Lasteombudsmani nõuandev kogu

Lasteombudsmani nõuandev kogu loodi 15. novembril 2011 sooviga kaasata lapsi neid puudutavate oluliste küsimuste aruteludesse, anda neile võimalus väljendada oma seisukohti ning tõstatada lastega seotud probleeme.
 
Nõuandva kogu ülesanne on toetada õiguskantslerit tema tegevustes laste eestkõneleja, lapse õiguste tutvustaja ja järelevaatajana. Tutvu nõuandva kogu statuudiga.
 
Lasteombudsmani nõuandva kogu liikmed on alla 18-aastased erinevaid laste- ja noorteorganisatsioone esindavad lapsed. Nõuandvasse kogusse kuuluvad järgmiste laste- ja noorteorganisatsioonide esindajad:
 
  • Eesti Gaidide Liidu Noortekogu

 
Koduleht: www.gaidid.ee
 
Eesti Gaidide Liit on rahvusvahelise gaidluse põhimõtetel tegutsev noorteorganisatsioon, mis pakub tegevust igas vanuses noortele. See on organisatsioon, mis harib noori huvitaval ning lõbusal viisil. Organisatsiooni liikmeks olemine annab võimaluse leida sõpru ja tuttavaid üle maailma, käia koos laagrites, matkadel ja koolitustel.
 
Gaide ühendab sarnane vormiriietus, kaelarätikud ja traditsioonid. Vahva järguprogrammi raames omandavad noored teadmisi ühiskonnast ja loodusest ning nendes iseseisvalt toimetulemisest, õppides läbi tegevuste ja mängu.
 
  • Eesti Noorteühenduste Liit

 
Koduleht: www.enl.ee
 
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 61 Eestis tegutsevat noorteühendust ja osaluskogu. ENL-i peamine eesmärk on pakkuda noorteühendustele, noortekogudele ja noortevolikogudele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.
 
ENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja projekte ning tähistab igal aastal üle-eestilise noorteüritusega rahvusvahelist noortepäeva. ENL on esindatud haridus- ja teadusministrile nõu andvas Noortepoliitika Nõukogus ning mitmetes teistes töögruppides, komisjonides ja ümarlaudades, mis otsustavad noorte elu puudutavaid küsimusi. Liikmeskonda arendavad suurkoolitused nagu Talvelaager ja Suvekool.
 
  • Eesti Skautide Ühing

 
Koduleht: www.skaut.ee
 
Skautlikule liikumisele pandi alus 1907. aastal Inglismaal. Esimesed skaudirühmad alustasid Eestis tegevust 1912. aastal. 1922. aastal asutati Skautide Maailmaorganisatsioon (WOSM). 1940. aastal keelustati skautlik liikumine Eestis ning taastati 1988. aastal. 1995. aastal asutati Eesti Skautide Ühing (ESÜ), mis kuulub alates 1996. aastast Skautide Maailmaorganisatsiooni. ESÜ on Eesti skautluse ajaloolise järjepidevuse kandja.
 
Skautlik liikumine on vabatahtlik apoliitiline hariduslik noorte liikumine, mis on avatud kõigile sõltumata rahvusest, rassist, soost ja usust. ESÜ eesmärgiks on aidata kaasa noorte arengule, pakkuda neile huvitavat ja igakülgselt arendavat aastaringset tegevust, arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ning täisväärtuslikeks Eesti Vabariigi kodanikeks. Tegevuste kavandamisel on ESÜ peamiseks sihtrühmaks ESÜ liikmeskond, mis liigendub järgmiselt:
 
  • hundud: 6–10-aastased;
  • skaudid: 11–14-aastased;
  • vanemskaudid: 15–17-aastased;
  • rändurid: 18–26-aastased.
 
Lisaks noortele kuuluvad liikmeskonda ka täiskasvanud skaudijuhid. Liikmeskonna koguarvust ca 90% moodustavad 6–26-aastased. Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.
 
  • Eesti 4H

 
Koduleht: www.eesti4h.ee
 
Eesti 4H on mittereligioosne ja apoliitiline noorteorganisatsioon, kuhu kuuluvad noored alates 7. eluaastast. 4H on Eestis tegutsenud 20 aastat.
4H annab oma liikmetele võimaluse viia ellu oma mõtteid ja ideid. Suurem osa 4H liikmeid on koondunud erinevatesse klubidesse, kus korraldatakse  hariduslikke, arendavaid ja meelelahutuslikke üritusi ning koosolekuid. Lisaks klubitegevusele on 4H liikmetel võimalus osaleda kursustel, võistlustel, laagrites ning mitmetel teistel ühistel üritustel.
 
4H moto on „Õpime tegutsedes“.
 
  • 4H on noortele, kes tahavad saavutada edu igapäevaelus, parandada oma enesehinnangut, suhtlemisoskust, karjäärivõimalusi ning saada töökogemusi ja ärilisi oskusi.         
  • 4H tähendab isetegemist ning pakub noortele võimalust enda arendamiseks ja usaldamiseks.
  • 4H-sse kuuludes on noortel võimalus leida uusi sõpru üle maailma, reisida ja omandada uusi teadmisi ning kõige tähtsam – õppida austama ennast ja teisi.
  • Täiskasvanutel on võimalus osaleda 4H tegevustes vabatahtlikena ja aidata korraldada erinevaid üritusi. Samuti on neil võimalik töötada organisatsioonis vabatahtlikuna või ka saada 4H juhatuse liikmeks.  4H korraldab erinevaid tegevusi ja üritusi ka kogu perele.
 
  • Kodutütred

 
 
Kodutütred on Kaitseliidu tütarlaste organisatsioon, mis tegutseb aktiivselt paljudes valdkondades. Hakkama saadakse kõigega ‒ olgu see siis käsitöö, toidu tegemine, ellujäämine looduses, sõdurioskused, orienteerumine või hoopis mõni muu spordiala. Kodutütred õpivad ja omandavad teadmisi läbi praktilise tegevuse. Korraldatakse õppuseid, laagreid ja koonduseid. Palju ühisüritusi peetakse koos Noorte Kotkaste ja Naiskodukaitsega.
 
Kodutütarde moto on olla viisakas ja abivalmis ning alati aidata endast väiksemaid ja nõrgemaid. See on põimitud isamaalise meelsuse ning armastusega kodumaa vastu.
 
  • Lastekaitse Liidu noortekogu

 
 
Lastekaitse Liit on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Eestis. Lastekaitse Liidu tegevust  tunnustavad ja toetavad avaliku, äri­ ja mittetulundussektori institutsioonid ning elanikkond.
 
Lastekaitse Liit töötab lähtudes Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.
 
Lastekaitse Liidu põhiväärtused on:
 
  • hoolime lastest, peredest ja üksteisest;
  • oleme avatud ja positiivsed;
  • panustame rõõmuga lastekaitseliikumisse.
 
Liidu tegevus lastekaitseliikumise edendamises on haavatavaimate sihtgruppide (lapsed, pered) huvikaitse, eestkoste, kaasamine, nende heaolu tagamist takistavatele kitsaskohtadele tähelepanu juhtimine, omapoolsete lahenduste pakkumine, partnerluse pakkumine, avatus ja dialoog erinevate partneritega.
 
Kõigis oma tegevustes peab Lastekaitse Liit olulisimaks hoida fookuses last ja tema vajadusi.
 
Noortekogu
 
Lastekaitse Liidu noortekogu asutati eesmärgiga toetada laste osalust ja anda neile võimalus kaasa rääkida nende elu otseselt puudutavate probleemide käsitlemisel.
 
  • Noored Kotkad

 
 
Noored Kotkad on organisatsioon, mis koondab ligi 3500 noormeest üle Eesti, kes kõik soovivad kodumaa jaoks midagi ära teha. Noored Kotkad on veendunud, et noormees, kes on kuulunud noorkotkaste ridadesse, saab teatud olukordades elus märksa paremini hakkama kui see, kes ei oma noorkotka kogemust.
 
Noorte Kotkaste töökorraldus on suunatud kvaliteetse kodanikukasvatuse tagamisele. Põhitöö  toimub salgatasandil, mida juhib salga liikmete hulgast valitud salgapealik. Igal 4-10 liikmest koosneval salgal on enamasti ka oma vimpel.
 
Noorkotkad õpivad läbi tegevuse ning sageli juhendavad neid vanemad noorkotkad ja rühmapealik. Rühmapealik juhendab kolmest salgast koosnevat rühma. Rühmast suurem grupp on malev, kuhu kuuluvad ühe maakonna kõik rühmad (v.a Tallinna malev). Maleva tegevust juhib Noorte Kotkaste malevapealik ning Kaitseliidu maleva juures töötav instruktor.
 
Noorkotkastel on mitmeid ühistegevusi: koos käiakse langevarjuga hüppamas, purilennukiga lendamas, sukeldumas, suusatamas, matkamas, lastakse erinevatest relvadest, mängitakse kabet ja malet, orienteerutakse ja tehakse palju muud huvitavat. Noorkotkaste üheks suuremaks ja populaarsemaks võistluseks on Mini-Erna luurevõistlus, mida korraldatakse alates 1997. aastast. Luurevõistlusel  tuleb võistkonnaga võimalikult kiiresti ning märkamatult läbida u. 35 km pikkune võistlusrada.
 
  • Õpilasesinduste Assamblee

 
Koduleht: or.ee
 
Õpilasesinduste Assamblee on õpilaste esindusorganisatsioon, mis tegeleb õpilasomavalitsuse arendamisega Eesti koolides ja koolihariduse küsimustega. Assamblee on tegutsenud avatud koostöövormina 10 aastat. Õpilasesinduste Assamblee peamine töökeel on vene keel.
 
Assamblee koosseisu kuulub 58 kooli, mis moodustab 90% vene õppekeelega gümnaasiumiastmega koolidest. Assamblee põhieesmärk on:
 
  1. õpilaste ja nende esindajate informeerimine hariduspoliitikast ja vastavast seadusandlusest ning nende kaasamine aruteludesse hariduselu probleemide üle läbi konverentside, seminaride, piirkondlike ümarlaudade. Kasutatakse ka teisi koostöövorme;
  2. õpilaste esindamine ja nende huvide kaitsmine riikliku hariduspoliitika otsustamisel läbi pöördumiste valitsus- ja teiste võimuorganite ja avalikkuse poole ning kaasamisüritustel osalemise. Kasutatakse ka teisi mõjutamisvõimalusi;
  3. õpilasesinduste arendamine koolituste ja konsultatsioonide ning informatsiooniliste tugimeetmete kaudu.
 
Õpilasesindused astuvad Assambleesse täies koosseisus (keskmiselt 15-20 inimest). Igal õppeaastal liikmete nimekirju uuendatakse.
 
Assamblee kõrgeimaks organiks on nõukogu, kus igal liikmeskoolil on kaks kohta. Nõukogu istungeid kutsutakse kokku kaks korda õppeaasta jooksul, tavaliselt sügisel ja kevadel. Nõukogu istungite vahelisel ajal juhib Assamblee tegevust nõukogu poolt valitud kümmeliikmeline esinduskogu. Esinduskogu koosseisu võivad kandideerida kõik Assamblee liikmed. Vahetult pärast ametisse astumist valib esinduskogu oma liikmete seast peasekretäri, kes esindab Assambleed välissuhetes, juhib esinduskogu tegevust ning esinduskogu ja nõukogu istungeid. Esinduskogu juhindub oma tegevuses nõukogu otsustest. Järgmise nõukogu istungi päevakorra ja otsuste eelnõud koostab esinduskogu. Vajaduse korral arutab esinduskogu eelnõu esmalt läbi piirkondlikel ümarlaudadel.
 
Õpilasesinduste Assamblee tegevust rahastatakse MTÜ Avatud Vabariik eelarvest.
 
  • Õpilasesinduste Liit

 
 
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) on õpilasesinduste mittetulunduslik ühendus, mis esindab Eesti õpilasi, seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ning edendab õpikeskkonda ja koolielu. EÕEL seisab õpilasesinduste järjepidevuse eest ning toetab nende arengut. Läbi oma liikmete esindab EÕEL ligi 100 000 õpilast üle Eesti ning on seega suurim õpilasi esindav noorteorganisatsioon Eestis.
 
Eesti Õpilasesinduste Liidu eesmärk on:
 
  • esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees;
  • seista õpilasesinduste demokraatliku arengu ja järjepideva tegevuse eest;
  • aidata kaasa õpilasesinduste koostööle ning kogemuste vahetamisele;
  • seista hariduse kvaliteedi, õpikeskkonna parandamise ja õpimotivatsiooni tõstmise eest;
  • tihendada õpilaste omavahelist suhtlemist;
  • suurendada noorte osalust ja aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule.
 
Eesti Õpilasesinduste Liit pakub oma liikmetele:
 
  • aktiivset osalemist haridussüsteemi kujundamises läbi organisatsiooni töögruppide ning arutelurühmade töö;
  • õpilaste nõustamist haridusalastes küsimustes;
  • kogemuste saamist ja eneseteostuse võimalusi liidu töös osalemisel.
 
Õpilastel on mitmeid õigusi, mille olemasolust ei olda teadlikud. EÕEL seisab selle eest, et õpilased oleksid oma õigustest teadlikud ning oskaksid oma õiguste eest paremini seista. Selleks on EÕEL loonud eraldi töörühma, kes tegeleb õpilaste õiguskaitse ja teavitustööga.
 
  • Ühise Eesmärgi Nimel

 
 
Projekt „Ühise Eesmärgi Nimel“ loodi asenduskodudest elluastuvate ja -astunud noorte abistamiseks. Projekti peamine eesmärk on:
 
  1. luua tugigrupp asenduskoduhoolduselt elluastuvatele ja -astunud noortele;
  2. muuta tugigrupi töö nähtavaks teistele noortele ja koostööpartneritele;
  3. tagada tugigrupi jätkusuutlikkus ja areng.
 
Projekti asutajad on juba ellu astunud noored, kes on teadlikud, millised raskused ja ootamatud olukorrad võivad elluastumisel ette tulla, kuidas neid lahendada ning kust  vajadusel nõu ja tuge saada. Projekti raames soovitakse:
 
  1. tekitada noortes huvi kaasa rääkida ning olla koostööpartner teistele noortele,  asenduskoduteenuse pakkujatele ja  otsustajatele;
  2. viia ellu tegevusi, mis aitavad  kaasa eesmärgi täitmisele;
  3. külastada asenduskoduteenusel olevaid noori ning kaasata neid projekti tegevusse.