamine“, leiab Allar Jõks.  Riigikontrolli kontrollipädevuse laiendamine on proportsionaalne abinõu, sest põhiseadus kohustab sätestama avaliku võimu institutsioonide üle vajalikud kontrollimehhanismid õiguspärasuse tagamiseks“